Otsigem kosutust vaimsetest asjadest

„Võtke endi peale minu ike ... ja te leiate kosutust oma hingele.” (MATT. 11:29)

1. Mille seadis Jumal sisse Siinai mäe juures ja miks?

SIINAI mäe juures sõlmitud seaduseleping nägi ette, et iga nädal tuleb pidada hingamispäeva. Jehoova andis oma esindaja Moosese kaudu Iisraeli rahvale käsu: „Kuus päeva tee oma tööd, aga seitsmendal päeval puhka, et su härg ja eesel kosuksid, ja su ümmardaja poeg ning võõras saaksid hingata” (2. Moos. 23:12). Jah, Jehoova hoolis käsuseaduse all olijaist, ning armastusest nende vastu seadis ta sisse puhkepäeva, et tema rahvas ’saaks hingata’.

2. Kuidas hingamispäeva pidamine iisraellastele kasuks tuli?

² Kas hingamispäev oli mõeldud lihtsalt lõõgastumiseks? Ei, see oli iisraellaste jumalateenimise tähtis osa. Hingamispäeva pidamise nõue tagas perekonnapeadele aja, mil õpetada oma peret ’hoidma Jehoova teed ning tegema, mis õige’ (1. Moos. 18:19). Samuti oli sugulastel ja sõpradel sel päeval hea võimalus kokku tulla, et keskustleda Jehoova tegudest ja tunda rõõmu üksteise seltskonnast (Jes. 58:13, 14). Mis veelgi tähtsam: hingamispäev oli prohvetlik eelpilt täiusliku kosutuse ajast Kristuse tuhandeaastase valitsuse all (Rooml. 8:21). Kuid mida öelda meie aja kohta? Kust ja kuidas võivad ehtsat kosutust leida tõsikristlased, kes on huvitatud Jehoova teedest?

Kosutav kaaslus kristlikus koguduses

3. Kuidas esimese sajandi kristlased üksteist toetasid ja mis mõju sel oli?

³ Apostel Paulus kirjeldas kristlikku kogudust kui „tõe sammast ja alustuge” (1. Tim. 3:15). Algkristlased leidsid palju tuge vastastikusest julgustamisest ja ülesehitamisest armastuses (Efesl. 4:11, 12, 16). Kui Paulus Efesoses viibis, külastasid teda Korintose kristlased. Pangem tähele, kuidas see talle mõjus. „Ma rõõmustan Stefanase ja Fortunatuse ja Ahhaikose kohaloleku üle,” kirjutas Paulus. „Sest nad on virgutanud minu ... vaimu” (1. Kor. 16:17, 18). Ja kui Tiitus oli käinud Korintoses, et vendadele abiks olla, kirjutas Paulus sealsele kogudusele: „Te kõik olete kosutanud tema vaimu” (2. Kor. 7:13). Ka tänapäeval leiavad Jehoova tunnistajad kristlikust kaaslusest ehtsat kosutust.

4. Mil moel koguduse koosolekud meid kosutavad?

⁴ Küllap tead sa omast käest, et koguduse koosolekud on rõõmuküllased sündmused. Koosolekutel saame „vastastikku julgustust üksteise usu ... kaudu” (Rooml. 1:12). Kristlikud vennad ja õed pole meile lihtsalt juhututtavad, kellega meil oleksid pinnapealsed suhted. Nad on hoopis tõelised sõbrad, inimesed, keda me armastame ja austame. Nendega koosolekutel regulaarselt kohtudes saame palju rõõmu ja lohutust (Fileem. 7).

5. Kuidas me saame konventidel ja kokkutulekutel üksteist kosutada?

 ⁵ Kosutust leiame ka iga-aastastel konventidel ja kokkutulekutel. Seal saame Jumala Sõna Piibli eluandvat tõevett, kuid ühtlasi võime avardada ka oma tutvuskonda (2. Kor. 6:12, 13). Aga mis siis, kui oleme ujedad ja meil on raske võõrastega tutvust teha? Hea viis vendade ja õdedega tutvumiseks on osaleda konvendiga seotud töödes. Üks õde ütles pärast rahvusvahelisel konvendil abiksolemist: „Ma ei tundnud peaaegu kedagi peale oma perekonna ja käputäie sõprade. Aga koristustöödel tutvusin terve hulga vendade ja õdedega. See oli tõeliselt vahva!”

6. Milline on üks viis puhkuse ajal kosutust saada?

⁶ Iisraellased rändasid kolm korda aastas pühadeks Jeruusalemma Jumalat kummardama (2. Moos. 34:23). Paljudele tähendas see oma põldude ja äride mahajätmist ning päevadepikkust jalgsirännakut tolmustel teedel. Üles templisse minek tõi „suurt rõõmu”, sest kõik sealolijad „kiitsid ... Jehoovat” (2. Ajar. 30:21). Nüüdisajal on paljud Jehoova teenijad tõdenud, et perekondlik külaskäik lähimasse Peetelisse, Jehoova tunnistajate harubüroosse, toob suurt rõõmu. Kas teie pere võiks järgmise puhkuse ajal sellise külaskäigu ette võtta?

