Raamat, mis aitab noortel mõelda oma Loojale

„MÕTLE oma Loojale oma nooruspäevil,” kirjutas tark mees nimega Saalomon umbes 3000 aastat tagasi (Kog. 12:1). Kristlikel noortel on nüüd veel üks abivahend, mis aitab neil seda teha. 2008. aasta maist kuni 2009. aasta jaanuarini toimusid üle kogu maailma Jehoova tunnistajate piirkonnakonvendid „Jumala vaimu juhatus”, kus anti välja raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 2. köide.

Raamatu ees sisekaanel on juhtiva kogu kiri noortele. Osa sellest kõlab järgmiselt: „Me palvetame kogu südamest, et see raamat aitaks sul seista vastu survele ja kiusatustele, millega tänapäeva noored kokku puutuvad, ning näitaks sulle, kuidas teha otsuseid, mis on kooskõlas Jumala tahtega.”

Vanemad teadagi tahavad kasvatada oma lapsi, „distsiplineerides neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutades neisse tema mõtteviisi” (Efesl. 6:4). Siiski tunnevad paljud noored teismeikka jõudes end ebakindlalt ja soovivad saada häid nõuandeid. Kui sinu laps on sellises eas, siis kuidas võiksid sa teda suunata, et ta sellest väljaandest võimalikult palju abi saaks? Anname siin mõned soovitused.

▪ Muretse ka endale see raamat ja tutvu sellega põhjalikult. See tähendab midagi rohkemat kui vaid lugeda. Püüa tabada, mis toonil mingeid mõtteid on väljendatud. See raamat ei anna noortele lihtsalt teada, mis on õige ja mis vale, vaid pigem püüab treenida nende „tajuvõimet” (Heebr. 5:14). Selles on neile ka praktilisi soovitusi, kuidas teha seda, mis on õige. Näiteks peatükk 15 („Kuidas kaaslaste survele vastu seista?”) teeb rohkemat, kui vaid soovitab noortel ei öelda. Selles on toodud välja Piiblil põhinevad strateegiad ja realistlikud vastused, mis aitavad neil õppida, kuidas „igaühele vastata” (Kol. 4:6).

▪ Kasuta raamatu interaktiivseid osi. Need on mõeldud küll noortele, ent miks mitte  teha märkmeid ka enda raamatusse, kus see on sobiv. * Kui näiteks mõtled leheküljel 16 toodud kahele küsimusele seoses kohtamaskäimisega, siis püüa meenutada, millised olid sinu tunded sel ajal, kui olid oma lapse vanune. Punktiirile võid kirjutada vastuseks, mida sa arvasid tol ajal. Seejärel võid endalt küsida: „Kuidas on minu arvamus seoses selle teemaga aastate jooksul muutunud? Millist elutarkust ma olen omandanud pärast noorukiiga ja kuidas ma saaksin seda oma lapsele kõige paremini edasi anda?”

▪ Tunnusta seda, et su teismeeas laps vajab privaatsust. Selle raamatu interaktiivsed osad on mõeldud selleks, et noort kaasa haarata ja ergutada teda vastama kas kirjalikult või mõttes. Sinu eesmärk on teada saada, mis on tema südames, mitte tema raamatus. Leheküljel 3 on antud lapsevanematele niisugune nõuanne: „Et su laps kirjutaks sellesse raamatusse oma mõtetest avameelselt, ära loe seda temalt luba küsimata. Võib-olla räägib ta hiljem ise sellest, mida ta on sinna kirjutanud.”

Abimees perekondlikul piibliuurimisel

Raamatu „Noored küsivad” 2. köide on suurepärane abimees pere jumalakummardamise õhtul. Ent kuna selles väljaandes pole lõikude kohta uurimisküsimusi, siis kuidas seda kasutada? Miks mitte kohandada uurimise läbiviimise meetodeid vastavalt sellele, mis oleks kõige sobivam just sinu lastele.

Näiteks, kui arutatakse töölehte „Survele vastuseisu plaan” (lk 132–133), siis võib-olla meeldib mõnele perele probleemsed olukorrad läbi mängida. Esimese rea täitmine võib aidata sinu pojal või tütrel selgusele jõuda, mis on talle kõige suurem katsumus. Teine rida aitab määratleda, kus ja millises olukorras võidakse tõenäoliselt survet avaldada. Kui on arutletud tagajärgede üle, mida toob endaga kaasa kas survele järeleandmine või sellele vastuseis, siis soovitatakse noorel valmis mõelda mõned vastused, mis on kas nõustuvad, kõrvalejuhtivad või tagasisuunavad. Aita oma pojal või tütrel asjale loovalt läheneda ja valmistada ette vastused, mis talle meeldivad ning mida ta saab kasutada veendunult ja enesekindlalt (Laul 119:46).

