Seisa vastu Saatana propagandale

„ÄRGE laske endid petta. Teie Jumal ei aita teid. Andke alla või muidu olete kadunud!” Sisuliselt sellise sõnumiga pöördus Jeruusalemma elanike poole Assüüria kuninga Sanheribi saadik, tema ülemjoogikallaja. Kuninga sõjavägi oli tunginud Juudamaale. Saadiku sõnade eesmärk oli õõnestada Jeruusalemma rahva võitlusvaimu ja neid hirmutada, et nad alistuksid. (2. Kun. 18:28–35.)

Assüürlased olid tuntud oma jõhkruse ja julmuse poolest. Nad sisendasid oma vaenlastesse hirmu, andes neile võika üksikasjalikkusega teada, kui toore kohtlemise osaliseks saavad nende vangid. Ajaloolase Philip Taylori sõnul kasutasid nad „hirmutamistaktika kõrval ka propagandat, mis oli mõeldud alistatud rahvaste vaoshoidmiseks ja võimalike vaenlaste heidutamiseks ning mille juurde kuulusid mõjusad propagandistlikud kujundid ja jõhkrad psühholoogilised võtted”. Propaganda on võimas relv. See on „rünnak inimese mõistusele”, ütleb Taylor.

Tõelistel kristlastel „pole maadlemist mitte vere ja lihaga, vaid ... kurjade vaimsete jõududega”, see tähendab vaimolenditega, kes hakkasid Jumala vastu mässama (Efesl. 6:12). Nende eesotsas on Kurat-Saatan. Ka tema relvade arsenali kuuluvad hirmutamine ja propaganda.

Saatan väidab, et ta suudab murda meist igaühe laitmatuse. Patriarh Iiobi päevil lausus ta Jehoova Jumalale: „Mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” Teisisõnu, kui avaldada piisavalt survet, loobub igaüks varem või hiljem oma laitmatusest Jumala ees. (Iiob 2:4.) Kas Saatanal on õigus? Kas me igaüks murdume mingi punktini jõudes ja hülgame oma põhimõtted, et vaid ellu jääda? Saatan tahab, et me nii arvaksime. Seetõttu kasutab ta salakavalat propagandat, et istutada see mõte meie meelde. Uurigem mõningaid tema meetodeid ja mõelgem, kuidas me saame talle vastu seista.

Nende „alusmüürid on põrmus”

Saatan väitis Eliifase kaudu, kes oli üks Iiobit külastanud kolmest kaaslasest, et inimesed on lootusetult nõrgad. Ta viitas inimestele kui „neile, kes elavad savihooneis” ja ütles Iiobile: „[Nende] alusmüürid on põrmus! Need pihustatakse rutemini kui koi! Hommikust õhtuni lüüakse neid puruks, märkamata hukkuvad nad igaveseks!” (Iiob 4:19, 20).

Ühes teises piiblisalmis on inimesi võrreldud habraste „savinõudega” (2. Kor. 4:7). Me oleme nõrgad päritud patu ja ebatäiuse tõttu (Rooml. 5:12). Üksinda ei suuda me Saatana rünnakutele vastu seista. Ent kristlastena pole me jäetud ilma abita. Hoolimata oma nõrkustest oleme Jumala silmis kallid (Jes. 43:4). Pealegi annab Jehoova püha vaimu neile, kes teda paluvad (Luuka 11:13). Tema vaim võib anda meile „jõu, mis ületab tavapärase”, nii et suudame toime tulla mis tahes raskustega, mida Saatan meile põhjustab (2. Kor. 4:7; Filipl. 4:13). Kui seisame Kuradile vastu, „olles kindlad usus”, siis Jumal kinnitab meid ja teeb meid tugevaks (1. Peetr. 5:8–10). Seega pole meil vaja Kurat-Saatanat karta.

 Inimene ’joob väärtegusid nagu vett’

„Kuidas võiks inimene olla puhas, naisest sündinul olla õigus?” küsis Eliifas. Seejärel tuli ta lagedale vastusega: „Vaata, tema ei usu oma ingleidki – ja tema silmis ei ole taevadki selged – saati siis põlastusväärset ja laostunut, meest, kes väärtegusid joob nagu vett!” (Iiob 15:14–16.) Eliifas ütles Iiobile, et Jehoova silmis pole ükski inimene õige. Ka Saatan kasutab ära negatiivset mõtteviisi. Ta tahab, et me muretseksime minevikus tehtud vigade pärast, muutuksime enda suhtes äärmiselt kriitiliseks ja arvaksime, et meil pole mingit lootust saada lunastatud. Samuti tahab ta, et me ülehindaksime Jehoova ootusi meie suhtes ning alahindaksime tema kaastundlikkust ja soovi meile andestada ja meid toetada.

Muidugi oleme kõik „pattu teinud ega suuda peegeldada Jumala auhiilgust”. Ükski ebatäiuslik inimene pole suuteline vastama Jehoova täiuslikele normidele. (Rooml. 3:23; 7:21–23.) Kuid see ei tähenda, et me oleksime tema silmis väärtusetud. Jehoova teab, et „algne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”, on see, kes meie patust seisundit oma huvides ära kasutab (Ilm. 12:9, 10). Kuna Jumal teab, et „oleme põrm”, arvestab ta meiega ega „riidle lõpmata” (Laul 103:8, 9, 14).

