Mida toob ilmsiks Jehoova päev

„Jehoova päev tuleb nagu varas ... ning maa ja seal tehtud teod paljastatakse.” (2. PEETR. 3:10)

1., 2. a) Kuidas saabub praeguse kurja maailma lõpp? b) Milliseid küsimusi me hakkame käsitlema?

PRAEGUNE kuri maailm on rajatud valele – ideele, et inimene suudab maa üle edukalt valitseda Jehoovast sõltumata (Laul 2:2, 3). Kas miski, mis rajaneb valel, võib püsida igavesti? Kindlasti mitte! Me ei pea aga ootama, kuni Saatana maailm ise end hävitab. Sellele teeb lõpu hoopis Jumal, ning seda omal ajal ja viisil. Tema kohtumõistmises selle kurja maailma üle väljenduvad täiuslikult nii tema õiglus kui ka armastus (Laul 92:8; Õpet. 2:21, 22).

² „Jehoova päev tuleb nagu varas,” kirjutas apostel Peetrus. „Siis kaovad taevad valju vihinaga, algained lagunevad tulises kuumuses ning maa ja seal tehtud teod paljastatakse” (2. Peetr. 3:10). Mis on siin mainitud „taevad” ja „maa”? Mis on need „algained”, mis lagunevad? Ja mida mõtles Peetrus sõnadega „maa ja seal tehtud teod paljastatakse”? Vastuste teadmine neile küsimustele aitab meil lähitulevikus toimuvateks vapustavateks sündmusteks valmis olla.

Taevad ja maa, mis kaovad

3. Mida kujutavad „taevad” tekstis 2. Peetruse 3:10 ja kuidas need kaovad?

³ Piibli mõiste „taevad”, kui seda kasutatakse sümboolses tähenduses, viitab sageli valitsusvõimudele, kuna need on oma alamatest kõrgemal (Jes. 14:13, 14; Ilm. 21:1, 2). „Taevad”, mis „kaovad”, kujutavad inimeste valitsust jumalakartmatu ühiskonna üle. Nende kadumine „valju vihinaga” – või „võimsa mürinaga”, nagu seda veel on tõlgitud – võib viidata nende hävitamise kiirusele.

4. Mida kujutab „maa” ja kuidas see hävitatakse?

⁴ „Maa” kujutab Jumalast võõrdunud inimühiskonda. Just selline oli ühiskond Noa päevil ning jumaliku otsuse kohaselt hävis see veeuputuses. „Sellesama sõna läbi säilitatakse praegusi taevaid ja maad tule jaoks ning hoitakse alal jumalakartmatute inimeste kohtu ja hävituse päevaks” (2. Peetr. 3:7). Kui veeuputuses hävisid kõik jumalakartmatud ühekorraga, siis eelseisev häving „suure viletsuse” ajal toimub järkudena (Ilm. 7:14). Suure viletsuse algfaasis annab Jumal poliitilistele juhtidele tõuke hävitada „Suur Babülon”, väljendades nõnda oma põlgust selle religioosse prostituudi vastu (Ilm. 17:5, 16; 18:8). Suure viletsuse lõppfaasis, Harmagedooni sõjas, pühib Jehoova aga oma Poja Kristus Jeesuse kaudu minema Saatana maailma järelejäänud osa (Ilm. 16:14, 16; 19:19–21).

„Algained lagunevad”

5. Mis kuulub piltlike algainete hulka?

⁵ Mis on need „algained”, mis „lagunevad”? Üks Piibli sõnaraamat defineerib „algaineid” kui „elemente”, „põhialuseid” või „algeid” ning märgib, et seda sõna kasutati näiteks „tähestiku tähtede kui  kõneelementide kohta”. Peetruse kasutatud sõna „algained” viitab seega neile põhilistele asjadele, millest tulenevad selle maailma jumalakartmatud omadused, hoiakud, tegutsemisviisid ja eesmärgid. „Algainete” hulka kuulub „maailma vaim”, mis on „tegev sõnakuulmatuse poegades”. (1. Kor. 2:12; loe Efeslastele 2:1–3.) See vaim ehk „õhk” on täitnud kogu Saatana maailma. See mõjutab inimesi mõtlema, plaanima, kõnelema ja tegutsema viisil, mis peegeldab Saatana meelt – selle kõrgi, trotsliku valitseja meelt, „kellel on võim õhu üle”.

