Pea kalliks oma kurte vendi ja õdesid!

JUMALA rahva hulka kuulub tänapäeval rohkesti vaimseid vendi ja õdesid, ja nii on see olnud läbi aegade. Selle usupere väärikad liikmed on olnud Saamuel, Taavet, Simson, Raahab, Mooses, Aabraham, Saara, Noa ja Aabel. Jehoova ustavate teenijate seas on ka palju kurte. Näiteks Mongoolias olid esimesed kaks inimest, kellest said Jehoova tunnistajad, kurtidest abielupaar. Ja tänu meie kurtide usukaaslaste laitmatusele Venemaal võitsime ühe kohtuasja Euroopa Inimõiguste Kohtus.

Nüüdsel ajal on „ustav ja arukas ori” hoolitsenud selle eest, et valmistataks viipekeelseid väljaandeid ning organiseeritaks viipekeelseid kogudusi, samuti kokkutulekuid ja konvente (Matt. 24:45). Need on olnud kurtidele suureks abiks. * Ent kas oled kunagi mõelnud, kuidas said kurdid varem ilma nende korraldusteta tõelist Jumalat tundma õppida ja vaimselt edeneda? Kas oled kunagi kaalunud, kuidas sina võiksid aidata neid kurte, kes elavad sinu lähikonnas?

Milline oli olukord varem

Mida mõned eakamad kurdid vastaksid, kui neilt küsida, kuidas nad Jumalat tundma õppisid? Nad võivad rääkida, mida nad tundsid, kui said esimest korda teada, et Jumalal on nimi – kuidas juba ainuüksi see tõde muutis nende elu ja aitas neil püsima jääda aastate jooksul, mil polnud veel viipekeelseid videoid ega DVD-sid, mis oleks aidanud neil sügavamaid Piibli tõdesid omandada. Nad võivad jutustada, kuidas oli kristlikel koosolekutel käia siis, kui viipekeelseid koosolekuid veel ei peetud või programmi ei tõlgitud viipekeelde. Selle asemel istus keegi kurtide kõrval ja tegi paberile märkmeid, et aidata neil sel viisil räägitust aru saada. Üks kurt vend õppis Piibli tõdesid niimoodi seitse aastat, enne kui talle hakati tõlkima koosolekuid viipekeelde.

Vanemad kurdid tunnistajad mäletavad, kuidas nad kuulutasid kuuljatele. Ühes käes hoidsid nad kaarti, millele oli kirjutatud lihtne esitlus ukselt uksele tööks. Teises käes olid aga värsked ajakirjad „Vahitorn” ja „Ärgake!”. Oli tõeliselt raske juhatada piibliuurimist teise kurdiga, kasutades vaid trükitud väljaandeid, millest kumbki eriti hästi aru ei saanud. Ilmselt mäletavad vanemad kurdid kuulutajad seda kurbust, mida nad tundsid, kui neist aru ei saadud ja nad vaimseid tõdesid seepärast lähemalt selgitada ei saanud. Nad ka teavad, mida tähendab tunda endas sügavat armastust Jehoova vastu, kuid samas ka kõhklust, et kuidas vastavalt sellele käituda. Miks? Sest nad polnud kindlad, kas nende arusaam mingist asjast on õige.

Hoolimata kõigist neist takistustest on meie kurdid vennad ja õed jäänud laitmatuks (Iiob 2:3). Nad on oodanud Jehoovat (Laul 37:7). Ja nüüd õnnistab ta neid rohkem, kui paljud neist unistadagi oleks osanud.

Mõtle, milliseid pingutusi tegi üks kurt vend, kes on abikaasa ja isa. Juba enne kui tulid viipekeelsed videod, juhatas ta ustavalt  perekondlikku piibliuurimist. Tema poeg meenutab: „Pereuurimine oli mu isale alati raske, sest kõik materjal, mille põhjal ta meid õpetas, oli ju trükitud väljaannetes. Tihtipeale ei saanud ta kirjalikust tekstist täielikult aru. Ega ka meie, lapsed, talle toeks olnud. Olime kiired talle teada andma, kui ta mingit asja õigel viisil ei selgitanud. Kõigest sellest hoolimata juhatas ta alati perekondlikku uurimist. Ta tundis, et Jehoova kohta teadmiste omandamine on palju tähtsam kui mõned piinlikkust valmistavad olukorrad, mis tulenesid tema ebapiisavast inglise keele oskusest.”

Räägime ka Richardist, üle 70-aastasest vennast, kes on nii kurt kui ka pime. Ta elab New Yorgis Brooklynis. Richard paistab silma selle poolest, et käib väga korrapäraselt kristlikel koosolekutel. Ta sõidab omal käel metrooga, lugedes peatusi, et teada, kus tuleb rongist väljuda. Ühel talvel oli kord nii tugev lumetorm, et koosolek jäeti ära. Kõiki koguduseliikmeid informeeriti sellest, ent kuidagimoodi jäi Richard kahe silma vahele. Kui vennad mõistsid, mis oli juhtunud, ja Richardit otsima hakkasid, leidsid nad ta kuningriigisaali juurest, kus ta kannatlikult seisis ja ootas, millal uksed avatakse. Kui temalt küsiti, miks ta tormiga välja läks, vastas ta: „Ma armastan Jehoovat.”

