Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks pühenduda Jehoovale?

Miks pühenduda Jehoovale?

Miks pühenduda Jehoovale?

„Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kellele ma kuulun.” (AP. T. 27:23)

1. Millised sammud tuleb astuda enne ristimist ja millised küsimused kerkivad?

„KAS sa oled Jeesus Kristuse lunastusohvri alusel kahetsenud oma patte ja pühendunud Jehoovale, et täita tema tahet?” See on üks kahest küsimusest, mis esitatakse ristimiskandidaatidele ristimiskõne lõpus. Miks on kristlastel vaja pühenduda Jehoovale? Kuidas tuleb Jumalale pühendumus meile kasuks? Miks on meie teenistus Jumalale meelepärane üksnes siis, kui oleme talle pühendunud? Vastuste saamiseks vaadelgem kõigepealt, mis on pühendumine.

2. Mida tähendab pühenduda Jehoovale?

2 Mida tähendab pühenduda Jumalale? Pane tähele, kuidas apostel Paulus kirjeldas oma suhteid Jumalaga. Hukkuva laeva pardal olles nimetas ta Jehoovat paljude inimeste ees ’Jumalaks, kellele ta kuulub’. (Loe Apostlite teod 27:22–24.) Kõik tõelised kristlased kuuluvad Jehoovale. Maailm üldiselt aga on „Kurja võimuses” (1. Joh. 5:19). Kristlased saavad Jumala omaks, kui nad õigel viisil talle palves pühenduvad. Selline pühendumine on isiklik tõotus. Järgneb veeristimine.

3. Mida sümboliseeris Jeesuse ristimine ja kuidas saavad tema jüngrid järgida tema eeskuju?

3 Jeesus jättis meile eeskuju, kui tegi otsuse täita Jumala tahet. Ta oli sündinud Jumalale pühendunud Iisraeli rahva liikmena, seega ta juba oli Jumalale pühendunud. Lastes end ristida, tegi ta enamat, kui käsuseadus nõudis. Jumala Sõna osutab, et ta ütles: „Vaata! Ma olen tulnud ... täitma su tahet, oo Jumal” (Heebr. 10:7; Luuka 3:21). Jeesuse ristimine sümboliseeris seda, et ta esitas end Jumalale tema tahet täitma. Jeesuse järelkäijad järgivad tema eeskuju ning lasevad end ristida. Kuid nende puhul on veeristimine avalik tunnistus isiklikust pühendumisest Jumalale palves.

Mida head toob pühendumine

4. Mida Taaveti ja Joonatani sõprus meile pühendumuse kohta kõneleb?

4 Kristlik pühendumine on tõsine asi. See on midagi enamat kui kohustuse võtmine. Mida head Jumalale pühendumine toob? Vaadelgem võrdluseks, kuidas on pühendumus kasulik inimsuhetes. Võtame näiteks sõpruse. Hea sõber on kallis vara. Kuid sõpruse hoidmiseks on meil kohustus ka ise olla sõber. See tähendab pühendumust: sõbrast peab hoolima. Üks väljapaistvamaid sõprussuhteid Piiblis on Taaveti ja Joonatani oma. Nad sõlmisid teineteisega koguni sõpruslepingu. (Loe 1. Saamueli 17:57; 18:1, 3.) Muidugi on niivõrd lähedane sõprus haruldane, kuid üldiselt on sõpruse puhul ometi oluline olla pühendunud ehk tunda teise ees kohustust (Õpet. 17:17; 18:24).

5. Mida pidi ori tegema, et heale isandale jäävalt kuuluda?

5 Iisraelile antud Jumala seadus kirjeldab üht teist suhet, kus pühendumus tõi inimestele head. Kui ori tahtis jäävalt kuuluda heale isandale, kelle juures tal oli turvaline olla, võis ta sõlmida isandaga kestvalt siduva lepingu. Seadus ütles: „Kui sulane ütleb kindla meelega: ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada, siis ta isand viigu tema Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti” (2. Moos. 21:5, 6).

6., 7. a) Mida head toob pühendumus inimsuhetes? b) Mida öelda suhete kohta Jehoovaga?

6 Veel üks suhe, mis nõuab suurt pühendumust, on abielu. See pole pühendumine mitte lepingule, vaid inimesele. Paarid, kes ilma abiellumata koos elavad, ei saa iialgi tunda tõelist turvalisust, ka nende lapsed mitte. Kuid teineteisele pühendunud partneritel, keda seob auväärne abielu, on jõuline piibliline põhjus püüda lahendada omavahelised probleemid armastusega (Matt. 19:5, 6; 1. Kor. 13:7, 8; Heebr. 13:4).

