Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Saagu sinu edenemine nähtavaks

Saagu sinu edenemine nähtavaks

Saagu sinu edenemine nähtavaks

„Mõtiskle nende asjade üle, süvene neisse, et su edenemine oleks nähtav kõigile.”” (1. TIM. 4:15)

1., 2. Mida me teame Timoteose varastest aastatest ning elupöördest, kui ta oli umbes 20-aastane?

TIMOTEOS sirgus suureks Rooma provintsis Galaatias, mis nüüd on Türgi ala. Jeesuse surmale järgnenud aastakümnetel rajati sinna mitu kristlikku kogudust. Mingil ajal võtsid kristluse vastu ka noor Timoteos, tema ema ja vanaema ning neist said ühe sealse koguduse tegusad liikmed (2. Tim. 1:5; 3:14, 15). Kindlasti elas Timoteos noore kristlasena tuttavas keskkonnas toredat elu. Kuid ootamatult hakkasid asjad muutuma.

2 Kõik sai alguse apostel Pauluse teisest reisist sinna kanti. Tol ajal võis Timoteos olla kas hilises teismeeas või veidi üle 20. Küllap pani Paulus Lüstrat külastades tähele seika, et kohalike koguduste „vennad rääkisid tema kohta head” (Ap. t. 16:2). Ilmselt võis noore Timoteose juures varakult küpsust täheldada. Siis panigi Paulus ühes kohaliku vanematekoguga käed Timoteose peale ning määras talle koguduses ühe erilise töö (1. Tim. 4:14; 2. Tim. 1:6).

3. Millise tavatu teenistusülesande sai Timoteos?

3 Timoteos sai tavatu kutse hakata apostel Pauluse reisikaaslaseks (Ap. t. 16:3). Võib vaid kujutleda Timoteose üllatust ja rõõmu! Järgnevatel aastatel reisiski Timoteos koos Pauluse ja vahel ka teistega, täites mitmesuguseid apostlite ja vanemate antud ülesandeid. Paulus ja Timoteos tegid reisivat tööd, mis aitas vendade vaimsele ülesehitamisele tublisti kaasa. (Loe Apostlite teod 16:4, 5.) Sest ajast peale olid paljud kristlased Timoteose vaimse edenemisega hästi kursis. Apostel Paulus kirjutas kümmekond aastat pärast töötamist ühes Timoteosega: „Mul pole kedagi teist, kes oleks sellise suhtumisega nagu tema [Timoteos] ja kes teie eest tõeliselt hoolt kannaks. ... te teate, millise tõendi ta andis enda kohta, et nagu laps oma isaga, orjas ta koos minuga, aidates kaasa hea sõnumi levikule” (Filipl. 2:20–22).

4. a) Millise vastutusrikka kohustuse sai Timoteos? b) Milline küsimus võib kerkida seoses Pauluse sõnadega kirjakohas 1. Timoteosele 4:15?

4 Umbes ajal, mil Paulus kirjutas filiplastele, andis ta Timoteosele vastutusrikka kohustuse määrata ametisse kogudusevanemaid ja teenistusabilisi (1. Tim. 3:1; 5:22). Kahtlemata oli Timoteosest saanud kindel ja usaldusväärne kristlik ülevaataja. Ometi manitses Paulus sellessamas kirjas Timoteost tegema oma edenemise nähtavaks kõigile (1. Tim. 4:15). Kas polnud Timoteose edenemine juba niigi erakordselt hästi nähtav? Mida siis Paulus nende sõnade all mõtles ning kuidas saame meie sellest nõuandest kasu?

Nähtavaks saanud vaimsed omadused

5., 6. Kuidas oli sattunud ohtu Efesose koguduse vaimne puhtus ning kuidas sai Timoteos sellele ohule vastu seista?

