Hoidugem tühja vaatamast!
Hoidugem tühja vaatamast!
„Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind [„hoia mind elus”, UM] oma teedel!” (LAUL 119:37)
1. Kui tähtis on nägemine?
KUI hinnaline kingitus on küll nägemine! Tänu nägemismeelele tajume hetkega oma ümbrust – sealjuures ruumiliselt ja värviliselt. Nägemise kaudu saame teada nii sõprade kui ka ohtude lähedalolust, tunnetame ilu, hindame loomisimesid ning saame tõendeid Jumala olemasolu ja auhiilguse kohta (Laul 8:4, 5; 19:2, 3; 104:24; Rooml. 1:20). Ülitähtsa infokanalina etendab nägemismeel suurt rolli ka meie suutlikkuses õppida tundma Jehoovat ja kasvatada temasse usku (Joosua 1:8; Laul 1:2, 3).
2. Miks peaksime olema hoolsad selles suhtes, mida vaatame, ning mida võime õppida laulukirjutaja siirast palvest?
2 Sellest, mida me vaatame, võib meile ka kahju tulla. Nägemise ja mõtlemise vahel on sedavõrd tugev seos, et nähtu võib tekitada või tugevdada ambitsioone ja soove meie südames. Ning kuna me elame allakäinud ja ennasthellitavas maailmas, mida valitseb Saatan, pommitatakse meid piltide, uudiste ja reklaamidega, mis võivad meid kergesti eksiteele viia – isegi kui heidame neile vaid põgusa pilgu (1. Joh. 5:19). On arusaadav, miks laulukirjutaja anus Jumalat: „Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!” (Laul 119:37).
Kuidas võivad silmad meid eksiteele viia?
3.–5. Millistest Piibli lugudest ilmneb oht lasta silmadel end halvale teele meelitada?
3 Mõelgem, mis juhtus esimese naise Eevaga. Saatan ütles talle, et tema ’silmad lähevad lahti’, kui ta sööb „hea ja kurja tundmise puust”. Paistab, et Eevat lummas mõte sellest, et tema silmad ’lähevad lahti’. Tema huvi keelatud vilja vastu kasvas veelgi, kui ta „nägi, et puu hea oli roaks” (P 1938–40), „ja see tegi ta silmadele himu, ja ... oli ihaldusväärne”. Eeva jäi puud ihalevalt vaatama ning tagajärjeks oli, et ta astus Jumala keelust üle. Ka tema mees Aadam ei kuulanud sõna ning tõukas sellega õnnetusse kogu inimkonna (1. Moos. 2:17; 3:2–6; Rooml. 5:12; Jaak. 1:14, 15).
4 Noa päevil lasi osa ingleid end mõjutada sellest, mida nad nägid. Kirjakoht 1. Moosese 6:2 ütleb: „Siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid.” Inimeste tütreid himuralt vaadates tekkis mässulistel inglitel loomuvastane soov inimestega seksuaalsuhetes olla. Need inglid sigitasid vägivaldseid järeltulijaid. Inimese kurjus kasvas tol ajal nii suureks, et Jumal hävitas kogu inimkonna peale Noa ja tema pere (1. Moos. 6:4–7, 11, 12).
5 Sajandeid hiljem elanud iisraellane Aakan andis järele silmahimule ja varastas üht-teist vallutatud Jeeriko linnast. Jumal oli aga andnud käsu kõik linnas leiduv hävitada, välja arvatud mõned konkreetsed asjad, mis tuli viia Jehoova varakambrisse. Iisraellastele oli südamele pandud: „Hoiduge hävitatavast eemale, et te himustades ei võtaks midagi.” Kuna Aakan ei pidanud käsust kinni, ei suutnud iisraellased Ai linna vallutada ja kandsid oma ridades kaotusi. Aakan ei tunnistanud vargust üles enne, kui ta paljastati. „Kui ma nägin ... [neid asju], siis ma himustasin neid ja võtsin need,” ütles ta. Silmahimu viis hävingusse tema enda ja „kõik, mis tal oli” (Joosua 6:18, 19, P 1997; 7:1–26). Aakan ihaldas südames seda, mis oli talle keelatud.