7 Ka äri- ja töösuhetes on kasulik omada siduvat lepingut. Nii oli see piibliaegadel ja on ka tänapäeval (Matt. 20:1, 2, 8). Näiteks on hea sõlmida siduv kirjalik kokkulepe või leping, enne kui võtame ärilise riski või asume mõnes firmas tööle. Kui pühendumus tugevdab juba sõprus-, abielu- ja töösuhteid, siis kui palju enam tuleb see kasuks suhetes Jehoovaga! Vaadelgem nüüd, mida head tõi inimestele minevikus pühendumus Jehoova Jumalale ja kuidas see oli kaugelt enam kui ainult kohustus.

Kuidas tuli Jumalale pühendumine Iisraelile kasuks?

8. Mida Iisraelile tähendas pühendumus Jehoovale?

8 Iisraeli rahvas tervikuna pühendus Jehoovale, kui andis talle tõotuse. Jehoova kutsus rahva kokku Siinai mäe juurde ja ütles: „Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast.” Rahvas vastas ühel häälel: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” (2. Moos. 19:4–8). Pühendumus tähendas Iisraelile palju rohkem kui kohustust midagi teha. See tähendas, et nad kuuluvad Jehoovale ja et Jehoova kohtleb neid kui ’enda omandit’.

9. Mis kasu oli iisraellastel sellest, et nad olid pühendunud Jehoovale?

9 Kuulumine Jehoovale tuli iisraellastele ainult kasuks. Jumal oli ustav ja hoolitses nende eest nagu armastav vanem lapse eest. Ta ütles Iisraelile: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!” (Jes. 49:15). Jehoova juhatas neid Seaduse abil, julgustas prohvetite vahendusel ja kaitses inglite kaudu. Laulik kirjutas: „Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused! Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganrahvale.” (Laul 147:19, 20; loe Laul 34:8, 20; 48:15.) Nagu Jehoova hoolitses endale kuuluva rahva eest minevikus, nii hoolitseb ta tänapäevalgi nende eest, kes talle pühenduvad.

Miks on vaja Jehoovale pühenduda?

10., 11. Kas me oleme sündinud Jumala kõiksusepere liikmena? Selgita.

10 Kristlikule pühendumisele ja ristimisele mõeldes võib tekkida küsimus: „Miks ei võiks teenida Jumalat ilma talle pühendumata?” Põhjus selgub, kui teadvustame oma praegust seisundit Jumala ees. Meenutagem, et Aadama patu tõttu oleme kõik sündinud väljaspool Jumala perekonda (Rooml. 3:23; 5:12). Pühendumine Jumalale on hädavajalik, et saada tunnustatud tema kõiksusepere liikmena. Vaatame, miks.

11 Lihased isad pole saanud anda kellelegi meist tõelist, täiuslikku elu (1. Tim. 6:19). Me pole sündinud Jumala lastena, sest esimese inimpaari patt eraldas kogu inimsoo oma armastavast Isast ja Loojast. (Võrdle 5. Moosese 32:5.) Sestsaadik on inimsugu elanud väljaspool Jehoova kõiksuseperet, Jumalast võõrdununa.

12. a) Kuidas võib ebatäiuslik inimene saada Jumala perekonna liikmeks? b) Millised sammud tuleb astuda enne ristimist?

12 Ometi võime üksikisikutena taotleda, et Jumal võtaks meid oma heakskiidetud teenijate perre. * Kuidas on see võimalik patuste puhul, nagu me oleme? Apostel Paulus kirjutas: „Meid lepitati Jumalaga tema Poja surma kaudu, kui me olime alles vaenlased” (Rooml. 5:10). Ristimisega taotleme Jumalalt head südametunnistust, nii et ta võiks meid oma teenijaina tunnustada (1. Peetr. 3:21). Enne ristimist tuleb aga astuda teatud sammud. Me peame õppima Jumalat tundma ja usaldama ning meil tuleb meelt parandada ja pöörduda (Joh. 17:3; Ap. t. 3:19; Heebr. 11:6). Kuid on vaja teha veel midagi, enne kui Jumal meid oma perekonda vastu võtab. Mida?

13. Miks on igati sobiv anda Jumalale pühendumistõotus, et saada tema teenijatepere liikmeks?

13 Enne kui keegi Jumalast võõrdunu võib saada Jumala teenijatepere liikmeks, peab ta andma Jehoovale pühaliku tõotuse. Selle vajaduse mõistmiseks kujutle lugupeetud pereisa, kes lahkest südamest soovib lapsendada üht orvuks jäänud noorukit. Isal on hea inimese maine. Ometi, enne orvu lapsendamist soovib ta, et poiss annaks talle ühe lubaduse. Niisiis ütleb mees: „Enne kui ma su enda pojaks võtan, pean ma teadma, kas sa tahad mind armastada ja austada nagu oma isa.” Üksnes siis, kui orb seda meeleldi lubab, võtab mees ta oma perekonda. Kas pole mõistlik? Samuti võtab Jehoova oma pere liikmeteks ainult neid, kes heal meelel annavad talle pühendumistõotuse. Piibel ütleb: „[Andke] oma keha elavaks, pühaks, Jumalale meelepäraseks ohvriks” (Rooml. 12:1).