6. Mil moel avaldub maailma vaim?

⁶ Need, keda on nakatanud maailma vaim, lasevad kas teadlikult või teadmatult Saatanal oma meelt ja südant mõjutada ning peegeldavad tema mõtteviisi ja hoiakut. Tagajärjeks on see, et nad ei hooli Jumala tahtest, vaid teevad, mida ise heaks arvavad. Nende reageeringud lähtuvad uhkusest ja isekusest, nad on mässumeelsed võimu suhtes ning annavad vaba voli oma „lihalikule himule ja silmahimule”. (Loe 1. Johannese 2:15–17.) *

7. Miks meil tuleb ’hoida oma südant’?

⁷ Seepärast on tõesti tähtis, et me ’hoiaksime oma südant’, lähtudes otsuseid tehes Jumala normidest, näiteks seltskonna, lugemisvara, meelelahutuse või internetilehekülgede valikul (Õpet. 4:23). Apostel Paulus kirjutas: „Vaadake ette, et keegi ei võtaks teid saagiks filosoofia ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste traditsioonidele, maailma põhiprintsiipidele ega vasta Kristusele” (Kol. 2:8). Tema nõuannet järgida on seda tähtsam, mida lähemale Jehoova päev jõuab, sest selle päeva enneolematu „kuumus” sulatab ära kõik Saatana maailma „algained”, näidates, et need ei pea vastu Jumala vihalõõmas. See tuletab meelde mõtet tekstis Malakia 3:19: „Vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred! Ja see päev, mis tuleb, põletab nad.”

„Maa ja seal tehtud teod paljastatakse”

8. Kuidas „maa ja seal tehtud teod paljastatakse”?

⁸ Mida pidas Peetrus silmas, kui kirjutas, et „maa ja seal tehtud teod paljastatakse”? Sõna, mille vasteks on „paljastatakse”, võib tõlkida ka „avastatakse” või „avalikustatakse”. Peetrus pidas silmas seda, et Jehoova paljastab suure viletsuse ajal Saatana maailma, näidates selle olevat Jumala ja tema kuningriigi vastase ning hävingu väärilise. Jesaja 26:21 räägib prohvetlikult sellest ajast nõnda: „Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast! Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud!”

9. a) Millest me peaksime hoiduma ja miks? b) Mida me peaksime endas arendama ja miks?

⁹ Need, keda on vorminud maailm ja selle halb vaim, näitavad Jehoova päeval oma tõelist palet, hakates üksteist isegi tapma. On täiesti võimalik, et mitmesugused praegu populaarsed vägivaldse meelelahutuse vormid valmistavad paljude meeli ette ajaks, mil igamehe „käsi tõuseb teise käe vastu” (Sak. 14:13). Kui tähtis on seega hoiduda kõigest sellisest – olgu filmidest, raamatutest, videomängudest või muust –, mis võiks kasvatada meis omadusi, mida Jumal jälestab, nagu näiteks uhkust ja vägivallaarmastust (2. Saam. 22:28; Laul 11:5.) Arendagem endas hoopis Jumala püha vaimu vilja, sest need omadused peavad Jehoova päeva piltlikus kuumuses vastu (Gal. 5:22, 23).

 „Uued taevad ja uus maa”

10., 11. Mis on „uued taevad” ja „uus maa”?