5 Süüvigem nüüd kirjakoha 1. Timoteosele 4:15 konteksti. (Loe 1. Timoteosele 4:11–16.) Enne nende sõnade kirjapanekut oli Paulus võtnud ette reisi Makedooniasse, Timoteosel aga käskinud jääda Efesosse. Miks? Mõningad selles linnas tekitasid koguduses lõhesid, tuues sisse väärõpetusi. Timoteosel tuli kaitsta koguduse vaimset puhtust. Kuidas sai ta seda teha? Osaliselt seeläbi, et oli teistele heaks eeskujuks.

6 Paulus kirjutas Timoteosele: „Ole ustavatele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, meelepuhtuses.” Ta lisas: „Mõtiskle nende asjade üle, süvene neisse, et su edenemine oleks nähtav kõigile” (1. Tim. 4:12, 15). See edenemine käis pigem Timoteose vaimsete omaduste kui autoriteetse positsiooni saavutamise kohta. Selline edenemine peaks olema iga kristlase soov.

7. Mille poole peavad kõik koguduses püüdlema?

7 Nagu Timoteose ajal, on ka tänapäeval koguduses mitmesuguseid vastutusrikkaid ameteid. Mõningad on kogudusevanemad ja teenistusabilised, mõningad pioneerid, mõningad aga on määratud reisivale tööle, peeteliteenistusse või misjonipõllule. Kogudusevanematel on oma osa mitmesugustes õppeprogrammides, näiteks kokkutulekutel ja konventidel. Ent kõigil kristlastel – meestel, naistel ja lastel – on võimalik teha oma vaimne edenemine nähtavaks (Matt. 5:16). Samuti nagu see oli Timoteose puhul, peaksid nende kristlaste vaimsed omadused, kes on eriliselt vastutusrikkal kohal, olema tõesti kõigile nähtavad.

Ole eeskujuks kõnes

8. Millist mõju avaldab meie kõne jumalateenimisele?

8 Üheks valdkonnaks, milles Timoteosel tuli eeskuju anda, oli tema kõne. Kuidas meie saame oma edenemise selles vallas nähtavaks teha? Meie kõne ütleb meie kohta paljutki. Jeesus märkis tabavalt: „Mida süda on täis, sellest suu räägib” (Matt. 12:34). Ka Jeesuse poolvend Jaakobus täheldas, millist mõju võib meie kõne jumalateenimisele avaldada. Ta kirjutas: „Kui keegi peab ennast Jumala teenijaks, aga ei talitse oma keelt, siis ta petab iseenda südant ja tema jumalateenistus on tühine” (Jaak. 1:26).

9. Mil moel me saame oma kõnega eeskuju anda?

9 Meie kõnest võivad teised koguduses näha, kui palju me oleme vaimselt edenenud. Järelikult, selle asemel et kasutada kõneviisi, mis on väärikust riivav, negatiivne, kriitiline või haavav, püüavad küpsed kristlased olla ülesehitavad, trööstivad ja julgustavad (Õpet. 12:18; Efesl. 4:29; 1. Tim. 6:3–5, 20). Meie valmidus arutleda oma kõlbeliste tõekspidamiste üle teistega ning astuda julgelt välja Jumala kõrgete mõõdupuude eest võib anda meist tunnistust Jumalale pühendumuse kohta (Rooml. 1:15, 16). Kahtlemata panevad tõemeelsed inimesed tähele, kuidas me oma kõneandi kasutame, ning nad võivad meist eeskuju võtta (Filipl. 4:8, 9).

Eeskujuks käitumises ja meelepuhtuses

10. Miks on silmakirjatsemata usk meie vaimseks edenemiseks oluline?

10 Heaks eeskujuks olles ei saa kristlane piirduda vaid ülesehitava kõnega. Kui inimene räägib üht, aga teeb teist, on ta silmakirjatseja. Paulusele oli hästi teada variseride silmakirjalikkus ja nende teguviisi laastav mõju. Ta hoiatas Timoteost rohkem kui kord sellise ebasiiruse ja kahepalgelisuse eest (1. Tim. 1:5; 4:1, 2). Ent Timoteos polnud silmakirjatseja. Paulus kirjutas teises kirjas Timoteosele: „Ma mäletan su usku, milles puudub igasugune silmakirjalikkus” (2. Tim. 1:5). Siiski oli vaja, et teisedki Timoteose kui kristlase siirust näeksid. Tal tuli olla eeskujuks käitumises.