7. a) Mida annavad seltskondlikud koosviibimised? b) Mis aitab kaasa sellele, et koosviibimine oleks meeldejääv ja kosutav sündmus?

⁷ Kosutust võib saada ka sugulaste ja sõprade seltsis mõnusalt aega veetes. Tark kuningas Saalomon ütles: „Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata!” (Kog. 2:24). Seltskondlikud koosviibimised virgutavad vaimu ja tugevdavad meie armastussidet usukaaslastega, sest koos olles õpime üksteist paremini tundma. Et  teha koosviibimisest meeldejääv ja kosutav sündmus, tasub see korraldada väikese arvu inimeste ja hea järelevalvega, eriti kui pakutakse alkoholi.

Kristlik teenistus toob kosutust

8., 9. a) Milline kontrast oli Jeesuse õpetuse ning kirjatundjate ja variseride oma vahel? b) Kuidas tuleb meile endale kasuks see, et jagame Piibli tõdesid teistega?

⁸ Jeesus oli teenistuses tulihingeline. Ta innustas oma jüngreidki sellised olema, nagu ilmneb selgelt tema sõnadest „Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse Isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Matt. 9:37, 38). Jeesuse õpetus oli tõeliselt kosutav; ta kuulutas „head sõnumit” (Matt. 4:23; 24:14). See oli teravaks kontrastiks koormavale reeglistikule, mida sundisid rahvale peale variserid. (Loe Matteuse 23:4, 23, 24.)

⁹ Kuningriigisõnumit levitades pakume vaimset kosutust teistele, kuid samal ajal juurduvad kallihinnalised Piibli tõed sügavamalt ka meie enda meeles ja südames. Laulik ütles: „Halleluuja! Sest hea on mängida meie Jumalale; sest tema on kaunis, temale on kohane kiituslaul!” (Laul 147:1). Mida rohkem me ümberkaudsete inimeste seas Jehoovat kiidame, seda suuremat rõõmu me sellest leiame.

10. Kas meie edukus teenistuses sõltub sellest, kui hästi kuningriigisõnumit kuulda võetakse? Selgita.

¹⁰ On tõsi, et mõnes piirkonnas võtavad inimesed head sõnumit meelsamini kuulda kui teises. (Loe Apostlite teod 18:1, 5–8.) Kui sinu kodukandis leiab kuningriigisõnum vähest vastukaja, siis keskendu sellele, mida head su kuulutustöö korda saadab. Pea alati meeles, et su visadus Jehoova nime kuulutamisel ei ole asjatu (1. Kor. 15:58). Pealegi pole inimeste reageering heale sõnumile sinu edukuse mõõdupuu. Jehoova kindlasti hoolitseb selle eest, et õigesti meelestatud inimesed saaksid võimaluse kuningriigisõnumit kuulda (Joh. 6:44).

Pere jumalakummardamine kosutab

11. Millise kohustuse on Jehoova lapsevanematele andnud ja kuidas nad saavad seda täita?

¹¹ Jumalakartlikud vanemad on kohustatud andma oma lastele õpetust Jehoova ja tema teede kohta (5. Moos. 11:18, 19). Kui sinul on lapsi, kas oled seadnud kindla aja, mil jagad neile teadmisi meie armastavast taevasest Isast? Et aidata sul täita seda tähtsat ülesannet ja hoolitseda oma perekonna vajaduste eest, pakub Jehoova külluslikult kosutavat vaimset toitu raamatute, ajakirjade, filmide ja audioväljaannete kaudu.

12., 13. a) Millist kasu toob pereliikmetele ühine jumalakummardamise õhtu? b) Mida saaksid lapsevanemad teha, et see õhtu pakuks tõesti kosutust?

¹² Lisaks on ustav ja arukas orjaklass teinud korraldusi, et võiksime sisse seada iganädalase pere jumalakummardamise õhtu. See õhtu on mõeldud perena Piibli uurimiseks. Paljud on leidnud, et see on lähendanud neid üksteisega ja tugevdanud nende suhteid Jehoovaga. Mida saaksid lapsevanemad teha, et see õhtu pakuks tõesti vaimset kosutust?

¹³ Perekondlik jumalakummardamise õhtu ei tohiks olla kuiv ja igav. Me teenime ju ikkagi ’õnnelikku Jumalat’, kes soovib, et oleksime teda teenides rõõmsad (1. Tim. 1:11; Filipl. 4:4). On tõeline õnnistus, et meil on nüüd lisaõhtu, mil Piibli kallihinnaliste tõdede üle arutleda. Lapsevanemad võivad õppemeetodeid vabalt valida, kasutades oma fantaasiat ja leidlikkust.  Näiteks üks perekond tegi oma kümneaastasele pojale Brandonile ülesandeks uurida ja selgitada, miks viitas Jehoova Saatanale kui maole. See küsimus oli Brandonile peamurdmist valmistanud, kuna talle meeldivad maod ja teda häiris nende seostamine Saatanaga. Mõned pered võtavad aeg-ajalt Piiblist mingi loo ning iga pereliige etendab ühe piiblitegelase osa, lugedes tema sõnu Piiblist; mõned jällegi mängivad piiblisündmuse läbi. Sellisel viisil õppimine pole mitte ainult lõbus, vaid ka kaasahaarav, nii et Piibli põhimõtted jõuavad lastele südamesse. *

Hoidugem end koormamast

14., 15. a) Miks on stress ja ebakindlus viimseil päevil kasvanud? b) Mis võib meile lisastressi tekitada?

