’Millised peaksite siis teie olema!’

„Kuna see kõik niiviisi laguneb, millised peaksite siis teie olema, käitudes pühalt ja olles andunud Jumalale ...!” (2. PEETR. 3:11)

1. Miks võib öelda, et Peetruse teine kiri andis kristlastele õigeaegset abi?

KUI apostel Peetrus kirjutas oma teise inspireeritud kirja, oli kristlikku kogudust juba palju taga kiusatud. Ometi polnud see koguduse innukust kahandanud ega selle kasvu aeglustanud. Seepärast võttis Saatan appi teistsuguse taktika, mis oli varem palju kordi tulemusi andnud. Nagu Peetruse kirjast ilmneb, püüdis Saatan laostada Jumala rahvast valeõpetajate abil, kelle ’silmad olid täis abielurikkumist’ ja ’süda välja õpetatud olema saamahimuline’ (2. Peetr. 2:1–3, 14; Juuda 4). Selle tõttu kutsub Peetrus oma teises kirjas kaaskristlasi südamest üles jääma ustavaks.

2. Millele keskendub 2. Peetruse 3. peatükk ja milliste küsimuste üle võiksime mõtiskleda?

² Peetrus kirjutas: „Ma pean õigeks teid meeldetuletustega ergutada, kuni olen selles telgis, kuna ma tean, et mu telk võetakse varsti maha ... Seepärast teen ma kõik, mida suudan, et te pärast minu lahkumist võiksite neid asju alati meenutada” (2. Peetr. 1:13–15). Jah, Peetrus teadis, et ta peagi sureb, kuid ta soovis, et tema õigeaegsed meeldetuletused elaksid edasi. Ja tõepoolest, need said koguni Piibli osaks ja me kõik võime neid tänapäeval lugeda. Peetruse teise kirja kolmas peatükk pakub meile erilist huvi, sest selles on kesksel kohal käesoleva ajastu „viimsed päevad” ning piltlike taevaste ja maa hävitamine (2. Peetr. 3:3, 7, 10). Milliseid nõuandeid Peetrus meile annab? Miks võime kindlad olla, et nende järgimine aitab meil pälvida Jehoova heakskiitu?

3., 4. a) Millist mõtet Peetrus tunderõhuliselt väljendas ja millise hoiatuse ta andis? b) Millist kolme valdkonda me järgnevalt käsitleme?

³ Olles maininud Saatana maailma lagunemist, kirjutas Peetrus: „Millised peaksite  siis teie olema, käitudes pühalt ja olles andunud Jumalale ...!” (2. Peetr. 3:11, 12). See polnud mitte küsimus, vaid hüüdlause, tunderõhuline mõtteavaldus. Peetrus teadis, et üksnes need, kes täidavad Jehoova tahet ja ilmutavad Jumalale meelepäraseid omadusi, jäävad eelseisval „kättemaksu päeval” ellu (Jes. 61:2). Seetõttu ta lisas: „Kuna teie, armsad, teate seda ette, siis püsige valvel, et seadusepõlglike inimeste [valeõpetajate] ekslikkus ei kisuks teid kaasa ning teiegi ei lööks kõikuma” (2. Peetr. 3:17).

⁴ Peetrus oli nende hulgas, kes ’teadsid seda ette’, seepärast ta mõistis, et viimseil päevil on kristlastel laitmatuse hoidmiseks tarvis eriliselt valvel olla. Hiljem andis apostel Johannes sellele selge põhjenduse. Ta nägi prohvetlikus nägemuses Saatana väljaheitmist taevast ning tema „suurt viha” nende vastu, „kes peavad kinni Jumala käskudest ja kellel on Jeesusest tunnistamise töö” (Ilm. 12:9, 12, 17). Jumala ustavad võitud teenijad koos oma „teistest lammastest” kaaslastega on vaimses sõjas võidukad (Joh. 10:16). Aga kuidas on lood meiega isiklikult? Kas me jääme laitmatuks? Meil aitab püsida laitmatuna see, kui me 1) arendame endas Jumalale meelepäraseid omadusi, 2) püsime moraalselt ja vaimselt puhtana ning 3) suhtume katsumustesse õigesti. Järgnevalt käsitlemegi neid kolme valdkonda.

