Ära kaota rasketel aegadel rõõmu
Ära kaota rasketel aegadel rõõmu
„Rõõmsad olgu kõik, kes [Jehoova] juures pelgupaika otsivad; igavesti hõisaku nad.” (LAUL 5:12)
1., 2. a) Mis kõik põhjustab tänapäeval suurt häda? b) Mida tuleb tõsikristlastel kannatada lisaks üldinimlikele hädadele?
INIMKONNA üldised hädad ei jäta puudutamata ka Jehoova tunnistajaid. Paljud Jumala rahva hulgast on sattunud kuritegevuse, sõja või muude ülekohtutegude ohvriks. Suurt häda põhjustavad looduskatastroofid, vaesus, haigused ja surm. Apostel Paulus kirjutas tabavalt: „Me teame, et kogu loodu aina ägab üheskoos ja on valudes praeguseni” (Rooml. 8:22). Meil tuleb kannatada ka oma ebatäiuse tõttu, nii et võime öelda vanaaja kuninga Taaveti kombel: „Mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud raskemaks kui ma suudan kanda!” (Laul 38:5).
2 Lisaks üldinimlikele hädadele kannavad tõsikristlased piltlikku piinaposti (Luuka 14:27). Jah, nagu Jeesust, nii vihatakse ja kiusatakse taga ka tema jüngreid (Matt. 10:22, 23; Joh. 15:20; 16:2). Seetõttu tuleb meil Kristust järgides kõigest jõust pingutada ning vastu pidada, ajal mil oleme uue maailma õnnistuste ootel (Matt. 7:13, 14; Luuka 13:24).
3. Kust me teame, et kristlased ei pea kannatusterohket elu elama, selleks et Jumalale meelepärane olla?
3 Kas see tähendab, et tõsikristlaste elus polegi rõõmu ja õnne? Kas meie elu peakski olema üks suur mureorg, kuni saabub lõpp? Kindlasti soovib Jehoova, et me oleksime tema tõotuste täideminekut oodates õnnelikud. Ikka ja jälle iseloomustab Piibel tõelisi jumalakummardajaid kui õnnelikku rahvast. (Loe Jesaja 65:13, 14.) „Rõõmsad olgu kõik, kes [Jehoova] juures pelgupaika otsivad; igavesti hõisaku nad,” öeldakse Laulus 5:12. Jah, isegi hädade keskel on võimalik tunda päris palju rõõmu ja meelerahu. Vaadelgem nüüd, kuidas Piibel saab aidata meil katsumustele vastu minna ja ikkagi rõõmsad olla.
Jehoova – „õnnelik Jumal”
4. Mida Jehoova tunneb, kui tema tahet ignoreeritakse?
4 Mõelgem näiteks Jehoovale. Kõigeväelise Jumalana on tal võim kogu universumi üle. Tal pole millestki puudu ja ta ei vaja kedagi. Kui aga üks tema vaimpoegadest mässu tõstis ja Saatanaks sai, tundis Jehoova hoolimata oma ülemvõimust ilmselt mõningast pettumust. Jumalat puudutas kindlasti ka see, kui hiljem teisigi ingleid mässuga ühines. Mõelgem ka valule, mida Jumal tundis, kui tema füüsilise loodu meisterteosed Aadam ja Eeva talle selja keerasid. Sellest ajast peale on miljardid nende järeltulijad põlanud Jehoova autoriteeti (Rooml. 3:23).
5. Mis on Jehoovat eriti kurvastanud?
5 Saatana mäss on veel täies jõus. Kuus aastatuhandet on Jehoova pidanud nägema ebajumalakummardamist, vägivalda, tapmisi ja sugulist kõlvatust (1. Moos. 6:5, 6, 11, 12). Lisaks on tal tulnud kuulda põlastusväärseid valesid ja teotust. Ka Jumala enda tõsikummardajad on mõnikord ta tundeid haavanud. Üht sedalaadi olukorda kirjeldab Piibel järgmiste sõnadega: „Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes ja tegid temale meelehaiget tühjal maal! Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha!” (Laul 78:40, 41). Valu, mida Jehoova tunneb, kui tema rahvas ta hülgab, on kindlasti ääretu (Jer. 3:1–10). Ilmselgelt juhtub palju halbu asju ning see kurvastab Jehoovat väga. (Loe Jesaja 63:9, 10.)
6. Kuidas toimib Jumal murettekitavates olukordades?
6 Kuid valu ja pettumus pole Jehoovat jõuetuks teinud. Raskete olukordade tekkides on Jehoova asunud otsekohe tegutsema, et juhtunul võimalikult vähe halbu tagajärgi oleks. Ka on ta rakendanud kaugeleulatuvaid meetmeid, nii et lõpuks täituks tema eesmärk. Kõike seda positiivset silmas pidades ootab Jehoova rõõmuga aega, mil tõendatakse tema ülemvõimu õiguspärasus ja lähevad täide õnnistused tema ustavatele teenijatele (Laul 104:31). Jah, hoolimata talle osaks saanud teotusest on Jehoova jäänud „õnnelikuks Jumalaks” (1. Tim. 1:11; Laul 16:11).