¹⁴ Praeguse kurja ajastu viimseil päevil on stress ja ebakindlus aina kasvanud. Miljonid inimesed on jäänud töötuks või vaevlevad muul põhjusel majandusraskustes. Isegi need, kellel on töö, võivad tunda, et nad teenivad otsekui „katkisesse kukrusse”, nii et perekonnal napib ikka vajalikku. (Võrdle Haggai 1:4–6.) Poliitikud ja teised liidrid näivad abitud oma püüetes kõrvaldada terrorismi ja muid kurjuse lätteid. Paljusid ahistavad omaenda puudused ja vead (Laul 38:5).

¹⁵ Saatana maailma probleemid ja surved ei jäta puudutamata ka tõsikristlasi (1. Joh. 5:19). Mõnel juhul kogevad Kristuse jüngrid lisastressi selle tõttu, et tahavad Jehoovale ustavaks jääda. Jeesus ütles: „Kui nad on taga kiusanud mind, siis kiusavad nad taga teidki” (Joh. 15:20). Ent kuigi „meid kiusatakse taga, ... me pole hätta jäetud” (2. Kor. 4:9). Miks võib nii öelda?

16. Mis aitab meil rõõmsaks jääda?

¹⁶ Jeesus ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes rügate ja olete koormatud, ja mina toon teile kosutust” (Matt. 11:28). Kui usume kõhklematult Kristuse lunastusohvrisse, siis usaldame end Jehoova hoolde. Ta annab meile „jõudu, mis ületab tavapärase” (2. Kor. 4:7). „Aitaja, püha vaim” teeb meie usu niivõrd vägevaks, et me suudame katsumustes ja ahistustes mitte ainult vastu pidada, vaid neis ka rõõmsaks jääda (Joh. 14:26; Jaak. 1:2–4).

17., 18. a) Mille suhtes me peaksime valvsad olema? b) Milleni võib viia naudingute ületähtsustamine?

¹⁷ Tõsikristlastena peame olema valvsad, et mitte lasta end kaasa kiskuda selle maailma lõbujanust. (Loe Efeslastele 2:2–5.) Vastasel juhul võib „lihalik himu ja silmahimu ja varaga uhkeldamine” meid lõksu meelitada (1. Joh. 2:16). Või ehk hakkame ekslikult uskuma, et lihalikele himudele järeleandmine pakub värskendust (Rooml. 8:6). Näiteks arvavad mõned, et lisavad oma ellu vürtsi, kui tarvitavad narkoaineid, liialdavad alkoholiga, vaatavad pornograafiat, tegelevad ekstreemspordi või millegi ebaseaduslikuga. Saatana „salakavalad teod” on mõeldud meid eksitama,  väärastama meie arusaama sellest, mis on kosutav (Efesl. 6:11, allm.).

¹⁸ Söömises, joomises ja tervemeelses meelelahutuses pole midagi halba, kui ollakse mõõdukas. Kuid sellised asjad ei tohiks saada meie elus kõige tähtsamaks. Tasakaal ja enesekontroll on väga olulised, eriti kui mõelda, mis ajal me elame. Isiklikud püüdlused võivad meid sedavõrd koormata, et oleme lõpuks „viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises” (2. Peetr. 1:8, P 1988).

19., 20. Kuidas saada tõelist kosutust?

¹⁹ Kui järgime tundlikult Jehoova juhatust, siis mõistame, et selle maailma pakutavad naudingud on üürikesed, nagu mõistis ka Mooses (Heebr. 11:25). Fakt on, et tõelist kosutust – sellist, mis toob sügavat, kestvat rõõmu ja rahulolu – saame taevase Isa tahte täitmisest (Matt. 5:6).

²⁰ Otsigem siis alati kosutust vaimsetest asjadest. Nõnda suudame „[tagasi tõrjuda] jumalakartmatust ja ilmalikke himusid ..., samal ajal kui me ootame õnneliku lootuse täitumist ja suure Jumala ning meie Päästja, Kristus Jeesuse aulist avalikuks saamist” (Tiit. 2:12, 13). Jäägem otsusekindlalt Jeesuse ikke alla, tunnustades tema võimu ja juhtimist. Nii leiame tõelist õnne ja kosutust!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Millest leiab Jehoova rahvas tänapäeval kosutust?

• Miks võib öelda, et kristlik teenistus kosutab meid ja ka neid, kellele kuulutame?

• Mida saavad perepead teha, et pere jumalakummardamine oleks kosutav?

• Millised asjad on vaimselt koormavad?

[Küsimused]

[Pildid lk 26]

Kui võtame enda peale Jeesuse ikke, saame mitmelt poolt kosutust