Me vajame enesevalitsemist
6., 7. Millist võtet Saatan meie lõksupüüdmiseks sageli kasutab ning kuidas kasutavad seda võtet reklaamitegijad?
6 Inimesi ahvatletakse tänapäeval samamoodi, nagu ahvatleti Eevat, sõnakuulmatuid ingleid ja Aakanit. Silmahimu on võimsaim kõigist võtetest, mida Saatan inimkonna eksitamiseks kasutab (2. Kor. 2:11; 1. Joh. 2:16). Tänapäeva reklaamitegijad teavad hästi, et inimestele on juba iidsest ajast omane nähtu lummusesse langeda. „Nägemine on meel, mis inimest kõige rohkem kiusatusse viib,” märgib üks juhtiv Euroopa turundusekspert. „See on sageli võimsam teistest meeltest ning sel on vägi meid täiesti mõistusevastaselt tegutsema panna.”
7 Mõni ime siis, et reklaamijad pommitavad meid piltidega, mis on kavalalt kavandatud pilku püüdma ja õhutama meis iha teatud kaupade või teenuste järele. Üks USA teadlane uuris reklaamide mõju inimestele ning jõudis järeldusele, et need pole „mõeldud mitte lihtsalt informeerima, vaid kutsuma esile teatud kindlat emotsionaalset tegutsemist”. Üks sageli kasutatav meetod on seksuaalselt väljakutsuvad pildid. „Seks müüb” on saanud juhtlauseks. Seega on tõesti tähtis olla valvas selles suhtes, mida me vaatame ning mida lubame oma mõistusesse ja südamesse.
8. Kuidas rõhutab Piibel vajadust valvata oma silmi?
8 Tõsikristlased pole silmahimu ja lihaliku himu vastu immuunsed. Seepärast ergutab Jumala Sõna meid valitsema end selles, mida me vaatame ja igatseme. (1. Kor. 9:25, 27; loe 1. Johannese 2:15–17.) Laitmatu mees Iiob oli üks, kes mõistis, et nägemise ja ihaldamise vahel on tugev seos. Ta ütles: „Ma andsin ju oma silmadele seaduse! Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?” (Iiob 31:1). Iiob mitte lihtsalt ei hoidunud ebamoraalsetest suhetest, vaid ta ei heietanud isegi selliseid mõtteid. Jeesus rõhutas, et meelt tuleb hoida puhtana ebamoraalsetest mõtetest, öeldes järgmised sõnad: „Igaüks, kes jääb naist vaatama, nii et hakkab teda ihaldama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames” (Matt. 5:28).
„Tühjad asjad”, millest hoiduda
9. a) Miks me peame internetti kasutades iseäranis ettevaatlikud olema? b) Mis tagajärjed võivad olla kas või põgusal pilguheidul pornograafiale?
9 Tänapäeva maailmas levib harjumus ’jääda vaatama’ pornograafiat, eriti internetist. Selliseid saite ei pea isegi otsima – need otsivad meid ise üles. Mil moel? Arvutiekraanile võib ootamatult ilmuda ahvatlev reklaam. Süütuna näiv e-kiri võib avamisel paiskuda pornograafiliseks pildiks, mis ei lase end kergesti kinni panna. Isegi kui näha pilti ainult hetkeks enne kustutamist, on see juba jätnud jälje inimese mõistusesse. Põgusalgi kokkupuutel pornograafiaga võivad olla kurvad tagajärjed: süümepiinad ja võitlus, et nähtut mälust kustutada. Veelgi halvem on see, kui keegi jääb pornograafiat sihilikult vaatama, mis näitab, et ta pole oma kõlvatuid ihasid surmanud. (Loe Efeslastele 5:3, 4, 12; Kol. 3:5, 6.)
