Üks kari ja üks karjane
Üks kari ja üks karjane
„Teiegi, kes olete mind järginud, [istute] kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.” (MATT. 19:28)
1. Millised suhted olid Jehooval Aabrahami järeltulijatega ja millest me teame, et ta ei jätnud tähelepanuta ka teisi inimesi?
JEHOOVA armastas Aabrahami, seepärast osutas ta heldust tema järeltulijatele. Rohkem kui 15 sajandi jooksul oli Aabrahamist põlvnenud Iisrael tema valitud rahvas, „omandrahvas”. (Loe 5. Moosese 7:6.) Kas see tähendas, et Jehoova jättis täiesti tähelepanuta kõik muudest rahvustest inimesed? Ei. Mitteiisraellased, kes soovisid kummardada Jehoovat, võisid tema rahvaga liituda. Iisraeli usku pöördunuid ehk proselüüte peeti selle rahva liikmeteks. Neid tuli kohelda kui vendi (3. Moos. 19:33, 34). Ja neilt oodati kuuletumist kõigile Jehoova seadustele (3. Moos. 24:22).
2. Mida jahmatavat Jeesus ütles ja milliseid küsimusi see tekitab?
2 Ometi ütles Jeesus oma aja juutidele jahmatavad sõnad: „Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes kannab selle vilja” (Matt. 21:43). Kellest pidi see uus rahvas koosnema ja kuidas see muudatus meid puudutab?
Uus rahvas
3., 4. a) Millist selgust annavad Peetruse sõnad uue rahva kohta? b) Kellest see uus rahvas koosneb?
3 Apostel Peetruse sõnad annavad selgust selle uue rahva kohta. Ta kirjutas kaaskristlastele: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, eriliseks omandiks võetud rahvas, et te kuulutaksite kõikjal tema suurepäraseid omadusi”, kes teid on kutsunud pimedusest välja oma imelise valguse kätte” (1. Peetr. 2:9). Nagu ennustatud, olid sünnipärased juudid, kes Jeesuse Messiana vastu võtsid, selle uue rahva esimesed liikmed (Taan. 9:27a, P 1997; Matt. 10:6). Hiljem arvati selle rahva hulka ka palju mitteiisraellasi, nagu ilmneb Peetruse edasistest sõnadest: „Oli aeg, mil te ei olnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas” (1. Peetr. 2:10).
4 Kellele Peetrus seda ütleb? Oma kirja alguses märgib ta: „[Jumala] suure halastuse tõttu me oleme uuesti sündinud elavale lootusele Jeesus Kristuse ülestõusmise kaudu surmast, et saaksime kadumatu ja rüvetamatu ja hävimatu pärandi. Seda hoitakse taevas teile” (1. Peetr. 1:3, 4). Seega koosneb see uus rahvas võitud kristlastest, kellel on taevane lootus. Nad on „Jumala Iisrael” (Gal. 6:16). Ühes nägemuses nägi apostel Johannes, et vaimseid iisraellasi on 144 000. „Nad on ära ostetud inimeste hulgast uudseviljaks Jumalale ja Tallele”, et ’saada preestriteks’ ja ’valitseda kuningatena koos Kristusega need tuhat aastat’ (Ilm. 5:10; 7:4; 14:1, 4; 20:6; Jaak. 1:18).
Kas „Iisrael” hõlmab teisigi?
5. a) Kelle kohta käib väljend „Jumala Iisrael”? b) Kust me teame, et mõistel „Iisrael” võib olla ka laiem tähendus?
5 On selge, et väljend „Jumala Iisrael” tekstis Galaatlastele 6:16 käib üksnes võitud kristlaste kohta. Kuid kas leidub Piiblis näiteid ka sellest, et Jehoova kasutab Iisraeli rahvast kujundina teistegi kristlaste, mitte ainult võitute kohta? Vastuse võib leida Jeesuse sõnadest oma ustavatele apostlitele: „Ma teen teiega lepingu kuningriigi kohta, nii nagu mu Isa on minuga lepingu teinud, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu kuningriigis ja istuksite troonidel, et mõista kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle” (Luuka 22:28–30). Viimati mainitu leiab aset Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal, mil toimub uueksloomine. (Loe Matteuse 19:28.)
