Ohjelda viha ja „võida kuri alati ära heaga”

„Ärge makske ise kätte, armsad, ... vaid võida kuri alati ära heaga.” (ROOML. 12:19, 21)

1., 2. Milles andsid Jehoova tunnistajad ühe reisi ajal head eeskuju?

KUI 34-liikmeline rühm Jehoova tunnistajaid oli teel ühe harubüroo pühitsemisele, viibis nende lend tehnilise rikke tõttu. Tankimiseks mõeldud tunnisest vahemaandumisest kujunes 44-tunnine katsumus kõrvalises lennujaamas, kus toidu ja veega varustatus ning sanitaartingimused jätsid kõvasti soovida. Paljud reisijad said vihaseks ja hakkasid lennujaamatöötajaid ähvardama. Kuid vennad ja õed jäid rahulikuks.

² Viimaks jõudsid tunnistajad oma sihtkohta, nii et said kuulata pühitsemisprogrammist veel viimast osa. Väsimusest hoolimata jäid nad pärast programmi kohalike vendade-õdedega juttu ajama. Hiljem said nad teada, et nende kannatlikkus ja enesevalitsemine polnud jäänud märkamata. Üks kaasreisija oli lennukompaniile öelnud, et „kui sel reisil poleks olnud neid 34 kristlast, oleks lennujaamas märuliks läinud”.

Me elame vihameelses maailmas

3., 4. a) Mil moel ja kui kaua on viha ja vägivald inimkonda vaevanud? b) Kas Kain oleks saanud oma viha ohjeldada? Selgita.

³ Praeguses kurjas maailmas on inimestel palju pingeid, mis võivad neis viha tekitada (Kog. 7:7). Viha viib sageli vaenu ja lausa vägivallani. Sõjad raevutsevad nii riikide vahel kui ka sees, peresisesed pinged aga toovad tihti konfliktid otse koduseinte vahele. Vihal ja vägivallal on pikk ajalugu. Aadama ja Eeva esikpoeg Kain tappis kadeda viha ajel oma noorema venna Aabeli. Kain sooritas selle nurjatu teo, kuigi Jehoova oli manitsenud teda tundeid vaos hoidma ja lubanud teda sel juhul õnnistada. (Loe 1. Moosese 4:6–8. *)

⁴ Päritud ebatäiusest hoolimata oli Kainil valikuvõimalus. Ta oleks võinud oma viha talitseda. Sellepärast kandiski ta oma teo eest täit vastutust. Ebatäiuse tõttu võib meilgi olla raske hoiduda vihastumast ja viha ajel tegutsemast. Ja praegustel „kriitilistel aegadel” lisavad stressi mitmed tõsised probleemid (2. Tim. 3:1). Näiteks võivad majandusraskused meid emotsionaalselt rõhuda. Perekondade abistamiseks loodud organisatsioonid ja ka politsei seostavad finantssüsteemi kriisiga viha väljavalamisjuhtude sagenemist ja perevägivalla kasvu.

5., 6. Milline maailmas levinud hoiak võib meilegi külge jääda?

⁵ Peale selle on paljud inimesed, kellega me kokku puutume, „enesearmastajad”, „üleolevad” ja isegi „metsikud”. Niisugused pahed võivad meile kergesti külge jääda ja meid vihameelseks muuta (2. Tim. 3:2–5). Näiteks filmid ja seriaalid kujutavad kättemaksu tihti kui õilist tegu ning vägivalda kui loomulikku ja õigustatud lahendust probleemidele.  Tüüpiline süžeeliin paneb vaataja ootama hetke, mil negatiivne tegelaskuju „saab teenitud palga”, milleks on harilikult surm loo peakangelase käe läbi.

⁶ Seesugune propaganda ei edenda aga jumalakartlikkust, vaid hoopis maailma ja selle tigeda valitseja Saatana vaimu (1. Kor. 2:12; Efesl. 2:2; Ilm. 12:12). Maailma vaim toidab ebatäiusliku liha himusid ning on täielikus vastuolus Jumala püha vaimu ja selle viljaga. On ju üks kristluse peamisi õpetusi mitte tasuda samaga ka provokatsiooni all. (Loe Matteuse 5:39, 44, 45.) Kuidas me siis saaksime Jeesuse õpetusi veelgi paremini ellu rakendada?

