Olgem viisakad, nagu on kohane Jumala teenijaile

„Võtke Jumal endale eeskujuks.” (EFESL. 5:1)

1., 2. a) Miks head kombed on tähtsad? b) Mida me arutame selles artiklis?

LUGUPIDAVA käitumise kohta kirjutab etiketiekspert Sue Fox: „Headest kommetest ei saa võtta puhkust. Viisakas tasub olla igal pool ja alati.” Kui viisakusest on saanud harjumus, siis probleemid teiste inimestega vähenevad või lausa kaovad. Kuid paika peab ka vastupidine. Ebaviisakuse tagajärjeks on tülid, vimm ja kurbus.

² Kristlikus koguduses valitsevad üldiselt head kombed. Siiski tuleb olla valvas, et meid ei nakataks maailmas nii tavaline viisakusetus. Arutagem nüüd, kuidas Piibli põhimõtted meid selle eest kaitsevad  ja kuidas meie hea käitumine tõmbab inimesi tõelise jumalateenimise juurde. Et mõista, mida tähendab hea käitumine, vaadelgem Jehoova Jumala ja tema Poja eeskuju.

Jehoova ja tema Poja hea eeskuju

3. Millist eeskuju annab Jehoova Jumal heades kommetes?

³ Jehoova Jumal annab heades kommetes ideaalset eeskuju. Kuigi ta on universumi suveräänina kõrgeimal võimalikul positsioonil, kohtleb ta inimesi äärmise lahkuse ja lugupidamisega. Aabrahami ja Moosesega kõneldes kasutas Jehoova sõna, mille sagedaseks tõlkevasteks on „palun” (1. Moos. 13:14; 2. Moos. 4:6; UM). Kui tema sulased milleski eksivad, on Jehoova „halastaja ja armuline ... , pika meelega ning rikas heldusest ja tõest” (Laul 86:15). Ta on kaugelt erinev inimestest, keda tabab raevuhoog, kui teised ei vasta nende ootustele.

4. Kuidas me saame teisi kuulates jäljendada Jehoovat?

⁴ Jumala viisakus ilmneb ka selles, kuidas ta inimesi kuulab. Kui Aabraham esitas järjepanu Soodoma elanike kohta küsimusi, vastas Jehoova kannatlikult igale neist (1. Moos. 18:23–32). Ta ei pidanud Aabrahami mure kuulamist ajaraiskamiseks. Jehoova kuulab oma teenijate palveid ja kahetsevate patustanute appihüüdu. (Loe Laul 51:13, 19.) Kas ei peaks meiegi kuulama teisi nagu Jehoova?

5. Kuidas Jeesuse viisakuse jäljendamine parandab suhteid teistega?

⁵ Paljude asjade hulgas, mida Jeesus Kristus oma Isalt õppis, oli ka viisakus. Kuigi teenistuses olid ajad taoti väga kiired ja kurnavad, oli Jeesus ikka kannatlik ja lahke. Pidalitõbised, pimedad kerjused ja teised hädalised said Jeesuselt alati abi. Ta ei eiranud neid isegi siis, kui ehk hetk oli ebasobiv. Sageli katkestas ta oma tegevuse, et aidata meeleheitel inimest. Jeesus oli erakordselt tähelepanelik nende vastu, kes temasse uskusid (Mark. 5:30–34; Luuka 18:35–41). Kristlastena tahame olla lahked ja abivalmid nagu Jeesuski. Selline käitumine ei jää märkamata meie sugulastele, naabritele ja teistele. Enamgi veel, see toob au Jehoovale ja teeb meid õnnelikuks.