Arendagem endas omadusi, mis meeldivad Jumalale

5., 6. Milliseid omadusi peaksime püüdma endas arendada ja miks nõuab see pingutust?

⁵ Oma teise kirja alguses kirjutas Peetrus: „Pingutage teie omalt poolt, et lisada oma usule vooruslikkust, vooruslikkusele teadmisi, teadmistele enesevalitsust, enesevalitsusele vastupidavust, vastupidavusele Jumalale andumust, Jumalale andumusele vennalikku kiindumust, vennalikule kiindumusele armastust. Sest kui teil seda kõike on, ja lausa rikkalikult, siis ei lase meie Issanda Jeesus Kristuse täpne tundmine teil olla loiud ega viljatud” (2. Peetr. 1:5–8).

⁶ Tõepoolest, meil on vaja ’pingutada’, et teha kõike seda, mis aitab meil arendada Jumalale meelepäraseid omadusi. Näiteks tuleb pingutada, et käia kõigil kristlikel koosolekutel, et lugeda Piiblit iga päev ja et omal käel kavakindlalt uurida. Pingutust ja head planeerimist võib vaja minna ka regulaarse, meeldiva ja sisuka perekondliku jumalakummardamisõhtu korraldamiseks. Kui kasulikust tegevusest saab kord juba harjumus, on lihtsam sellest kinni pidada – eriti kui oleme maitsnud selle häid vilju.

7., 8. a) Mida on mõned öelnud perekondliku jumalakummardamise õhtu kohta? b) Millist kasu on see korraldus sulle toonud?

⁷ Perekondliku jumalakummardamise õhtu kohta kirjutab üks õde: „See võimaldab meil uurida niivõrd paljusid teemasid.” Teine ütleb: „Ausalt öeldes oli mul kahju, kui raamatu-uurimine ära lõpetati. See oli mu lemmikkoosolek. Aga nüüd, kus meil on pere jumalakummardamisõhtu, mõistan, et Jehoova teab, mida me vajame ja millal me seda vajame.” Üks abielumees ütleb: „Perekondlik jumalakummardamise õhtu aitab meid tohutult. See, et meil on koosolek, mille saame kohandada just enda vajaduste järgi, on võrratult tore! Tunneme mõlemad, et oleme hakanud rohkem Jumala püha vaimu vilja ilmutama, ning me leiame teenistusest rohkem rõõmu kui eales varem.” Üks perekonnapea ütleb: „Lapsed teevad ise uurimistööd ja õpivad palju – ja nad naudivad seda. See korraldus veenab meid veelgi enam selles,  et Jehoova teab meie muresid ja vastab meie palvetele.” Kas sina tunned selle Jehoova anni suhtes sama?

⁸ Jälgigem, et vähemtähtsad asjad ei häiriks meie perekondlikku jumalakummardamist. Üks abielupaar ütleb: „Meil tuli neli nädalat järjest neljapäevaõhtul midagi ette, nii et uurimine oleks peaaegu ära jäänud, aga me ei lasknud sel juhtuda.” Vahel võib muidugi olla tarvis oma ajakavas muudatusi teha. Otsustagem aga kindlalt, et me ei jätaks pere jumalakummardamise õhtut ära mitte ühelgi nädalal!

9. Kuidas andis Jehoova jõudu Jeremijale ning mida me võime selle prohveti eeskujust õppida?

⁹ Prohvet Jeremija on meile hea eeskuju. Ta tundis vajadust Jehoovalt tuleva vaimse toidu järele ja hindas seda väga. See toit tegi ta suuteliseks tõrksale rahvale visalt kuulutama. „Jehoova sõna ... oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse!” ütles ta (Jer. 20:8, 9). Peale selle aitas vaimne toit tal üle elada raske aja, mis tipnes Jeruusalemma hävinguga. Meil tänapäeval on olemas terviklik Jumala Sõna kirjalikul kujul. Kui me seda hoolega uurime ja võtame Jumala mõtted omaks, siis suudame nagu Jeremijagi teenistuses rõõmsalt vastu pidada, katsumustes ustavaks jääda ning moraalselt ja vaimselt puhtad püsida (Jaak. 5:10).