Nii häid kui ka hoiatavaid näiteid

7. Mis oli selle tagajärg, et Siimeon ja Leevi ei ohjeldanud oma viha?

⁷ Piiblis on viha ohjeldamise kohta rohkelt nõuandeid. Samuti on seal elulisi näiteid selle kohta, millised võivad olla tagajärjed siis, kui me viha talitseme, ja siis, kui me seda ei tee. Mõelgem, mis juhtus, kui Jaakobi pojad Siimeon ja Leevi otsustasid kätte maksta Sekemile, kes oli vägistanud nende õe Diina. Nad „olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema” (1. Moos. 34:7). Edasi tungisid Jaakobi teised pojad Sekemi kodulinna, rüüstasid selle ning viisid naised ja lapsed vangi. Tõenäoliselt ei teinud nad seda kõike üksnes Diina pärast; ilmselt oli asi ka nende uhkuses, selles, et nende mainet oli kahjustatud. Nad tundsid, et Sekem on teotanud neid ja nende isa Jaakobit. Mida aga Jaakob oma poegade teguviisist arvas?

8. Mida näitab Siimeoni ja Leevi lugu kättemaksmise kohta?

⁸ Diinaga juhtunu kahtlemata kurvastas Jaakobit sügavalt, ometi mõistis ta oma poegade kättemaksuhimulise tegutsemise hukka. Siimeon ja Leevi aga püüdsid end ikka veel õigustada, öeldes: „Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu hooraga?” (1. Moos. 34:31).  Kuid sellega asi ei lõppenud, sest Jehoova oli pahane. Hulk aastaid hiljem ennustas Jaakob, et Siimeoni ja Leevi vihaste, vägivaldsete tegude tõttu hakkavad nende järeltulijad elama hajutatuna teiste Iisraeli suguharude hulgas. (Loe 1. Moosese 49:5–7.) Jah, see, et nad andsid oma vihale vaba voli, tõi neile nii Jumala kui ka oma isa hukkamõistu.

9. Kuidas oleks Taavet äärepealt oma vihale maad andnud?

⁹ Hoopis teistsugune oli kuningas Taavet. Tal oli mitu korda võimalik oma vaenlastele kätte maksta, kuid ta ei teinud seda (1. Saam. 24:4–8). Ühel korral aga oleks ta oma vihale äärepealt maad andnud. Jõukas Naabal sõimas Taaveti mehi, kuigi need olid Naabali karju ja karjaseid kaitsnud. Taavet, kes ilmselt tundis end solvatuna oma meestele osaks saanud kohtlemise tõttu, valmistus andma vastulööki. Kui ta oli koos oma meestega teel, et Naabali ja ta kodakondsetega arveid õiendada, teatas üks nooruk juhtunust Abigailile, Naabali arukale naisele, ning palus tungivalt tal tegutseda. Viivitamata pani Abigail meeste jaoks valmis heldekäelise anni ja läks Taavetile vastu. Alandlikult palus ta Taavetilt oma mehe jultumuse pärast andeks ning apelleeris Taaveti jumalakartusele. Taaveti mõtted kainenesid ja ta ütles: „[Ole õnnistatud], et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast” (1. Saam. 25:2–35).

Kristlik vaade

10. Kuidas peaksid kristlased suhtuma kättemaksmisse?

¹⁰ Siimeoni ja Leevi ning Taaveti ja Abigaili lugu näitavad üheselt, et Jehoova mõistab hukka ohjeldamata viha ja vägivalla ning õnnistab rahu sobitamiseks tehtavaid pingutusi. „Kui võimalik, nii palju kui teist oleneb, olge rahumeelsed kõigi inimestega,” kirjutas apostel Paulus. „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid jätke ruumi vihale, sest on kirjutatud: „Kättemaks on minu päralt; mina tasun kätte, ütleb Jehoova.” Ent „kui sinu vaenlasel on nälg, toida teda; kui tal on janu, anna talle juua; sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale”. Ära lase kurjal võitu saada enda üle, vaid võida kuri alati ära heaga” (Rooml. 12:18–21). *