Kui jätame halva tee ja pöördume Jehoova poole rusutud südame ja kahetseva vaimuga, siis „tema annab palju andeks” (Jes. 55:7; Laul 51:19). Isegi kui meie patud on „helepunased, saavad need lumivalgeks”, ütleb Piibel (Jes. 1:18). Püüdkem siis ikka Jumala tahet täita ja ärgem eales andkem alla.

Kuna oleme patused, ei suuda me kunagi Jumala ees õiget seisundit välja teenida. Täiusest ja igavese elu väljavaatest ei jäänud ilma üksnes Aadam ja Eeva, vaid meie kõik (Rooml. 6:23). Ent suurest armastusest inimkonna vastu on Jehoova andnud meile võimaluse patud andeks saada, kui näitame üles usku tema Poja Jeesus Kristuse lunastusohvrisse (Matt. 20:28; Joh. 3:16). Kui imeliselt väljendub küll Jumala „ärateenimata heldus”! (Tiit. 2:11.) Lunastusest võime osa saada meie kõik! Miks siis lubada Saatanal panna meid uskuma vastupidist?

„Puuduta tema luud ja liha”

Saatan väitis, et kui Iiobi tervis peaks halvenema, loobub ta usust. Kurat esitas Jehoovale väljakutse: „Puuduta tema luud ja liha! Küllap ta sind näkku neab!” (Iiob 2:5). Jumala Vastane kahtlemata rõõmustaks, kui tal õnnestuks panna meid tervisehädade tõttu end kasutuna tundma.

Jehoova aga ei hülga meid, kui me ei suuda enam teha tema teenistuses kõike, mida  suutsime varem. Kuidas meie suhtuksime oma sõbrasse, kes on sattunud rünnaku ohvriks ja saanud viga? Kas me hindaksime teda vähem, kuna ta ei saa enam teha meie heaks nii palju kui varem? Kindlasti mitte! Me armastaksime teda ikkagi ja hoolitseksime tema eest, eriti kui ta sai vigastada olukorras, kus ta püüdis teha midagi meie heaks. Kas me peaksime ootama Jehoovalt midagi vähemat? „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele,” ütleb Piibel (Heebr. 6:10).

Pühakiri räägib ühest „puudustkannatavast lesknaisest”, kes võis olla toetanud jumalateenistust palju aastaid. Kui Jeesus nägi, et naine pani templi varalaekasse „kaks väga väikse väärtusega münti”, siis kas ta suhtus temasse halvasti? Ja kas ta pidas tema annetust väärtusetuks? Vastupidi, ta hoopis kiitis naist selle eest, et see oli teinud oma oludes kõik, mis võimalik, et õiget kummardamist toetada. (Luuka 21:1–4.)

Kui püsime laitmatuna, võime olla kindlad, et jääme Jehoovaga headesse suhetesse, ükskõik kui palju ebatäiusest tingitud vananemine või haigused meid ka ei muserdaks. Jumal ei hülga kunagi oma ustavaid teenijaid lihtsalt seepärast, et nad pole oma tervisliku seisundi tõttu enam suutelised tema teenistuses eriti palju tegema (Laul 71:9, 17, 18).

„Võtke vastu päästekiiver”

Kuidas me saame end Saatana propaganda eest kaitsta? Apostel Paulus kirjutas: „Saage aina tugevamaks Issandas ja tema vägevas jõus. Pange selga kogu Jumala antud sõjavarustus, et suudaksite seista kindlalt Kuradi sepitsuste vastu.” Üks vaimse sõjavarustuse osa on „päästekiiver”. (Efesl. 6:10, 11, 17.) Et mitte lasta Saatana propagandal end mõjutada, peame veenduma, et meil oleks päästekiiver peas ja me ei kaotaks seda. Kiiver kaitseb sõduri pead. Meie „päästelootus” – kindlustunne selles, et Jumal täidab oma tõotused suurepärase uue maailma kohta – kaitseb meie mõistust Saatana valede eest (1. Tess. 5:8). Et hoida oma lootus särava ja kindlana, peame olema hoolsad Pühakirja uurijad.

Iiob pidas vastu, ehkki Saatan ründas teda tigedalt ja vihaselt. Iiobi usk ülestõusmisse oli nii tugev, et ta ei löönud kõikuma isegi siis, kui teda ähvardas surm. Ta ütles Jehoovale: „Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:15). Isegi kui Iiobil oleks tulnud laitmatuse säilitamise pärast surra, oli ta kindel selles, et kuna Jumal armastab oma ustavaid teenijaid, toob ta nad surmast tagasi.

Olgu ka meie usaldus tõelise Jumala vastu sama kindel. Jehoova saab heastada mis tahes kahju, mida Saatan ja tema huvides tegutsejad võivad meile põhjustada. Samuti pea meeles Pauluse kinnitust: „Jumal on ustav, ja ta ei lase teil sattuda suuremasse kiusatusse, kui te suudate kanda, vaid kiusatuse korral valmistab ka väljapääsu, et te suudaksite vastu pidada” (1. Kor. 10:13).

[Pilt lk 20]

Jehoova silmis on sinu ustav teenistus väärtuslik

[Pilt lk 21]

Võta vastu päästekiiver ja hoia seda peas