10. Miks on lapsed pornograafia ees eriti kaitsetud ja millised tagajärjed võivad selle vaatamisel neile olla?
10 Lapsi võib meelitada pornograafiat vaatama nende loomupärane uudishimu. See võib aga kestvalt mõjutada nende suhtumist seksuaalsusesse. Nagu märgib üks teadaanne, võib see mõju ulatuda nihestunud moraalitajust kuni selleni, et tekivad „raskused hoida tervet, armastavat suhet, hälbeline suhtumine naistesse ning võimalik pornosõltuvus, mis hakkab häirima koolitööd ning lävimist sõprade ja pereliikmetega”. Veelgi laastavamalt võib pornograafia mõjuda tulevasele abielule.
11. Too näide selle kohta, kui ohtlik on vaadata pornograafiat.
11 „Mul oli Jehoova tunnistajaks saades pornograafia vaatamisest kaugelt raskem vabaneda kui teistest sõltuvusest,” kirjutab üks kristlik vend. „Veel seniajani kerkivad need pildid mu vaimusilma ette, ja seda täiesti etteaimamatult; neid võib esile kutsuda mingi lõhn, mingi muusika, mõni vaatepilt või isegi uitmõte. See on igapäevane, pidev võitlus.” Üks teine vend vaatas lapsena oma mittetunnistajast isa pornoajakirju, kui vanemaid kodus polnud. Ta kirjutab: „Kui kohutavat mõju avaldasid need pildid mu noorele mõistusele! Mõned neist on sööbinud mu mällu. Kuigi möödas on juba 25 aastat, on nähtu mul meeles, kuidas ma ka ei püüaks seda unustada. Ma ei jää küll sellest meelisklema, aga tunnen end ikkagi süüdi.” Kui tark on seega mitte vaadata tühje, väärituid asju ja säästa end koormavatest tunnetest. Mil moel see meil õnnestub? „Me vangistame iga mõtte, et teha see kuulekaks Kristusele” (2. Kor. 10:5).
12., 13. Milliste „tühjade asjade” vaatamisest peavad kristlased hoiduma ja miks?
12 Veel üks „tühje asju”, millest hoiduda, on selline meelelahutus, mis propageerib materialismi või okultismi või näitab vägivalda, verevalamist ja surma. (Loe Laul 101:3.) Kristlikel lapsevanematel on Jehoova ees vastutus olla valiv selles, mida nad lubavad oma kodus vaadata. Muidugi ei tee ükski tõsikristlane teadlikult tegemist spiritismiga. Lapsevanemad peavad aga arvesse võtma, et maagia on tähtsal kohal ka mõningates filmides, seriaalides, videomängudes ning isegi koomiksites ja lasteraamatutes (Õpet. 22:5).
13 Olgu me noored või vanad, ei sobi meil mängida videomänge, mis kujutavad vägivalda ja verist tapmist. (Loe Laul 11:5.) Me ei tohiks jääda mõtlema mitte ühegi tegevuse peale, mille Jehoova hukka mõistab. Pidagem meeles, et Saatana eesmärk on rikkuda meie mõtted (2. Kor. 11:3). Isegi vastuvõetavaks peetava ajaviite puhul peame jälgima, et millegi vaatamine ei rööviks aega perekondliku jumalakummardamise, igapäevase piiblilugemise ega koosolekuteks valmistumise arvelt (Filipl. 1:9, 10).
Järgigem Jeesuse eeskuju
14., 15. Mis väärib märkimist Saatana kolmanda ahvatluse juures ning kuidas suutis Jeesus sellele vastu seista?
14 Selles moraalselt laostunud maailmas näeme paratamatult mõningaid „tühje asju”. Samasugust survet koges ka Jeesus. Oma kolmandal katsel panna Jeesust Jumala tahet eirama „võttis Kurat ta endaga kaasa ebatavaliselt kõrgele mäele ja näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust” (Matt. 4:8). Miks Saatan seda tegi? Kahtlemata tahtis ta ära kasutada nägemismeele väge. Ta lootis, et kõigi maailma kuningriikide hiilgust nähes ei suuda Jeesus vastu panna soovile olla tähtis selles maailmas. Kuidas aga Jeesus reageeris?