Väljaanne, mis ergutab suhtlema

Raamatu „Noored küsivad” 2. köide ergutab noori oma vanematega suhtlema. Näiteks kastid „Kuidas rääkida seksist isa või  emaga?” (lk 63–64) ja „Räägi oma vanematega!” (lk 189) annavad praktilist nõu, kuidas delikaatsel teemal vestlust alustada. Üks 13-aastane tüdruk kirjutas: „See raamat andis mulle julgust rääkida oma vanematega sellest, mis oli mul mõttes – ja isegi asjadest, mida olin teinud.”

See raamat ergutab ka muul viisil suhtlema. Iga peatüki lõpus on kast pealkirjaga „Mida sina arvad?”. See pole lihtsalt kordamiseks, vaid seda saab kasutada perekondlikuks aruteluks. Samuti on iga peatüki lõpuosas kast pealkirjaga „Tegevusplaan!”. See annab noortele võimaluse panna kirja konkreetseid mõtteid, kuidas nad saavad sellest peatükist õpitut ellu rakendada. Iga „Tegevusplaani!” lõpus on lause „Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ...” See aitab noortel pöörduda oma vanemate poole, et saada neilt väärtuslikke nõuandeid.

Puuduta südant!

Lapsevanemana on sinu eesmärk puudutada oma lapse südant. Raamatu „Noored küsivad” 2. köide aitab sul seda teha. Pane tähele, kuidas on seda raamatut kasutanud üks isa, et oma tütrega südamest südamesse rääkida.

„Meil Rebekah’ga on mõned kenad kohad, kus meile meeldib jalutada, rattaga sõita või kuhu me mõnikord autoga läheme. Ma näen, et sellised ühised ettevõtmised loovad mõnusa õhkkonna ning tal on end kergem avada.

Kõigepealt arutasime sellest raamatust juhtiva kogu kirja ja lapsevanematele mõeldud osa. Tahtsin oma tütrele kinnitada, et nagu on mõista antud leheküljel 3, võib ta raamatusse julgesti oma mõtteid kirjutada. Ütlesin, et ma ei vaata tema märkmeid.

Lasin Rebekah’l otsustada, mis peatükke ta tahab arutada ja millises järjekorras. Üks esimesi peatükke, mille ta valis, oli „Kas mängida videomänge?”. Ma poleks arvanudki, et ta sellise teema võiks valida! Ent tal oli selleks põhjust. Mõned tema sõbrad mängisid üht üsna jubedat mängu. Mul polnud õrna aimugi, kui võigast vägivalda ja roppe sõnu see sisaldas! Kuid see kõik tuli välja siis, kui arutasime „Tegevusplaani!” leheküljel 251. See kast aitas Rebekah’l mõelda valmis ka vastuse juhuks, kui keegi peaks avaldama talle survet seda mängu mängida.

Sellest alates ei hoia Rebekah minu eest saladuses, mida ta on oma raamatusse kirjutanud. Meie uurimine on üks pidev vestlemine. Me loeme kordamööda, ja siis tahab ta kõige üle arutleda, ka piltide ja kastide üle. See annab mulle võimaluse rääkida, kuidas olid asjad varem, kui mina olin tema eas, ning tema räägib mulle, kuidas on asjad praegu. Ta tahab kõike minuga jagada!”

Kui sa oled lapsevanem, olid sa kindlasti vaimustuses, kui see raamat välja anti. Nüüd on sul võimalus seda hästi kasutada. Juhtiv kogu loodab, et raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 2. köide on teie perele õnnistuseks. Aidaku see kõigil – eriti meie kallitel noortel – ’käia pidevalt pühas vaimus’ (Gal. 5:16).

[Allmärkus]

[Kast lk 30]

Mida mõned noored on öelnud?

„See on niisugune raamat, millega tuleb pliiats käes maha istuda ja mida peab mõttega lugema. Kuna seda saab kasutada päevikuna, siis aitab see omaette mõtiskleda, et kujundada endale parim elutee.” (Nicola)

„Mulle avaldatakse kõvasti survet, et käiksin kohtamas, ja seda teevad isegi heade kavatsustega inimesed. Selle raamatu esimene osa veenis mind, et mida teised ka ei ütleks, pole ma veel kohtamisteks valmis.” (Katrina)

„Kast „Kas mõtled ristimisele?” on aidanud mul ristimisse tõsisemalt suhtuda. See innustas mind läbi mõtlema, millised on mu uurimis- ja palveharjumused.” (Ashley)

„Ehkki mu kristlikud vanemad on mind väiksest peale õpetanud, pani see raamat mind endalt küsima, milliseid samme tuleb mul elus astuda. Samuti on see aidanud mul oma vanematega avatumalt suhelda.” (Zamira)

[Pilt lk 31]

Lapsevanemad, tutvuge selle raamatuga põhjalikult

[Pilt lk 32]

Sea endale eesmärgiks puudutada oma lapse südant