Mida sina võid teha?

Kas sinu lähikonnas elab kurte? Kas sa võiksid õppida ära mõned viiped, et nendega veidi suhelda? Kurdid on üldiselt väga lahked ja kannatlikud, kui nad teistele oma keelt õpetavad. Sa võid sattuda kurdi inimesega kokku mingis juhuslikus olukorras või kuulutustööl. Mida sa saaksid teha? Proovi suhelda. Kasuta žeste, tee märkmeid, joonista, näita pilte või kombineeri neid meetodeid omavahel. Isegi kui kurt annab mõista, et ta pole Piibli tõest huvitatud, räägi oma kohtumisest mõnele sellisele tunnistajale, kes on kurt või oskab viipekeelt. Kurdile võib sõnum tunduda köitvam, kui seda esitatakse viipekeeles.

Võib-olla sa juba õpid viipekeelt ja käid viipekeelses koguduses. Kuidas arendada oma viiplemisoskust ja õppida sellest keelest paremini aru saama? Selles koguduses võib küll olla teisi kuuljaid, aga miks mitte ka nendega suheldes oma hääl „maha keerata”? See aitab sul mõelda viipekeeles ehk visuaalselt. Mõnikord võid tunda kiusatust minna kergema vastupanu teed ja rääkida oma jutt ära häälega. Kuid iga keele õppimisel tuleb taluda mõningaid ebamugavusi, enne kui õpitavat keelt valdama hakatakse.

Kui püüad järjekindlalt oma mõtteid viipekeeles väljendada, näitab see sinu armastust ja lugupidamist kurtide vendade ja õdede vastu. Kujutle, millist tuska võib kurt päevast päeva tunda, kui ta ei saa aru inimestest, kellega ta koos töötab või õpib. Üks kurt vend ütleb: „Iga päev inimesed kõikjal  minu ümber muudkui räägivad. Sageli paisub mu sees üksinduse ja kõrvalejäetuse tunne, ning ma ärritun, koguni vihastun. Ma ei suuda neid tundeid isegi alati täpselt kirjeldada.” Meie koosolekud peaksid olema otsekui oaasid keset kõrbe, kus meie kurdid vennad ja õed saavad vaimset toitu, võivad nautida mõnusat suhtlemist ja leida sõpru (Joh. 13:34, 35).

Tähelepanuta ei saa jätta ka paljusid väiksemaid kurtide gruppe, kes on kuuljate koguduses. Sellistes kogudustes tõlgitakse koosolekuprogramm viipekeelde. Et esitatavast infost paremini aru saada, istuvad kurdid koguduseliikmed kuningriigisaali eesotsas. See võimaldab neil näha tõlki ja kõnepidajat ühel joonel ilma muude segavate asjaoludeta. Kogemused on näidanud, et ülejäänud kogudus harjub sellega üsna kiiresti ja niisugune tõlketegevus ei hajuta nende tähelepanu. Samasugused põhimõtted kehtivad ka kokkutulekutel ja konventidel, kus toimub tõlge viipekeelde. Töökad koguduseliikmed, kes programmi tõlgivad, väärivad südamesttulevat kiitust selle eest, et nad püüavad mõtted edasi anda kurtidele arusaadaval ja loomulikul viisil.

Võib-olla kuulud sa kogudusse, kus on viipekeelegrupp või mõned kurdid, kellele tõlgitakse koosolekuid. Kuidas sa saaksid neile kurtidele vendadele ja õdedele isiklikku tähelepanu osutada? Kutsu neid endale külla. Kui võimalik, õpi ära mõned viiped. Ära karda suhtlemisbarjääri. Kindlasti sa leiad võimaluse, kuidas suhelda, ja selline armastuse osutamine võib jätta sulle meeldivaid mälestusi (1. Joh. 4:8). Meie kurtidel usukaaslastel on palju, mida teistele pakkuda. Nad on suurepärased suhtlejad, väga terased ja hea huumorimeelega. Üks vend, kelle mõlemad vanemad on kurdid, sõnab: „Olen kogu oma elu olnud kurtide keskel ja nad on andnud mulle palju rohkem, kui suudaksin eales neile tasuda. Meil on kurtidelt vendadelt ja õdedelt palju õppida.”

Jehoova armastab oma ustavaid teenijaid, kaasa arvatud neid, kes on kurdid. Nad on eeskujuks usus ja vastupidavuses, mis kindlasti rikastab Jehoova organisatsiooni. Pidagem seega kalliks meie kurte vendi ja õdesid!

[Allmärkus]

[Pilt lk 31]

Kurdile võib kuningriigisõnum tunduda köitvam, kui seda esitatakse viipekeeles

[Pildid lk 32]

Meie koosolekud peaksid olema otsekui oaasid keset kõrbe, kus kurdid vennad ja õed saavad vaimset kosutust