15 Jeesus ei peatunud sellel ahvatlusel. Ta ei lasknud oma südames tärgata valedel soovidel. Ta ei pidanud Saatana pakkumist kaaluma, enne kui sellest keeldus. Jeesus reageeris otsekohe. „Mine minema, Saatan!” käskis ta (Matt. 4:10). Jeesus hoidis tähelepanu keskmes oma suhteid Jehoovaga ning vastas Saatanale kooskõlas oma elu eesmärgiga, milleks oli Jumala tahte täitmine (Heebr. 10:7). Nõnda nurjas ta edukalt Saatana riukliku plaani.
16. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jeesus Saatanale vastu seisis?
16 Me võime Jeesuse eeskujust paljugi õppida. Esiteks, keegi pole Saatana taktika vastu immuunne (Matt. 24:24). Teiseks, see, mida me vaatama jääme, võib võimendada meie südame soove nii heas kui ka halvas suunas. Kolmandaks, Saatan kasutab ära meie silmahimu nii palju, kui vähegi suudab (1. Peetr. 5:8). Ja neljandaks, ka meie suudame Saatanale vastu seista, eriti kui tegutseme viivitamata (Jaak. 4:7; 1. Peetr. 2:21).
Hoidkem ’silm selge’
17. Miks oleks tark otsustada juba eelnevalt, kuidas toimida siis, kui midagi vääritut teele kerkib?
17 Jehoovale antud pühendumistõotus hõlmab ka lubadust pöörduda ära „tühjest asjust”. Tõotades täita Jumala tahet, nõustume laulukirjutaja sõnadega „Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna!” (Laul 119:101). Poleks tark oodata, kuni midagi vääritut meie teele kerkib, ja alles siis otsustada, mida teha. Me teame ju selgelt, mida Pühakiri hukka mõistab. Me teame ka Saatana võtteid. Millal ta ahvatles Jeesust kive leibadeks muutma? Siis, kui Jeesus oli 40 päeva paastunud ja „tundis ... nälga” (Matt. 4:1–4). Saatan saab aru, millal me oleme nõrgad ja altimad kiusatusele järele andma. Seega on praegu aeg nende asjade peale mõelda. Ära lükka seda edasi! Kui hoiame päevast päeva meeles Jehoovale antud pühendumistõotust, suudame „tühjest asjust” kindlalt ära pöörduda (Õpet. 1:5; 19:20).
18., 19. a) Milline vahe on selgel silmal ja kurjale suunatud silmal? b) Miks on tähtis mõelda pidevalt puhastele asjadele ning millist nõu annab Filiplastele 4:8?
18 Me kohtame iga päev kõiksugu pilkuköitvaid ahvatlusi ning neid tuleb aina juurde. Kui väärtuslik on seega Jeesuse nõuanne hoida ’silm selge’! (Matt. 6:22, 23.) Selge silm on suunatud ühele eesmärgile – Jumala tahte täitmisele. Seevastu silm, mis on „suunatud kurjale”, on kaval, ahne ja seda tõmbab vääritute asjade poole.
19 Pidagem meeles, et meie silmad toidavad mõistust ja mõistus toidab südant. Seepärast on tõesti tähtis mõelda pidevalt puhastele asjadele. (Loe Filiplastele 4:8.) Palugem siis ikka nagu laulukirjutaja: „Eemalda mu silmad tühja vaatamast.” Kui püüame ka tegutseda kooskõlas selle palvega, võime olla kindlad, et Jehoova ’hoiab meid elus oma teedel’ (Laul 119:37, UM; Heebr. 10:36).
Mida peaksime pidama meeles selle kohta,
• kuidas on omavahel seotud meie silmad, mõistus ja süda?
• kui ohtlik on vaadata pornograafiat?
• kui tähtis on hoida ’silm selge’?
[Küsimused]
[Pildid lk 23]
Milliseid „tühje asju” ei tohiks kristlased vaadata?