7., 8. Kuidas me saame nurjumiste korral jäljendada Jehoovat?
7 Mis puutub meie suutlikkusse lahendada probleeme, siis meie muidugi ei saa end Jehoovaga võrrelda. Sellegipoolest võime hädadega kokku puutudes jäljendada Jehoovat. On täiesti normaalne tunda nurjumiste korral masendust, kuid me ei pea sellisesse seisundisse jäämagi. Kuna me oleme loodud Jehoova näo järgi, on meil mõtlemisvõime ja tegutsemisoskus, nii et saame oma probleeme analüüsida ja kus iganes võimalik, midagi ära teha.
8 Üks oluline abitegur eluprobleemidega toimetulekul on tunnistada, et on asju, mis lihtsalt pole meie võimuses. Selliste asjade pärast ahastamine võib vaid lisada frustratsiooni ning röövida meilt paljud õige jumalakummardamisega seonduvad rõõmud. Olles rakendanud probleemi lahendamiseks mõistlikul määral meetmeid, on kõige parem edasi minna ja keskenduda mõttekamale tegevusele. Seda mõtet näitlikustavad järgnevad piiblilood.
Oluline on mõistlikkus
9. Milles ilmnes Hanna mõistlikkus?
9 Vaadelgem näidet Hannast, kellest hiljem sai prohvet Saamueli ema. Teda masendas tõsiasi, et ta ei saanud lapsi ilmale tuua. Teda pilgati ja mõnitati viljatuse pärast. Oli aegu, mil Hanna oli nii rõhutud meeleolus, et ta nuttis ega söönud (1. Saam. 1:2–7). Kord ühel käigul Jehoova kotta oli Hanna „hinges kibestunud” ning ’ta palvetas Jehoova poole ja nuttis väga’ (1. Saam. 1:10). Kui Hanna oli valanud oma tunded Jehoovale välja, pöördus ülempreester Eeli naise poole sõnadega: „Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!” (1. Saam. 1:17). Kahtlemata mõistis Hanna nüüd, et ta on teinud kõik, mis suutis – tema võimuses polnud oma viljatuse suhtes midagi ette võtta. Hanna oli mõistlik. Seejärel läks ta „oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb” (1. Saam. 1:18).
10. Milline realistlik suhtumine oli Paulusel olukorras, kus ta oma probleemi ei suutnud lahendada?
10 Apostel Paulus suhtus oma raskesse olukorda samamoodi. Tal oli palju kannatusi tekitav tervisehäda. Ta nimetas seda „okkaks liha sees” (2. Kor. 12:7). Mis häda see ka polnud – Paulus tegi, mis suutis, et sellest lahti saada, ning ka palus Jehoovalt kergendust. Mitu korda Paulus Jehoova poole selles asjas pöördus? Kolm korda. Pärast kolmandat korda andis Jumal Paulusele teada, et tema „okast liha sees” ei kõrvaldata ime läbi. Paulus leppis selle tõsiasjaga ning keskendus täielikult Jehoova teenimisele. (Loe 2. Korintlastele 12:8–10.)
11. Kuidas aitab palumine ja anumine hädadega toime tulla?
11 Neist näidetest ei ilmne sugugi, et me peaksime meid vaevavates asjades lakkama Jehoova poole palvetamast (Laul 86:7). Vastupidi, Jumala Sõna rõhutab meile: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga.” Kuidas Jehoova sellistele anumistele ja abipalumistele vastab? Piibel lisab: „Ja Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted, kaitseb teie südant ja mõistust Kristus Jeesuse kaudu” (Filipl. 4:6, 7). Jah, Jehoova ei pruugi vabastada meid probleemist, kuid ta võib vastata meie palvetele sellega, et kaitseb meie mõistust. Olles probleemi pärast palvetanud, mõistame ehk, et on ohtlik lasta end muredel matta.
Leia rõõmu Jumala tahte täitmisest
12. Miks võib pikemat aega kestev norutunne olla ohtlik?
12 Õpetussõnades 24:10 tõdetakse: „Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” Teine õpetussõna mainib: „Rõõmus süda teeb näo rõõmsaks, aga südamevalus pekstakse vaim rusuks!” (Õpet. 15:13). Mõningaid kristlasi on tabanud selline masendus, et nad on lakanud omaette Piiblit lugemast ja Jumala Sõna üle järele mõtlemast. Nende palved on muutunud pealiskaudseks ning nad võivad kaasteenijatest eemale hoiduda. Pole kahtlustki, et sellisesse rusutud meeleollu jääda võib olla ohtlik (Õpet. 18:1, 14).