6., 7. Keda kujutavad „Iisraeli kaksteist suguharu” kirjakohtades Matteuse 19:28 ja Luuka 22:30?
6 144 000 võitut teenivad tuhandeaastase valitsuse ajal taevas kuningate, preestrite ja kohtumõistjatena (Ilm. 20:4). Kelle üle nad kohut mõistavad ja valitsevad? Tekstides Matteuse 19:28 ja Luuka 22:30 öeldakse, et nad mõistavad kohut „Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle”. Keda „Iisraeli kaksteist suguharu” antud kontekstis kujutavad? Nad kujutavad kõiki neid, kellel on maine lootus – neid, kes usuvad Jeesuse ohvrisse, kuid ei kuulu kuninglikku preesterkonda. (Leevi suguharu ei arvatud sünnipärase Iisraeli 12 suguharu hulka.) Selles kontekstis kujutavad 12 Iisraeli suguharu inimesi, kes saavad 144 000–e preestriteenistusest vaimset kasu. Nemad on samuti Jumala rahvas ning Jumal armastab neid ja võtab nad vastu. On sobiv, et neid võrreldakse tema vanaaja rahvaga.
7 Sellega kooskõlas on apostel Johannese nägemus, milles ta nägi kõigepealt 144 000 vaimse iisraellase märgistamist jäädava pitseriga enne suurt viletsust ning pärast seda ka „suurt rahvahulka, keda ükski ei suutnud kokku lugeda, kõigist rahvastest” (Ilm. 7:9). Selle rahvahulga liikmed jäävad suures viletsuses ellu ja saavad Kristuse tuhandeaastase valitsuse alamateks. Nendega liituvad miljardid ülesäratatud (Joh. 5:28, 29; Ilm. 20:13). Kõik need inimesed kokku moodustavad sümboolsed „Iisraeli kaksteist suguharu”, kelle üle Jeesus ja tema 144 000 kaasvalitsejat kohut mõistavad (Ap. t. 17:31; 24:15; Ilm. 20:12).
8. Kuidas tähendasid lepituspäeva toimingud ette suhet 144 000 võitu ja ülejäänud inimkonna vahel?
8 Suhet 144 000–e ja ülejäänud inimkonna vahel kujutasid ettetähenduslikult iga-aastase lepituspäeva toimingud (3. Moos. 16:6–10). Ülempreester pidi kõigepealt ohverdama patuohvriks pulli „enese ja oma pere eest”. Samamoodi rakendatakse Jeesuse ohvrit kõigepealt tema alampreestritest koosneva pere heaks – nende heaks, kes hakkavad teenima koos temaga taevas. Lisaks anti lepituspäeval kaks sikku ülejäänud iisraellaste pattude eest. Siin, kus preesterlik suguharu kujutab 144 000 võitut, kujutab ülejäänud Iisrael kõiki, kellel on maine lootus. See kinnitab, et mõiste „Iisraeli kaksteist suguharu” tekstis Matteuse 19:28 ei viita mitte Jeesuse vaimugavõitud alampreestritele, vaid kõigile teistele, kes usuvad Jeesuse ohvrisse. *
9. Keda kujutavad Hesekieli templinägemuses preestrid ja keda mittepreestritest iisraellased?
9 Vaadelgem teist näidet. Prohvet Hesekiel sai üksikasjaliku nägemuse Jehoova templist (Hes. ptk 40–48). Selles nägemuses tegid preestrid templis tööd, õpetasid rahvast ning said Jehoovalt rahva jaoks nõu ja manitsust (Hes. 44:23–31). Samas nägemuses tulid eri suguharude liikmed Jumalat kummardama ja ohvreid tooma (Hes. 45:16, 17). Selles kontekstis kujutavad preestrid võituid, samas kui iisraellased mittepreesterlikest suguharudest kujutavad maise lootusega inimesi. Nägemus rõhutab, et need kaks rühma teenivad Jumalat ühtselt, kusjuures preestriklass on puhtas jumalakummardamises eestvedajaks.