6. Milline soojuse ja sõbralikkuse eeskuju Jeesus oli?

⁶ Jeesus pidas inimestest lugu ka nii, et kõnetas neid nimepidi. Kas seda tegid ka juudi usujuhid? Ei. Rahvast, kes ei tundnud Seadust, pidasid nad ’neetuks’ ja kohtlesid inimesi vastavalt (Joh. 7:49). Jumala Poeg erines neist väga. Martat, Maarjat, Sakkeust ja paljusid teisi kutsus ta nimega (Luuka 10:41, 42; 19:5). See, kuidas me tänapäeval inimesi kõnetame, sõltub küll kultuurinormidest ja olukorrast, kuid Jehoova teenijad püüavad igal juhul väljenduda soojalt. * Nad ei tunnista klassivahesid, vaid austavad nii kaasteenijate kui ka kõikide teiste väärikust. (Loe Jaakobuse 2:1–4.)

7. Kuidas aitavad Piibli põhimõtted meil olla kõikjal kaasinimeste vastu viisakad?

⁷ Lugupidamine ja viisakus, millega Jumal ja ta Poeg kohtlevad inimesi kõikidest rahvustest ja etnilistest gruppidest, väärtustab iga inimest. See köidab neid, kellele meeldib Piibli tõde. Muidugi on head  kombed eri paigus erinevad. Seega me ei järgi jäika käitumisreeglistikku. Pigem lubavad Piibli põhimõtted meile paindlikkust, et pidada kaasinimestest lugu igal pool. Uurigem nüüd, kuidas viisakus aitab olla kristlikus teenistuses tõhusam.

Tervitagem inimesi ja vestelgem nendega

8., 9. a) Mida võidakse tajuda ebaviisakusena? b) Kuidas peaksid Jeesuse sõnad kirjakohas Matteuse 5:47 mõjutama meie käitumist?

⁸ Praeguse kiire elutempo juures on paljudes paikades tavaline kõndida üksteisest sõnatult mööda. Muidugi ei oota keegi, et hakkaksime rahvarohkel tänaval iga möödujaga rääkima. Kuid mõnes teises olukorras on sobiv ja isegi soovitatav teisi tervitada. Kas sul on harjumuseks inimesi tervitada või astud neist lihtsalt mööda, ilma et naerataksid või ütleksid paar lahket sõna? Ise seda teadvustamata võib inimesel kujuneda harjumus käituda tegelikult ebaviisakalt.

⁹ Jeesus ütles meile: „Kui te tervitate ainult oma vendi, mida erilist te siis teete? Eks teistest rahvastest inimesed tee sedasama?” (Matt. 5:47). Nõustaja Donald Weiss kirjutas sel teemal: „Inimesi üldiselt haavab, kui neid ei tehta märkama. Tegelikult polegi sellisele käitumisele vabandust. Lihtne soovitus on: tervita inimesi, räägi nendega.” Kui me ei luba võimust võtta ükskõiksusel ja jahedusel, rajame teed sõbralikele suhetele paljudega.

10. Kuidas sõbralikkus ja viisakus tulevad kasuks kuulutustööl? (Vaata kasti  „Alusta sõbraliku naeratusega”.)

¹⁰ Vaatame, kuidas tegutseb kristlastest abielupaar Tom ja Carol, kes elavad ühes Põhja-Ameerika suurlinnas. Sõbralik argiteemaline vestlus naabruskonna inimestega on osa nende kuulutustööst. Kuidas nad siis vestlevad? Viidates kirjakohale Jaakobuse 3:18, lausub Tom: „Püüame olla inimestega sõbralikud ja rahumeelsed. Pöördume nende poole, keda näeme  väljas liikumas või töötamas. Naeratame neile ja tervitame. Võtame jutu üles sellest, mis neid huvitada võiks: lapsed, koer, kodu, töökoht. Tasapisi harjuvad nad meiega.” Carol lisab: „Mõni järgmine kord ütleme oma nime ja küsime nende nime. Räägime, mida me seal kandis teeme, kuid mitte väga pikalt. Lõpuks anname neile ka tunnistust.” Tom ja Carol on võitnud ümbruskonna inimeste usalduse. Paljud on võtnud piiblilist kirjandust ja mõned on ilmutanud tõe vastu suuremat huvi.

Viisakus pingeolukorras

11., 12. Miks peaksime olema valmis solvanguteks kuulutustööl ja kuidas tuleks meil reageerida?