Armastuse tõend ja usutegu

14. Miks võib öelda, et pühendumine on armastuse tõend?

14 Pühendumistõotus on tõend meie sügavast armastusest Jehoova Jumala vastu. See sarnaneb mõneti abielutõotusega. Kristlik peigmees väljendab armastust, tõotades olla oma tulevasele truu nii headel kui ka halbadel aegadel. See on truudusvanne konkreetsele isikule, mitte ainult kohustuse võtmine. Kristlik peigmees mõistab, et tal pole õigust elada koos oma pruudiga, kuni ta ei ole andnud abielutõotust. Samuti ei saa meie nautida Jehoova pereliikmeks olemise rõõme ilma talle pühendumata. Seega me pühendume Jumalale, sest soovime talle kuuluda, hoolimata oma ebatäiusest, ning oleme kindlalt otsustanud jääda talle truuks nii headel kui ka halbadel aegadel (Matt. 22:37).

15. Kuidas on pühendumine usutegu?

15 Pühendumine Jumalale on ka usutegu. Miks võib nii öelda? Usk Jehoovasse annab meile kindlustunde, et lähedased suhted Jumalaga toovad meile head (Laul 73:28). Me teame, et „keset rikutud ja pöörast põlvkonda” pole alati lihtne käia koos Jumalaga, kuid me usume Jumala lubadust toetada meie püüdlusi (Filipl. 2:15; 4:13). Me teame, et oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu, kuid oleme kindlad, et Jehoova on meie vastu halastav. (Loe Laul 103:13, 14; Roomlastele 7:21–25.) Me usume, et Jehoova tasub meile, kui hoiame otsusekindlalt oma laitmatust (Iiob 27:5).

Pühendumine Jumalale teeb õnnelikuks

16., 17. Miks teeb Jehoovale pühendumine õnnelikuks?

16 Pühendumus Jehoovale toob õnne, sest see tähendab endast andmist. Jeesus lausus ühe elu põhitõe: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine” (Ap. t. 20:35). Jeesus tundis ülimal määral andmisrõõmu kogu oma maapealse teenistuse aja. Vajaduse korral ajas ta läbi ilma puhkuse, toidu ja mugavusteta, et aidata kaasinimestel leida elu teed (Joh. 4:34). Jeesusele tegi heameelt rõõmustada oma Isa südant. Ta ütles: „Ma teen alati seda, mis talle meeldib” (Joh. 8:29; Õpet. 27:11).

17 Seega näitas Jeesus oma jüngritele tee rahuldustpakkuvasse ellu, kui ütles: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku end maha” (Matt. 16:24). Nõnda tehes saame lähedasemaks Jehoovaga. Kas leiduks veel kedagi armastavamat, kelle hoolde end usaldada?

18. Miks toob pühendumus Jehoovale meile rohkem õnne kui pühendumus kellelegi või millelegi muule?

18 Pühendudes Jehoovale ja täites seejärel tema tahet kooskõlas pühendumistõotusega, tunneme suuremat õnne kui pühendumusest ükskõik kellele või millele muule. Näiteks paljud keskenduvad oma elus jõukuse tagaajamisele, saavutamata kunagi tõelist õnne ja ehtsat rahulolu. Kuid need, kes on pühendunud Jehoovale, leiavad kestva õnne (Matt. 6:24). Au olla „Jumala kaastöölised” toob meile rõõmu, kuid me pole siiski pühendunud mitte tööle, vaid tänumeelsele Jumalale (1. Kor. 3:9). Mitte keegi ei väärtusta meie ohvrimeelsust rohkem kui Jehoova. Tulevikus ta isegi taastab oma ustavate teenijate nooruse, nii et nad saavad tunda igavesti tema hella hoolt. (Iiob 33:25; loe Heebrealastele 6:10.)

19. Milline õnnistus saab osaks neile, kes on pühendunud Jumalale?

19 Pühendumine Jehoovale teeb võimalikuks läheduse temaga. Piibel ütleb: „Saage Jumalaga lähedaseks, ja tema saab teiega lähedaseks” (Jaak. 4:8; Laul 25:14). Järgmises artiklis arutleme selle üle, miks võime julgelt teha valiku kuuluda Jehoovale.

[Allmärkus]

^ lõik 12 Jeesuse „teised lambad” ei saa Jumala lasteks enne tuhande aasta lõppu. Siiski, kuna nad on Jumalale pühendunud, võivad nad õigusega pöörduda Jumala kui Isa poole ja neid võib õigustatult pidada Jehoova teenijatepere liikmeteks (Joh. 10:16; Jes. 64:7; Matt. 6:9; Ilm. 20:5).

Kuidas sa vastaksid?

Mida tähendab pühenduda Jumalale?

• Mida head toob meie ellu pühendumus Jumalale?

• Miks kristlastel on tarvis Jehoovale pühenduda?

[Küsimused]

[Pilt lk 6]

Elamine kooskõlas pühendumistõotusega toob jääva õnne