¹⁰ Loe 2. Peetruse 3:13. „Uued taevad” kujutavad Jumala taevast kuningriiki, mis rajati aastal 1914 „rahvastele määratud aegade” lõppedes (Luuka 21:24). Sinna kuninglikku valitsusse kuuluvad Kristus Jeesus ja tema 144 000 kaasvalitsejat, kellest enamik on praeguseks oma taevase tasu kätte saanud. Ilmutusraamat kirjeldab neid valituid kui „püha linna, Uut Jeruusalemma, mis laskus alla taevast Jumala juurest ja oli valmis seatud otsekui pruut, ehitud oma mehe jaoks” (Ilm. 21:1, 2, 22–24). Nii nagu maine Jeruusalemm oli muistse Iisraeli valitsuspaigaks, nõnda on Uus Jeruusalemm ja tema Peigmees uue maailma valitsuseks. See linn ’laskub taevast alla’ selles mõttes, et pöörab oma tähelepanu maale.

¹¹ Väljend „uus maa” viitab uuele maisele ühiskonnale, mille liikmed on tõendanud oma soovi alluda Jumala kuningriigile. Sel „tulevasel asustatud maal” on Jumala rahva praegune vaimne paradiis viimaks ometi sellises keskkonnas, kuhu see õigusega kuulub (Heebr. 2:5). Kuid mida me peame tegema, et võiksime elada selles uues maailmas?

Valmistugem Jehoova suureks päevaks

12. Miks võib öelda, et Jehoova päeva tulek on maailmale šokk?

¹² Nii Paulus kui ka Peetrus ennustasid, et Jehoova päev tuleb „nagu varas” – vargsi, ootamatult. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:1, 2.) See üllatab oma äkilise tulekuga isegi tõsikristlasi, kes seda päeva ootavad (Matt. 24:44). Kuid Jehoovast võõrdunud inimesi tabab midagi sootuks enamat kui üllatus. Paulus kirjutas: „Kui nad ütlevad: „Rahu ja julgeolek!”, siis tabab neid otsekohe äkiline häving nagu sünnitusvalud lapseootel naist, ja nad ei saa kuidagi selle eest põgeneda” (1. Tess. 5:3).

13. Mida me peame tegema, et mitte lasta end petta rahu ja julgeoleku hüüdest?

¹³ Hüüe „Rahu ja julgeolek!” saab olema järjekordne deemonite inspireeritud vale, kuid Jehoova teenijaid see ei eksita. Paulus kirjutas: „Teie aga, vennad, ei ole pimeduses, et see päev saaks tabada teid, nagu see tabab vargaid, sest te kõik olete valguse pojad ja päeva pojad” (1. Tess. 5:4, 5). Jäägem siis kindlasti valgusse, kaugele Saatana maailma pimedusest! Peetrus kirjutas: „Kuna teie, armsad, teate seda ette, siis püsige valvel, et seadusepõlglike inimeste [kristlikku kogudusse poetunud valeõpetajate] ekslikkus ei kisuks teid kaasa ning teiegi ei lööks kõikuma” (2. Peetr. 3:17).

14., 15. a) Millega Jehoova meile au osutab? b) Milliseid inspireeritud sõnu peaksime meeles hoidma?

¹⁴ Pangem tähele, et Jehoova ei piirdu üksnes manitsusega ’püsida valvel’. Ta austab meid sellega, et annab meile armastavalt tulevased sündmused üldjoontes ’ette teada’.

 ¹⁵ Kahjuks on mõned muutunud ükskõikseks või isegi küüniliseks meeldetuletuste suhtes püsida ärkvel. „Me oleme sedasama meeldetuletust juba aastakümneid kuulnud,” võivad nad öelda. Neil tasuks aga mõelda sellele, et nõnda rääkides seavad nad kahtluse alla mitte üksnes ustava orjaklassi sõnad, vaid Jehoova ja ta Poja sõnad. „Oota teda,” on öelnud Jehoova (Hab. 2:3). Jeesus ütles: „Püsige valvel, kuna te ei tea, mis päeval teie Issand tuleb” (Matt. 24:42). Ja Peetrus kirjutas: „Millised peaksite siis teie olema, käitudes pühalt ja olles andunud Jumalale, oodates ja hoolega meeles pidades Jehoova päeva” (2. Peetr. 3:11, 12). Ustav orjaklass ja selle juhtiv kogu ei suhtu neisse sõnadesse ealeski ükskõikselt!

