Käigem parimal eluteel!
Käigem parimal eluteel!
„Kas me siis elame või sureme, me kuulume Jehoovale.” (ROOML. 14:8)
1. Mida õpetas Jeesus parima elutee kohta?
JEHOOVA soovib meile parimat elu. Inimesed valivad elus eri suundi, kuid ainult üks elutee on parim. Kõige parem viis oma elu elada on järgida Jumala Sõna ja õppida tema pojalt Jeesus Kristuselt. Jeesus õpetas oma järelkäijaid kummardama Jumalat vaimus ja tões ning andis neile ülesande teha uusi jüngreid (Matt. 28:19, 20; Joh. 4:24). Elades Jeesuse õpetuste järgi, rõõmustame Jehoovat ja ta õnnistab meid.
2. Kuidas reageerisid paljud kuningriigisõnumile esimesel sajandil ja miks nimetati esimesi jüngreid „Tee pooldajateks”?
2 Kui need, kel on „igavese elu suhtes õige südamehoiak”, saavad usklikuks ja lasevad end ristida, on meil põhjust öelda neile, et nad on valinud parima elutee (Ap. t. 13:48). Esimesel sajandil võtsid tõe vastu tuhanded inimesed erinevatest rahvastest ning tunnistasid ristimisega avalikult oma pühendumist Jumalale (Ap. t. 2:41). Need esimesed jüngrid kuulusid „Tee pooldajate hulka” (Ap. t. 9:2; 19:23). See nimetus oli kohane, sest Kristuse järelkäijate eluviis keskendus usule Jeesus Kristusesse ja tema jälgedes käimisele (1. Peetr. 2:21).
3. Miks lasevad Jehoova teenijad end ristida ja kui palju inimesi on viimase kümne aasta jooksul ristitud?
3 Jüngrite tegemise töö on neil viimseil päevil hoogustunud ja seda tehakse nüüd enam kui 230 maal. Viimase kümne aasta jooksul on rohkem kui 2 700 000 inimest teinud otsuse teenida Jehoovat ja lasknud end talle pühendumise märgiks ristida. See on keskeltläbi üle 5000 inimese iga nädal. Otsus lasta end ristida põhineb armastusel Jumala vastu, Pühakirja tundmisel ja usul selle õpetustesse. Ristimine on meie elus tähtis verstapost, kuna see tähistab lähedaste suhete algust Jehoovaga. Enda ristida laskmine näitab ka meie veendumust selles, et Jumal aitab meil teda ustavalt teenida, nagu ta aitas oma teenijail minevikus õigel teel käia (Jes. 30:21).
Miks on ristimine vajalik?
4., 5. Nimeta mõned õnnistused ja hüved, mis saavad osaks ristitud kristlastele.
4 Võib-olla oled omandanud Jumala kohta teadmisi, teinud elus muudatusi ja saanud ristimata kuulutajaks. Kõik see on kiiduväärt. Kuid kas oled Jumalale palves pühendunud ja soovid lasta end ristida? Piiblit uurides oled tõenäoliselt mõistnud, et su elu peaks keskenduma Jehoova kiitmisele, mitte vaid enese heaolule või materiaalse vara soetamisele. (Loe Laul 148:11–13; Luuka 12:15.) Millised on mõned õnnistused ja hüved, mis saavad osaks ristitud kristlastele?
5 Pühendunud kristlasena saab su elu üllaima eesmärgi. Sa oled õnnelik, sest täidad Jumala tahet (Rooml. 12:1, 2). Jehoova püha vaim toob sinus esile selliseid jumalikke voorusi nagu rahu ja usk (Gal. 5:22, 23). Jumal vastab su palvetele ja õnnistab su püüdlusi seada oma elu tema Sõna järgi. Kristlik teenistus pakub sulle rõõmu ja Jumalale meelepärane eluviis tugevdab su lootust elada igavesti. Pealegi näitab pühendumine ja ristimine, et sa tõesti tahad olla Jehoova tunnistaja (Jes. 43:10–12).