11. Mida kirjutas Paulus Timoteosele rikkuse kohta?

11 Kahes kirjas Timoteosele jagas Paulus manitsusi paljude käitumisvaldkondade kohta. Näiteks ei tohtinud Timoteos rikkust taga ajada. Paulus kirjutas: „Rahaarmastus on igasuguste halbade asjade juur ja lastes sellisel armastusel endas kasvada, on mõned usust ära eksinud ja ennast valusate pistetega igalt poolt torganud” (1. Tim. 6:10). Rikkusearmastus on märk, et vaimsuses on midagi vajaka. Seevastu kristlaste juures, kes rahulduvad lihtsa eluviisiga, omades „toitu, riideid ja peavarju”, võib näha vaimset edasiminekut (1. Tim. 6:6–8; Filipl. 4:11–13).

12. Kuidas võib meie edenemine saada nähtavaks isiklikus elus?

12 Paulus mainis Timoteosele, kui oluline on kristlikel naistel kaunistada end „korraliku riietusega, olles tagasihoidlikud ja terve mõistusega” (1. Tim. 2:9). Naised, kelle rõivavalik ja ehtimislaad, samuti muud elutahud räägivad tagasihoidlikkusest ja tervest mõistusest, annavad väga head eeskuju (1. Tim. 3:11). See põhimõte käib ka kristlike meeste kohta. Paulus manitses ülevaatajaid olema „harjumustes mõõdukad, terve mõistusega, korralikud” (1. Tim. 3:2). Kui need omadused ilmnevad igapäevastes toimingutes, saab meie edenemine nähtavaks kõigile.

13. Kuidas me saame olla meelepuhtuses eeskujuks nagu Timoteos?

13 Timoteos pidi olema eeskujuks ka meelepuhtuses. Seda terminit kasutades viitas Paulus täiesti konkreetsele käitumisvaldkonnale, nimelt seksuaalmoraalile. Eriti just suhtlemisel naistega pidi Timoteose käitumine olema laitmatu. Tal tuli kohelda „vanemaid naisi kui emasid, nooremaid naisi kui õdesid kõiges meelepuhtuses” (1. Tim. 4:12; 5:2). Ka need ebamoraalsed teod, mis paistavad justkui salajastena, on teada Jumalale ning saavad lõpuks kindlasti teatavaks inimestelegi. Kuid tõsiasi on see, et ka kristlase head teod ei saa jääda varjule (1. Tim. 5:24, 25). Kõigil on koguduses võimalik teha oma edenemine nähtavaks nii käitumises kui meelepuhtuses.

Põhiline on armastus ja usk

14. Kuidas rõhutab Pühakiri omavahelise armastuse tähtsust?

14 Tõsikristluse peamisi külgi on armastus. Jeesus ütles oma jüngritele: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus” (Joh. 13:35). Milles meie armastus ilmneb? Jumala Sõna annab meile nõu ’sallida üksteist armastuses, olla lahked üksteise vastu, hellalt kaastundlikud, andes üksteisele heldelt andeks’ ning olla külalislahked (Efesl. 4:2, 32; Heebr. 13:1, 2). „Olgu teil vennalikus armastuses hell kiindumus üksteise vastu,” kirjutas apostel Paulus (Rooml. 12:10).