10., 11. a) Millisel uskukinnitaval moel on Jeesuse sõnad täitunud? b) Milline küsimus tekib teiste lammaste kohta?
10 Jeesus rääkis „teistest lammastest”, kes pole samast „tarast”, milles asub tema võitud järelkäijate „väike kari” (Joh. 10:16; Luuka 12:32). Ta ütles: „Needki pean ma tooma ja nad kuulavad mu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.” Kui uskukinnitav on olnud näha nende sõnade täideminekut! Kaks inimrühma – väike kari võituid ja teistest lammastest koosnev suur rahvahulk – on kokku liidetud. (Loe Sakarja 8:23.) Ehkki teised lambad ei teeni vaimse templi siseõues, teenivad nad ikkagi selles templis, nimelt välisõues.
11 Kuna Jehoova kasutab mõnikord teiste lammaste eelpildina vanaaja mittepreestritest iisraellasi, kas peaksid maise lootusega kristlased siis ka mälestusõhtu sümbolitest osa võtma? Järgnevalt käsitlemegi seda küsimust.
Uus leping
12. Millisest uuest korraldusest Jehoova rääkis?
12 Jehoova rääkis uuest korraldusest oma rahva jaoks, kui ütles: „Leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ... on niisugune: ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” (Jer. 31:31–33). Selle uue lepingu kaudu pidi Jehoova tõotus Aabrahamile imepäraselt ja jäädavalt täituma. (Loe 1. Moosese 22:18.)
13., 14. a) Kes on uue lepingu osalised? b) Kes on lepingust kasusaajad ja mil moel nad sellest ’kinni peavad’?
13 Jeesus kõneles sellest uuest lepingust oma surma eelõhtul, öeldes: „See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel, mis peab valatama teie eest” (Luuka 22:20; 1. Kor. 11:25). Kas kõik kristlased on võetud uude lepingusse? Ei. Vaid teatud hulk kristlasi, nagu näiteks apostlid, kes tol õhtul karikast jõid, on uue lepingu osalised. * Nendega tegi ka Jeesus lepingu, nimelt, et nad valitseksid kuningriigis koos temaga (Luuka 22:28–30). Niisiis on nad Jeesusega tema kuningriigis (Luuka 22:15, 16).
14 Mida öelda nende kohta, kes hakkavad elama maa peal tema kuningriigi alluvuses? Nad on uuest lepingust kasusaajad (Gal. 3:8, 9). Ehkki nad pole lepingu osalised, ’peavad nad lepingust kinni’, täites selle nõudeid, just nagu ennustas prohvet Jesaja: „Võõrad, kes on liitunud Jehoovaga, teenivad teda ja armastavad Jehoova nime, et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda ja kes peavad kinni mu lepingust – needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas.” Edasi ütleb Jehoova: „Sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele!” (Jes. 56:6, 7, meie kursiiv).
Kes peaksid sümbolitest osa võtma?
15., 16. a) Millega seostab apostel Paulus uut lepingut? b) Miks ei võta maise lootusega kristlased mälestusõhtu sümbolitest osa?
15 Uue lepingu osalistel „on julgus siseneda pühasse paika”. (Loe Heebrealastele 10:15–20.) Nendele „antakse kuningriik, mida ei saa kõigutada” (Heebr. 12:28). Seega üksnes nemad, kellest saavad Jeesus Kristuse taevased kaaskuningad ja -preestrid, peaksid jooma karikast, mis kujutab uut lepingut. Uue lepingu osalised on Tallega kihlatud (2. Kor. 11:2; Ilm. 21:2, 9). Kõik teised mälestusõhtul viibijad on lugupidavad pealtvaatajad ega võta sümbolitest osa.
16 Ka Paulus aitab meil mõista, et maise lootusega kristlased ei võta mälestusõhtu sümbolitest osa. Ta ütles võitud kristlastele: „Sest nii sageli kui te seda leiba sööte ja sellest karikast joote, kuulutate jätkuvalt Issanda surma, kuni ta tuleb” (1. Kor. 11:26). Millal see toimub? Siis, kui ta tuleb võtma oma võitud pruudiklassi viimaseid liikmeid taevasesse koju (Joh. 14:2, 3). On selge, et iga-aastane Issanda õhtusöömaaja pühitsemine pole mõeldud kestma igavesti. Need, kes on maa peale „naise seemnest järele jäänud”, võtavad sellest söömaajast osa seni, kuni nad kõik on saanud kätte oma taevase tasu (Ilm. 12:17). Kui aga neil, kes saavad igavese elu maa peal, oleks õigus sümbolitest osa võtta, peaks mälestusõhtu pühitsemine jätkuma igavesti.