6. Mida me end ristida lastes teada anname?
6 Pühendudes Jumalale ja lastes end ristida, anname ka teistele teada, et kuulume Jehoovale. Apostel Paulus kirjutas: „Tegelikult ei ela keegi meist üksnes iseendale, ja keegi ei sure üksnes iseendale; sest kui me elame, siis elame Jehoovale, ja kui me sureme, siis sureme Jehoovale. Seega, kas me siis elame või sureme, me kuulume Jehoovale” (Rooml. 14:7, 8). Jumal austab meie väärikust, nagu näitab see, et ta on andnud meile vaba tahte. Meie kindel otsus käia Jumalale meelepärasel eluteel armastuse ajel rõõmustab tema südant (Õpet. 27:11). Ristimine sümboliseerib meie pühendumist Jehoovale ja annab avalikult teada, et tunnustame teda enda valitsejana. End ristida lastes näitame, et seisame Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse vaidlusküsimuses tema poolel (Ap. t. 5:29, 32). Jehoova omakorda on meiega. (Loe Laul 118:6.) Samuti avab ristimine meile tee paljude vaimsete õnnistuste juurde nüüd ja tulevikus.
Õnnistuseks armastav vennaskond
7.–9. a) Mida kinnitas Jeesus neile, kes olid maha jätnud kõik ja teda järgisid? b) Kuidas täitub meie ajal Jeesuse lubadus kirjakohas Markuse 10:29, 30?
7 Apostel Peetrus ütles Jeesusele: „Vaata, me oleme kõik maha jätnud ja järginud sind. Mida me selle eest saame?” (Matt. 19:27). Peetrust huvitas, mida toob tulevik talle ja teistele Jeesuse jüngritele. Pühendudes täielikult kuningriigi kuulutustööle, olid nad toonud suuri ohvreid (Matt. 4:18–22). Mida Jeesus neile kinnitas?
8 Markuse paralleeljutustuse kohaselt näitas Jeesus, et tema jüngrid saavad suure usupere osaks. Ta ütles: „Ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja hea sõnumi pärast ega saaks nüüdsel ajal sajakordselt maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde, koos tagakiusamistega, ja tulevasel ajastul igavest elu” (Mark. 10:29, 30). Esimese sajandi kristlased, nagu Lüüdia, Akvila, Priskilla ja Gaius, olid nende hulgas, kes jagasid teistega „maju” ja said „vendadeks ja õdedeks ja emadeks” kaasusklikele, nagu Jeesus oli lubanud (Ap. t. 16:14, 15; 18:2–4; 3. Joh. 1, 5–8).
9 Jeesuse öeldu läheb suuremal määral täide tänapäeval. „Põllud”, mille jüngrid on maha jätnud, kujutavad elatusallikaid, millest on meeleldi loobunud paljud, sealhulgas misjonärid, peetellased, rahvusvahelised teenijad ja teised, et teenida kuningriigi huve eri maades. Paljud vennad ja õed on „maha jätnud maja” oma elu lihtsustades ning meil on rõõm neilt kuulda, kuidas Jehoova on nende eest hoolitsenud ja kuidas tema teenimine on neid õnnelikuks teinud (Ap. t. 20:35). Peale selle tunnevad kõik Jehoova ristitud teenijad, milline õnnistus on otsida „alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust” ülemaailmse kristliku vennaskonna liikmena (Matt. 6:33).
Kaitse „Kõigekõrgema salajases paigas”
10., 11. Mida tähendab elada „Kõigekõrgema salajases paigas” ja kuidas sinna pääseda?
10 Kui pühendume ja laseme end ristida, saab meile osaks veel üks õnnistus – me võime elada „Kõigekõrgema kaitse all [„salajases paigas”, UM]”. (Loe Laul 91:1.) See on piltlik turvapaik, kus ollakse kaitstud vaimse kahju eest. See on „salajane paik”, sest need, kellel puudub vaimne nägemine ja kes ei looda Jumalale, ei tea selle olemasolust midagi. Elades oma pühendumistõotuse kohaselt ja usaldades täielikult Jehoovat, me nagu ütleksime talle: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” (Laul 91:2). Jehoova Jumal saab meile turvaliseks eluasemeks (Laul 91:9). Kas võiks tahta veel midagi enamat?