15. Miks on armastus oluline kõigile, eriti aga kristlikele ülevaatajatele?

15 Kui Timoteos oleks kaaskristlasi koheldes olnud karm või lahkuseta, oleks see tõmmanud maha kogu selle hea, mida ta oli õpetaja ja ülevaatajana korda saatnud. (Loe 1. Korintlastele 13:1–3.) Ent vendadele osutatud siiras südamlikkus, millega kaasnesid neile tehtud külalislahked ja head teod, rääkisid selget keelt Timoteose vaimsest edenemisest. Niisiis oli igati kohane, et apostel Paulus tõstis oma kirjas Timoteosele eriti esile armastust kui üht omadust, milles Timoteosel tuli olla eeskujuks.

16. Miks vajas Timoteos tugevat usku?

16 Efesoses pandi Timoteose usk proovile. Ühed propageerisid õpetusi, mis polnud kristliku tõega kooskõlas, teised levitasid „valejutte” ehk haudusid ideid, mis koguduse vaimsusele kuidagi kaasa ei aidanud. (Loe 1. Timoteosele 1:3, 4.) Paulus ütles selliseid inimesi iseloomustades, et nad on ’uhkust täis ega saa millestki aru, vaid neil on haiglane soov küsimusi tõstatada ja sõnade üle vaielda’ (1. Tim. 6:3, 4). Kas Timoteos riskeeris süüvida neisse kogudusse imbunud kahjulikesse ideedesse? Ei, sest Paulus ergutas Timoteost võitlema head usuvõitlust ning pöörduma ära „tühjadest juttudest, mis on lugupidamatud pühade asjade vastu, ja selle vastuoludest, mida vääralt „teadmisteks” nimetatakse” (1. Tim. 6:12, 20, 21). Pole kahtlustki, et Timoteos järgis Pauluse tarka nõuannet (1. Kor. 10:12).

17. Kuidas võidakse meie usk nüüdisajal proovile panna?

17 On huvitav märkida, et Timoteosele öeldi, et „hilisematel aegadel jätavad mõned usu maha, kuna nad pööravad tähelepanu eksitavatele inspireeritud sõnumitele ja deemonite õpetustele” (1. Tim. 4:1). Kõigil koguduses, kaasa arvatud neil, kel on vastutusrikas amet, peab olema tugev, kõikumatu usk nagu Timoteosel. Võttes ärataganemise suhtes kindla seisukoha ja tegutsedes otsustavalt, saame teha oma edenemise nähtavaks ning olla usus eeskujuks.

Püüdkem teha oma edenemine nähtavaks

18., 19. a) Kuidas sa saad teha oma edenemise nähtavaks kõigile? b) Mida käsitletakse järgnevalt?

18 On ilmselge, et tõsikristlase vaimne edenemine pole seotud ei tema välise mulje, kaasasündinud võimete ega silmapaistvusega. Ka ei pruugi seda kajastada teenistusaastate hulk koguduses. Tõeline vaimne edenemine saab nähtavaks hoopis seeläbi, et oleme mõtlemises, kõnes ja käitumises Jehoovale kuulekad (Rooml. 16:19). Me peaksime pidama enda kohuseks üksteist armastada ja tugevat usku kasvatada. Jah, mõelgem Pauluse sõnade üle Timoteosele ning süvenegem neisse, et meie edenemine võiks olla näha kõigile.

19 Veel üks omadus, mis räägib meie vaimsest edenemisest ja kristlikust küpsusest, on rõõm, osa Jumala püha vaimu viljast (Gal. 5:22, 23). Järgnev artikkel käsitleb seda, kuidas me saame leida ja säilitada rõõmu rasketel aegadel.

Kuidas sa vastaksid?

Millest räägib teistele meie kõne?

• Kuidas võib edenemine saada nähtavaks meie käitumises ja meelepuhtuses?

• Miks peavad kristlased olema eeskujuks armastuses ja usus?

[Küsimused]

[Pilt lk 11]

Noore Timoteose juures võis varakult küpsust täheldada

[Pildid lk 13]

Kas sinu edenemine on saanud teistele nähtavaks?