„Nad saavad tema rahvaks”
17., 18. Kuidas on täitunud ennustus, mis on kirjas Hesekieli 37:26, 27?
17 Jehoova ennustas oma rahva ühtsust sõnadega: „Ma teen nendega rahulepingu, mis jääb igaveseks lepinguks nendega, ja ma paigutan neid ning teen nad paljuks ja ma panen oma pühamu igavesti nende keskele! Ja mu eluase on nende juures: mina olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” (Hes. 37:26, 27).
18 Kõik Jumala rahva liikmed saavad osa selle imelise tõotuse täitumisest, kristliku rahu lepingust. Jah, Jehoova on taganud rahu kõigile oma sõnakuulelikele teenijatele. Tema vaimu vili on nende seas ilmne. Tema pühamu, mis selles tekstis kujutab puhast kristlikku jumalakummardamist, on nende keskel. Nad on tõepoolest saanud tema rahvaks, sest nad on jätnud maha igasuguse ebajumalateenistuse ning Jehoova on ainus Jumal, keda nad kummardavad.
19., 20. Kes on arvatud nende hulka, keda Jehoova nimetab ’oma rahvaks’, ja mille teeb uus leping võimalikuks?
19 Kui vaimustav on küll olnud näha nende kahe grupi ühendamist meie ajal! Olgugi et üha kasvava suure rahvahulga liikmetel ei ole taevast lootust, tunnevad nad uhkust ühtekuuluvusest nendega, kellel see on. Nad on liitunud Jumala Iisraeliga. Seetõttu on nad arvatud nende hulka, keda Jehoova nimetab ’oma rahvaks’. Nende puhul läheb täide ennustus „Sel päeval hoiab Jehoova poole palju paganaid ja nad saavad tema rahvaks! Ja mina asun sinu keskele.” (Sak. 2:15, meie kursiiv; 8:21; loe Jesaja 65:22; Ilmutus 21:3, 4.)
20 Jehoova on kõik selle võimalikuks teinud uue lepingu kaudu. Miljonid vaimses mõttes võõramaalased on saanud Jehoova soosingus oleva rahva osaks (Miika 4:1–5). Nad peavad otsustavalt sellest lepingust kinni, tunnustades selle tingimusi ja täites selle nõudeid (Jes. 56:6, 7). Seeläbi saavad neile nagu Jumala Iisraelilegi osaks püsivast rahust tulenevad rikkalikud õnnistused. Olgu see ka sinu rõõmuküllane pärisosa nüüd ja igavesti!
[Allmärkused]
^ lõik 8 Samamoodi need, kellest räägitakse kui „kogudusest”, on peaasjalikult võitud (Heebr. 12:23). Siiski võib sõnal „kogudus” olla ka teine tähendus; see võib tähendada kõiki kristlasi, olenemata nende lootusest. (Vaata „Vahitorni” 15. aprill 2007, lk 21–23.)
^ lõik 13 Jeesus on uue lepingu vahemees, mitte osaline. Vahemehena ta arvatavasti ise ei võtnud sümbolitest osa.
Kas sa mäletad?
• Kes on „Iisraeli kaksteist suguharu”, kelle üle 144 000 kohut mõistavad?
• Milline on võitute ja milline on teiste lammaste suhe uue lepinguga?
• Kas kõik kristlased peaksid mälestusõhtu sümbolitest osa võtma?
• Millist ühtsust on ennustatud meie päeviks?
[Küsimused]
[Arvjoonis/pildid lk 25]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Paljud teised teenivad nüüd koos Jumala Iisraeliga
1950 | 373 430
1970 | 1 483 430
1990 | 4 017 213
2009 | 7 313 173