11 Jehoova „salajasse paika” pääsemine näitab, et inimene on saavutanud temaga head suhted. See algab pühendumise ja ristimisega. Pärast seda tugevdame oma suhteid Jumalaga, püüdes saada temaga lähedasemaks piibliuurimise, südamesttulevate palvete ning täieliku kuulekuse kaudu (Jaak. 4:8). Mitte keegi pole olnud kunagi Jehoovaga lähedasem kui Jeesus, kelle usaldus Looja vastu ei ole iial vankuma löönud (Joh. 8:29). Seetõttu ärgem kunagi kahelgem Jehoovas, tema soovis ja võimes aidata meil oma pühendumistõotust täita (Kog. 5:3). Jumala korraldused oma rahva vaimseks hüvanguks tõendavad ilmselgelt, et ta meid tõesti armastab ja soovib, et oleksime teda teenides edukad.
Pidagem kalliks meie vaimset paradiisi
12., 13. a) Mis on vaimne paradiis? b) Kuidas me saame abistada uusi koguduseliikmeid?
12 Pühendumine ja ristimine avavad meile ka võimaluse elada võrratus vaimses paradiisis. See on jumalateenijate ainulaadne vaimne keskkond, kus elatakse rahujalal üksteise ja Jehoova Jumalaga (Laul 29:11; Jes. 54:13). Maailmas pole midagi, mis oleks võrreldav meie vaimse paradiisiga. Eriti ilmne on see rahvusvahelistel konventidel, kus meie vennad ja õed paljudest rahvustest, keeltest ning etnilistest gruppidest viibivad koos rahu, ühtsuse ja vennaarmastuse õhkkonnas.
13 Meie vaimne paradiis on teravaks kontrastiks tänapäeva maailma haletsusväärsele olukorrale. (Loe Jesaja 65:13, 14.) Kuningriigisõnumit kuulutades on meil rõõm esitada ka teistele kutset tulla vaimsesse paradiisi. Samuti on õnnistus aidata neid, kes on kogudusega äsja liitunud ja vajaksid teenistuses väljaõpet. Kogudusevanemate juhatust järgides võib meile osaks saada rõõmutoov võimalus aidata uusi koguduseliikmeid, just nagu Akvila ja Priskilla aitasid Apollost, kui „seletasid talle Jumala tee täpsemini ära” (Ap. t. 18:24–26).
Õppigem Jeesuselt
14., 15. Mis põhjustel on meil Jeesuselt kogu aeg midagi õppida?
14 Meil on häid põhjusi Jeesuselt kogu aeg midagi õppida. Enne inimeseks saamist töötas Jeesus loendamatuid aastatuhandeid koos oma Isaga (Õpet. 8:22, 30). Ta mõistis, et parim elu on selline, mille keskmes on Jumala teenimine ja tõe kohta tunnistuse andmine (Joh. 18:37). Jeesusele oli ilmselge, et iga teistsugune eluviis oleks isekas ja lühinägelik. Ta teadis, et ta pannakse rängalt proovile ja tapetakse (Matt. 20:18, 19; Heebr. 4:15). Tema eeskuju õpetab meidki hoidma laitmatust.
15 Peagi pärast seda, kui Jeesus oli ristitud, püüdis Saatan teda parimalt eluteelt kõrvale ahvatleda – kuid edutult (Matt. 4:1–11). See õpetab meile, et mida tahes Saatan teeks, on meil võimalik jääda laitmatuks. Võib arvata, et ta võtab oma märklauaks eriti need, kes tahavad minna ristimisele või on äsja ristitud (1. Peetr. 5:8). Vastupanu võib tulla heade kavatsustega pereliikmetelt, kes on saanud meie kohta väärinfot. Proovilepanevates olukordades saame aga ilmutada kristlikke omadusi, vastates küsimustele ning andes tunnistust lugupidavalt ja taktitundeliselt (1. Peetr. 3:15). Sellel kõigel võib olla positiivne mõju neile, kes meid kuulavad (1. Tim. 4:16).