11. Kuidas õppis üks õde oma viha talitsema?

¹¹ Seda nõuannet tasub rakendada. Toome näiteks ühe õe kogemuse. See õde kurtis kogudusevanemale, et tema uus ülemus on ebaõiglane ja karm. Ta oli tolle naise peale sedavõrd vihane, et tahtis töölt ära tulla. Kogudusevanem andis õele nõu mitte teha rutakat otsust. Ta sai aru, et õe vihane reageering ülemuse käitumisele oli olukorra üksnes hullemaks teinud (Tiit. 3:1–3). Vanem märkis, et isegi kui õde leiaks uue töö, peaks ta siiski õppima ebasõbralikule kohtlemisele teisiti reageerima. Ta soovitas õel tegutseda Jeesuse nõuande järgi ja kohelda ülemust nii, nagu ta tahab, et teda ennast koheldaks. (Loe Luuka 6:31.) Õde oli nõus proovima. Millised olid tulemused? Mõne aja pärast muutus ülemus leebemaks ning isegi tänas õde tehtud töö eest.

12. Miks võivad probleemid kaaskristlastega eriti haiget teha?

¹² Me ehk ei üllatu, kui sellised probleemid tekivad kellegagi väljastpoolt kogudust. Me teame, et elu Saatana maailmas on sageli ebaõiglane ning et meil tuleb end ohjes hoida, et kurjadest mitte ärrituda (Laul 37:1–11; Kog. 8:12, 13; 12:13, 14). Ent probleemid kristliku venna või õega võivad palju enam haiget teha. Üks tunnistaja meenutab: „Suurim takistus, mis mul tõesse tulles ületada tuli, oli tunnistada fakti, et Jehoova teenijad ei ole täiuslikud.” Me tulime külmast, hoolimatust maailmast välja, lootes, et kõik koguduseliikmed kohtlevad üksteist kristliku lahkusega. Kui siis kaaskristlane – eriti kui  tal on mingeid teenistuseesõigusi – ütleb midagi mõtlematut või käitub ebakristlikult, võime haavuda või vihastuda. Võime mõelda, kuidas küll saab Jehoova rahva seas midagi niisugust juhtuda. Fakt on aga, et sellised asju tuli ette ka võitud kristlaste hulgas apostlite päevil (Gal. 2:11–14; 5:15; Jaak. 3:14, 15). Kuidas me peaksime toimima, kui meile on haiget tehtud?

13. Miks ja kuidas me peaksime lahkhelid lahendama?

¹³ „Olen õppinud palvetama nende eest, kes mulle haiget teevad,” ütles äsjatsiteeritud õde. „See aitab alati.” Nagu me juba lugesime, õpetas Jeesus oma järelkäijaid tagakiusajate eest palvetama (Matt. 5:44). Kui palju enam peaksime siis palvetama oma kristlike vendade ja õdede eest! Nagu isa tahab, et ta lapsed üksteist armastaksid, tahab ka Jehoova, et tema maised teenijad omavahel hästi läbi saaksid. Me ootame pikisilmi aega, mil saame rahus ja õnnes igavesti üheskoos elada, ning Jehoova õpetab meid juba praegu rahumeelsed olema. Ta tahab, et me tema antud tähtsat ülesannet täites koostööd teeksime. Lahendagem seepärast lahkhelid või lihtsalt andkem üleastumine andeks ning astugem ühte sammu. (Loe Õpetussõnad 19:11.) Selle asemel et probleemide kerkides vendadest eemale hoida, peaksime aitama üksteisel jääda Jumala rahva sekka, Jehoova „igaveste käsivarte” kaitsvasse embusse (5. Moos. 33:27).

Olgem leebed kõikide vastu

14. Kuidas me saame võidelda Saatana lõhestava mõju vastu?

¹⁴ Kuna Saatan ja deemonid tahavad hea sõnumi levikut takistada, üritavad nad kõigest väest rikkuda õnnelike perekondade ja koguduste harmooniat. Nad püüavad külvata ebakõlasid, teades, et sisemised lõhed on hukutavad (Matt. 12:25). Nende õelate vaimolendite mõju vastu võideldes tasuks meil  hoida meeles Pauluse järgmist nõuannet: „Issanda orjal pole tarvis tülitseda, vaid tal tuleks olla leebe kõikide vastu” (2. Tim. 2:24). Pidagem meeles, et „meil pole maadlemist mitte vere ja lihaga, vaid ... kurjade vaimsete jõududega”. Me oleme selles võitluses edukad üksnes juhul, kui kasutame vaimset sõjavarustust, mille hulka kuulub „valmidus kuulutada head sõnumit rahust” (Efesl. 6:12–18).