¹¹ Kui kuulutame head sõnumit, ollakse meiega vahel ebaviisakas. Me oleme selleks valmis, sest Kristus Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Kui nad on taga kiusanud mind, siis kiusavad nad taga teidki” (Joh. 15:20). Halvustamisele samaga vastates ei saavuta me midagi head. Kuidas siis vastata? Apostel Peetrus kirjutas: „Pidage Kristust kui Issandat pühaks oma südames ning olge alati valmis kaitsma oma lootust igaühe ees, kes nõuab teilt selle kohta selgitust; kuid tehke seda tasase meele ja sügava lugupidamisega” (1. Peetr. 3:15). Meie viisakus – tasane meel ja sügav lugupidamine – võib pehmendada solvaja südant (Tiit. 2:7, 8).

¹² Kas on võimalik valmistuda solvangutele vastama Jumalale meelepärasel moel? Jah. Paulus soovitab: „Teie sõnad olgu alati heatahtlikud, soolaga maitsestatud, nii et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele vastata” (Kol. 4:6). Kui teeme harjumuseks olla viisakad kodus, koolis, tööl, koguduses ja naabruskonnas, oleme paremini valmis reageerima pilgetele ja solvangutele kristlase kombel. (Loe Roomlastele 12:17–21.)

13. Too näide, kuidas viisakus võib pehmendada vastaliste meelt.

¹³ Head kombed pingeolukorras annavad  häid tulemusi. Kord pilkasid Jaapanis üht tunnistajat nii korteriomanik kui ka tolle külaline. Vend jäi viisakaks ning lahkus. Territooriumil kuulutamist jätkates märkas ta, et külaline teda jälgib. Vend lähenes talle ja mees ütles: „Palun andestage. Meie ütlesime teile halvasti, aga teie ikka naeratasite. Mis mina saaksin teha, et ka selline olla?” See mees oli kaotanud töö, tema ema oli hiljuti surnud ja ta ei lootnudki enam kunagi õnnelik olla. Tunnistaja pakkus mehele piibliuurimist ja too nõustus. Peagi uurisid nad kaks korda nädalas.

Parim viis omandada head kombed

14., 15. Kuidas juhatasid Jehoova teenijad oma lapsi Piibli aegadel?

¹⁴ Piibli aegadel õpetasid jumalakartlikud vanemad oma lastele juba maast madalast häid kombeid. Pane tähele, kui viisakalt rääkisid teineteisega Aabraham ja tema poeg Iisak kirjakohas 1. Moos. 22:7. Hea kasvatus ilmnes ka Joosepi juures. Kui ta vanglasse heideti, oli ta viisakas isegi kaasvangide vastu (1. Moos. 40:8, 14). Joosepi sõnad vaaraole kinnitavad, et ta oskas vestelda ka kõrgel positsioonil inimesega (1. Moos. 41:16, 33, 34).

¹⁵ Üks kümnest käsust Iisraelile kõlas: „Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!” (2. Moos. 20:12). Lapsed said oma vanemaid austada näiteks sellega, et olid viisakad. Jefta tütar oli oma isa vastu ülimalt lugupidav, täites tõotuse, mille isa oli väga keerulises olukorras andnud (Kohtum. 11:35–40).

16.–18. a) Kuidas õpetada lastele viisakust? b) Miks õpetada lastele viisakust?

¹⁶ Lastele viisakuse õpetamise tähtsust on raske üle hinnata. Kui lapsed õpivad külalisi tervitama, telefonile vastama ja söögilauas käituma, tulevad nad täiskasvanuna hästi toime. Lapsed peaksid mõistma, miks hoida teistele ust lahti, olla lahke eakate ja haigete vastu ning aidata kellelgi rasket kotti kanda. Samuti peaksid lapsed mõistma, miks öelda siiralt „palun”, „tänan”, „võta heaks”, „kas saan aidata?” ja „vabandust”.