Püsigem otsusekindlalt parimal eluteel!
16., 17. a) Millised kolm elutähtsat nõuet on kirjas 5. Moosese 30:19, 20? b) Kuidas Jeesus, Johannes ja Paulus kinnitasid Moosese sõnu?
16 Umbes 1500 aastat enne seda, kui Jeesus maa peal oli, õhutas Mooses iisraellasi valima parimat võimalikku eluteed. Ta ütles: „Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Jehoovat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole!” (5. Moos. 30:19, 20). Iisraeli rahvas murdis Jumalale truudust, kuid need Moosese lausutud kolm elutähtsat nõuet pole muutunud. Jeesus ja veel teisedki kordasid neidsamu nõudmisi.
17 Esiteks peame armastama Jehoovat, oma Jumalat. Meie armastus Jumala vastu on näha sellest, kui tegutseme kooskõlas tema õiglaste põhimõtetega (Matt. 22:37). Teiseks peame kuulama Jehoova häält, uurides tema Sõna ja kuuletudes tema käskudele (1. Joh. 5:3). See tähendab regulaarset osavõttu kristlikest koosolekutest, kus arutletakse Piibli teemadel (Heebr. 10:23–25). Kolmandaks peame hoidma Jehoova poole. Millega meil ka silmitsi seista ei tuleks, uskugem alati Jumalasse ja järgigem tema poega (2. Kor. 4:16–18).
18. a) Kuidas kirjeldas „Vahitorn” tõde 1914. aastal? b) Mida on põhjust tunda tõevalguse suhtes tänapäeval?
18 Milline õnnistus on elada kooskõlas Piibli tõega! Aastal 1914 esitas „Vahitorn” järgmise tähendusrikka mõtteavalduse: „Kas pole me õnnistatud, õnnelik rahvas? Kas pole meie Jumal ustav? Kui keegi teab midagi paremat, las usub seda. Kui keegi teist leiab midagi paremat, siis loodame, et räägite sellest ka meile. Meie ei tea midagi paremat ega midagi pooltki nii head kui see, mille me oleme leidnud Jumala Sõnast. ... Mitte ükski keel ega sulg ei saa edasi anda rahu, rõõmu ja õnnistusi, mida meie südamesse ja ellu on toonud tõelise Jumala selge tundmine. Jutustus Jumala tarkusest, õigusest, väest ja armastusest rahuldab täielikult nii meie mõistuse kui ka südame igatsused. Me ei otsi enam midagi. Pole enam igatseda midagi muud, kui et see imeline Jutustus jõuaks selgemalt meie mõistusesse.” („Vahitorn” 15. detsember 1914, lk 377–378.) Jumala rahva tänutunne vaimse valguse ja tõe eest ei ole raugenud. Õigupoolest on meil nüüd isegi rohkem põhjust rõõmustada selle üle, et ’käime Jehoova valguses’ (Jes. 2:5; Laul 43:3; Õpet. 4:18).
19. Miks peaksid need, kes vastavad ristimiseks seatud nõuetele, astuma selle sammu viivitamata?
19 Kui sina tahad ’käia Jehoova valguses’, kuid pole veel pühendunud ja ristitud kristlane, siis ära viivita. Tee kõik, mis on Piibli järgi vajalik, et saaksid lasta end ristida. See on väga eriline viis näidata oma tänu selle eest, mida Jumal ja Kristus on inimeste heaks teinud. Anna Jehoovale enda kõige väärtuslikum omand – elu. Tõenda, et oled otsustanud täita Jumala tahet, järgides tema poega (2. Kor. 5:14, 15). Pole mingit kahtlust – see on parim elutee!
Kuidas sa vastaksid?
• Mille märgiks on ristimine?
• Milliseid õnnistusi toob pühendumine Jumalale ja ristimine?
• Miks on nii tähtis õppida Jeesuselt?
• Mis aitab meid püsida parimal eluteel?
[Küsimused]
[Pilt lk 25]
End ristida lastes näitad, et oled valinud parima elutee
[Pildid lk 26]
Kas oled turvaliselt „salajases paigas”?