15. Kuidas me peaksime reageerima rünnakutele, mis tulevad väljastpoolt kogudust?

¹⁵ Väljastpoolt kogudust ründavad Jehoova vaenlased raevukalt tema rahumeelset rahvast. Mõned vastased on Jehoova tunnistajatele füüsiliselt kallale tunginud. Teised laimavad meid meedias või kohtutes. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid selles suhtes ette (Matt. 5:11, 12). Kuidas me peaksime niisugustele rünnakutele reageerima? Me ei tohiks kunagi ’tasuda kellelegi kurja kurjaga’ ei sõna ega teoga. (Rooml. 12:17; loe 1. Peetruse 3:16.)

16., 17. Millisesse proovilepanevasse olukorda sattus üks kogudus?

¹⁶ Ükskõik kuidas Kurat meid ka ei vaenaks, saame anda head tunnistust, kui võidame „kurja alati ära heaga”. Ühel Vaikse ookeani saarel üürisid vennad saali mälestusõhtu pidamiseks. Kui kohalikud kirikutegelased seda teada said, kutsusid nad oma koguduseliikmed sinna saali kiriklikule teenistusele just selleks ajaks, mil pidi toimuma mälestusõhtu. Politseiülem andis kirikutegelastele käsu saal tunnistajatele kindlaks kellaajaks vabastada. Ent kui see tund kätte jõudis, oli saal täis kirikuliikmeid ja algas nende teenistus.

¹⁷ Samal ajal, kui politsei valmistus rahvast jõuga saalist välja ajama, tuli kiriku juht ühe meie kogudusevanema juurde ja küsis: „Kas teil on täna õhtul midagi erilist kavas?” Vend rääkis talle mälestusõhtust ja too vastas: „Ah, ma ei teadnudki!” Seepeale hüüatas politseinik: „Aga me ju ütlesime teile seda täna hommikul!” Vaimulik pöördus kogudusevanema poole kahjurõõmsa muigega ja küsis: „Mida te nüüd ette võtate? Meil on saal rahvast täis. Kas lasete politseil meid välja ajada?” Ta oli kavalalt manööverdanud asjad nii, et tunnistajad paistaksid olevat tagakiusajad. Mida tegid meie vennad?

18. Kuidas reageerisid vennad provokatsioonile ja millised olid tulemused?

¹⁸ Tunnistajad tegid ettepaneku, et kirik võiks pidada pooletunnise jumalateenistuse, misjärel nemad pühitseksid mälestusõhtut. Jumalateenistus läks üle aja, ent kui kirikurahvas oli saalist väljunud, toimus mälestusõhtu. Järgmisel päeval kutsus valitsus kokku uurimiskomisjoni, kes pärast faktide läbivaatamist kohustas kirikut teatama, et probleemi ei põhjustanud mitte Jehoova tunnistajad, vaid kiriku juht. Komisjon tänas Jehoova tunnistajaid, et nad olid seda keerulist olukorda kannatlikult käsitlenud. Tunnistajate pingutused olla „rahumeelsed kõigi inimestega” olid kandnud head vilja.

19. Mis veel edendab rahumeelseid suhteid?

¹⁹ Rahumeelsete suhete hoidmiseks on tähtis ka see, et räägiksime lahkelt. Järgmises artiklis tuleb juttu sellest, mida tähendab kõnelda lahkelt, mis aitab olla lahke ja mida head see toob.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Miks on inimesed tänapäeval nii vihameelsed?

• Millised Piibli näited ilmestavad viha ohjeldamise ja viha väljavalamise tagajärgi?

• Kuidas me peaksime toimima, kui kaaskristlane meile haiget teeb?

• Kuidas me peaksime reageerima rünnakutele, mis tabavad meid väljastpoolt kogudust?

[Küsimused]

[Pilt lk 16]

Siimeon ja Leevi naasid koju – pärast vihale voli andmist

[Pildid lk 18]

Lahkusega võime teise inimese hoiaku leebemaks muuta