¹⁷ Viisakuse õpetamine ei tohiks raske olla. Parim õpetaja on vanemate eeskuju. 25-aastane Kurt jutustab, kuidas tema ja  ta kolm venda viisakust õppisid: „Panime tähele, kui meeldivalt ema ja isa omavahel rääkisid ning kui kannatlikud ja arvestavad nad teistega olid. Kuningriigisaalis võttis isa mind kaasa vestlema eakate vendade ja õdedega nii enne kui ka pärast koosolekut. Kuulsin, kuidas ta neid tervitas, ja nägin, kui lugupidav ta oli.” Kurt jätkab: „Aja jooksul said tema kombed mullegi omaseks. Viisakus muutus automaatseks. See polnud enam kohustus, vaid soov.”

¹⁸ Miks tasub vanematel õpetada lastele viisakust? Lapsed leiavad siis sõpru ja saavad teistega hästi läbi. Nad oskavad olla head töötajad ja kolleegid. Lisaks toovad nad rõõmu oma vanematele. (Loe Õpetussõnad 23:24, 25.)

Head kombed paistavad silma

19., 20. Miks peaksime jäljendama armulist Jumalat ja tema Poega?

¹⁹ Paulus kirjutas: „Võtke Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed” (Efesl. 5:1). Jehoova Jumalat ja tema Poega eeskujuks võtta tähendab rakendada Piibli põhimõtteid, näiteks selliseid, nagu on käsitletud käesolevas artiklis. Kui seda teeme, ei ole meie viisakus silmakirjalik ja mõeldud vaid selleks, et võita kellegi poolehoidu või saada materiaalset kasu (Juuda 16).

²⁰ Saatan tahab oma kurja valitsuse viimsetel päevadel põrmustada Jehoova seatud viisakusstandardid. Kuid tõelistest kristlastest ei õnnestu Saatanal häid kombeid välja juurida. Otsustagem järgida meie armulise Jumala ja tema Poja eeskuju. Sel juhul erineme kõnes ja käitumises neist, kes ei taha olla viisakad. Nii toome austust heade kommete täiusliku eeskuju, Jehoova Jumala nimele ja tõmbame siiraid inimesi tõe juurde.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Mida me õpime heade kommete kohta Jehoovalt ja tema Pojalt?

• Miks sõbralik tervitus jätab meist kristlastena hea mulje?

• Kuidas viisakus aitab kaasa tõhusale kuulutustööle?

• Milline on vanemate roll lastele viisakuse õpetamisel?

[Küsimused]

[Kast lk 27]

 Alusta sõbraliku naeratusega

Paljud pelgavad võõraga vestlust alustada. Kuna aga Jehoova tunnistajad armastavad Jumalat ja kaasinimesi, teevad nad kõik, et õppida teistega vestlema, eesmärgiks jagada Piibli tõdesid. Kuidas selles vallas edeneda?

Väärtusliku põhimõtte võib leida kirjakohast Filiplastele 2:4, kus öeldakse, et me ei peaks silmas üksnes iseennast, vaid tunneksime isiklikku huvi ka teiste vastu. Mõtle nendele sõnadele sellest küljest: kui sa pole inimest kunagi kohanud, võib ta sind võõrastada. Kuidas ta saaks end vabalt tunda? Aitab sinu sõbralik naeratus ja soe tervitus. Kuid tähtis on veel üks asi.

Kui üritad alustada kellegagi vestlust, oled tegelikult tema mõtteid seganud. Püüdes arutada teisega omi mõtteid, arvestamata tema omadega, võid vestluskatse nurjata. Kui sul õnnestub aimata, mida teine võis mõelda, kasuta seda vestluse alusena. Nii tegi Jeesus, kohates üht naist Samaarias kaevul (Johannese 4:7–26). Naise mõtted olid veeammutamise juures. Jeesus hakkas sellest rääkima ning järgnes elav jutuajamine vaimsetel teemadel.

[Pildid lk 26]

Sõbralikkus võib viia hea piibliteemalise vestluseni

[Pilt lk 28]

Head kombed on alati omal kohal