16. Millisel hoiakul ei tohiks me lasta tekkida ja miks?

¹⁶ Õigupoolest on ’nurjatu ori’ see, kes arvab Isanda viibivat (Matt. 24:48). See ori kuulub nende hulka, kellest räägib 2. Peetruse 3:3, 4. Seal on öeldud, et „viimseil päevil [tuleb] pilkesõnadega pilkajaid”, kes „omaenda himude” ajel pilkavad neid, kes sõnakuulelikult peavad meeles Jehoova päeva tulekut. Need pilkajad ei pea silmas kuningriigihuve, vaid keskenduvad endale ja oma himude rahuldamisele. Ärgu meil iialgi kujunegu sellist sõnakuulmatut ja ohtlikku meelsust! Selle asemel ’pidagem meie Issanda kannatlikkust päästeks’, olles hõivatud kuulutustöö ja inimeste jüngriteks tegemisega ning mitte muretsedes üleliia selle pärast, millal Jehoova päev saabub. Sündmuste toimumise aja üle otsustab Jehoova Jumal. (2. Peetr. 3:15; loe Apostlite teod 1:6, 7.)

Usaldagem pääste Jumalat

17. Kuidas suhtusid ustavad kristlased Jeesuse käsku põgeneda Jeruusalemmast ja miks just nii?

¹⁷ Pärast seda, kui Rooma sõjavägi aastal 66 Judeasse tungis, põgenesid ustavad kristlased Jeruusalemmast esimesel võimalusel, nagu Jeesus oli neid käskinud (Luuka 21:20–23). Miks tegutsesid nad nii kiiresti ja otsustavalt? Kahtlemata olid nad Jeesuse hoiatust hoolega meeles pidanud. Tema sõnade põhjal teadsid nad, et põgenemisega kaasneb raskusi. Kuid samal ajal olid nad kindlad, et Jehoova ei hülga kunagi oma ustavaid (Laul 55:23).

18. Kuidas mõjutavad Jeesuse sõnad tekstis Luuka 21:25–28 sinu suhtumist saabuvasse suurde viletsusse?

¹⁸ Ka meie peame täielikult usaldama Jehoovat, sest tema üksi võib meid päästa siis, kui maailma tabab inimajaloo suurim viletsus. Mingil ajal pärast viletsuse algust,  kuid enne, kui Jehoova kogu ülejäänud maailma üle kohtuotsuse täide viib, „inimesed lausa minestavad hirmust ja nende asjade ootamise pärast, mis on tulemas asustatud maa peale”. Erinevalt Jumala vaenlastest ei tunne aga Jehoova ustavad teenijad sel ajal hirmu. Vastupidi, nad on ülirõõmsad, sest nende vabastus on lähedal. (Loe Luuka 21:25–28.)

19. Millest räägib järgmine artikkel?

¹⁹ Neid, kes hoiavad end lahus maailmast ja selle „algainetest”, ootab tõesti võrratu tulevik. Kuid nagu järgmine artikkel selgitab, tuleb meil elu saamiseks teha enamat kui hoiduda kurjast. Meil on tarvis arendada endas Jehoovale meelepäraseid omadusi ja tegutseda nii, nagu tema meilt ootab (2. Peetr. 3:11).

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Mida kujutavad ...

... praegused „taevad ja maa”?

... „algained”?

... „uued taevad ja uus maa”?

• Miks me peame Jumalat täielikult usaldama?

[Küsimused]

[Pilt lk 5]

Kuidas sa saad ’hoida oma südant’ ja püsida maailmast lahus?

[Pilt lk 6]

Kuidas me tõendame, et ’peame meie Issanda kannatlikkust päästeks’?