13. Millised tegevused aitavad meil hajutada norutunnet ning annavad rõõmu?
13 Seevastu positiivne vaatenurk aitab keskenduda elu neile külgedele, millest võime leida heameelt ja rõõmu. Taavet kirjutas: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega” (Laul 40:9). Kui meil elus midagi viltu veab, on halvim, mida me teha võime, lakata kindlakskujunenud tava järgi Jumalat teenimast. Tegelikult on osalemine rõõmutoovates tegemistes parim kurbuse ravim. Jehoova ütleb, et me võime leida rõõmu ja õnne, kui loeme tema Sõna ja juurdleme selle üle regulaarselt (Laul 1:1, 2; Jaak. 1:25). Nii Pühakirja lugedes kui ka kristlikel koosolekutel viibides ammutame „sõbralikke sõnu”, mis annavad meile uut jaksu ning valmistavad südamele rõõmu (Õpet. 12:25; 16:24).
14. Milline Jehoova antud kinnitus toob meile praegu rõõmu?
14 Jumalalt tuleb hulgaliselt rõõmu põhjusi. Tema päästetõotus on tõesti ülimaid õnne allikaid (Laul 13:6). Me teame, et juhtugu meiega praegu mis tahes – lõpuks annab Jumal tasu neile, kes teda tõemeeles otsivad. (Loe Koguja 8:12.) Sellist veendumust väljendas kaunilt prohvet Habakuk, kui ta kirjutas: „Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, pudulojused kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas!” (Hab. 3:17, 18).
„Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!”
15., 16. Milliste Jumala andide üle võime tunda rõõmu tulevasi õnnistusi oodates?
15 Jehoova tahe on, et me tõotatud imelist tulevikku oodates tunneksime rõõmu kõigest sellest heast, mida ta meile annab. Piibel ütleb: „Ma tundsin, et neis asjus ei olnud midagi paremat kui rõõmus olla ja head teha oma elus. Nõnda on lugu ka iga inimesega, kes sööb ja joob ja näeb head kõige oma vaeva sees; see on Jumala and” (Kog. 3:12, 13, P 1938–40). „Head teha” tähendab teiste heaks tegutsemist. Jeesus ütles, et õndsam on anda kui võtta. Abikaasale, lastele, vanematele ja teistele sugulastele osutatud lahked teod valmistavad meile sügavat rahulolu (Õpet. 3:27). Palju rõõmu toob ka see, kui oleme oma vaimsete vendade ja õdede vastu hellad, külalislahked ja andestavad – lisaks meeldib see Jehoovale (Gal. 6:10; Kol. 3:12–14; 1. Peetr. 4:8, 9). Ja kui me ennastohverdavalt kuulutustööd teeme, pakub see meile tõelist rahuldust.
16 Ülaltsiteeritud sõnad Koguja raamatust puudutavad lihtsaid rõõme elus, nagu näiteks söömist ja joomist. Jah, ka katsumustes olles võime leida rõõmu Jehoova mis tahes ainelistest andidest. Lisaks, vapustavalt kaunist päikeseloojangut, suursugust maastikuvaadet, vallatlevaid loomalapsi ja muid loodusimesid saame nautida täiesti tasuta, ometi äratavad need meis aukartust ja valmistavad rõõmu. Sellistele asjadele mõeldes kasvab meis armastus Jehoova vastu, sest kõik hea tuleb temalt.
17. Kuidas me saame lõplikult lahti luhtaminekutest ning mis meid seni trööstib?
17 Kui me armastame Jumalat, kuuletume tema käskudele ja usume lunastusohvrisse, võime lõpuks täielikult saada lahti ebatäiusliku elu luhtaminekutest ja kogeda kestvat õnne (1. Joh. 5:3). Seni aga trööstib meid teadmine, et Jehoova on hästi kursis sellega, mis meile muret teeb. Taavet kirjutas: „Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust!” (Laul 31:8). Armastusest meie vastu päästab Jehoova meid hädast (Laul 34:20).
18. Miks peaks Jumala rahva seas valitsema rõõm?
18 Jäljendagem Jehoovat, õnnelikku Jumalat, ajal mil me ootame tema tõotuste täideminekut. Ärgem laskem negatiivsetel tunnetel oma vaimsust halvata. Probleemide kerkides olgu meie teejuhiks mõtlemisvõime ja praktiline tarkus. Jehoova aitab meil talitseda oma emotsioone ja teha kõik mis võimalik, vähendamaks õnnetusttoonud sündmuste halba mõju. Leidkem rõõmu temalt tulevatest nii füüsilistest kui vaimsetest headest asjadest. Jumala ligi hoides saame tunda rõõmu, sest „õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova” (Laul 144:15).
Mida sa oled õppinud?
• Kuidas me saame hädadega kokku puutudes jäljendada Jehoovat?
• Kuidas aitab mõistlikkus meil raskete olukordadega toime tulla?
• Kuidas me võime leida hädaajal rõõmu Jumala tahte täitmisest?
[Küsimused]
[Pildid lk 16]
Jehoovat kurvastavad halvad asjad, mis maailmas toimuvad
[Allikaviide]
© G.M.B. Akash/Panos Pictures
[Pildid lk 18]
Jehoova aitab meil rõõmu säilitada