Püsigem „ühegi plekita ja veatud”

10., 11. Miks me peame tegema kõik, mida suudame, et püsida „ühegi plekita ja veatud”, ning mida see meilt nõuab?

¹⁰ Kristlastena me teame, et elame lõpuajal. Seepärast ei üllata meid, et maailm on täis ahnust, sugukõlvatust, vägivalda ja muud, mida Jehoova jälestab. Saatana strateegia võiks kokku võtta nii: kui Jumala teenijaid ei õnnestu hirmutada, siis küllap saab neid moraalselt laostada (Ilm. 2:13, 14). Meil tuleb seepärast südamest järgida Peetruse nõuannet: „Tehke kõik, mida suudate, et ta [Jumal] lõpuks leiaks teid olevat ühegi plekita ja veatud ja rahus” (2. Peetr. 3:14).

¹¹ Väljend „tehke kõik, mida suudate” sarnaneb Peetruse varasema õhutusega „pingutage”. On ilmne, et Jehoova – kelle vaimu juhatusel Peetrus need sõnad kirja pani – teab, et me peame pingutama, püsimaks „ühegi plekita ja veatud” ehk Saatana maailmast rüvetamata. Pingutada tähendab muu hulgas hoida oma südant valede soovide võimusesse sattumast. (Loe Õpetussõnad 4:23; Jaakobuse 1:14, 15.) Samuti tähendab see jääda põhimõttekindlaks, kui puutume kokku nendega, kes on meie kristliku eluviisi pärast ’hämmingus ja räägivad meist põlastavalt’ (1. Peetr. 4:4).

12. Milline kinnitus leidub tekstis Luuka 11:13?

¹² Ebatäiuse tõttu tuleb meil võidelda, et teha seda, mis on õige (Rooml. 7:21–25). Meid saadab edu üksnes siis, kui palume Jehoovalt püha vaimu, mida ta annab heldesti neile, kes teda südamest paluvad (Luuka  11:13). Püha vaimu mõjul kasvavad meis omadused, mis toovad meile Jumala heakskiidu ning aitavad meid mitte ainult võitluses kiusatustega, vaid ka katsumustes, mida Jehoova päeva lähenedes tõenäoliselt lisandub.

Laskem end katsumustel tugevdada

13. Mis aitab meil katsumustes vastu pidada?

¹³ Seni kui elame selles vanas maailmas, tabavad meid paratamatult mingisugused katsumused. Kuid selle asemel et nende pärast masenduda, võiksime suhtuda neisse kui võimalustesse tõendada oma armastust Jumala vastu ja tugevdada oma usku temasse ja tema Sõnasse. Jünger Jaakobus kirjutas: „Pidage seda üksnes rõõmuks, mu vennad, kui satute mitmesugustesse katsumustesse, kuna te ju teate, et läbiproovitud usk annab teile vastupidavust” (Jaak. 1:2–4). Pidagem meeles ka seda, et „Jehoova teab, kuidas päästa temale andunud inimesi katsumustest” (2. Peetr. 2:9).

14. Kuidas Joosepi näide sind julgustab?

¹⁴ Mõelgem Jaakobi poja Joosepi peale, kelle ta omad vennad orjusse müüsid (1. Moos. 37:23–28; 42:21). Kas Joosepi usk närvetus nii julma kohtlemise pärast? Kas ta kibestus Jumala vastu, et see oli lubanud niisugusel asjal temaga juhtuda? Jumala Sõna selge vastus on ei! Joosepi elus oli muidki katsumusi. Hiljem süüdistati teda alusetult vägistamiskatses ja ta heideti vanglasse. Sellestki hoolimata teenis ta Jumalat andunult edasi (1. Moos. 39:9–21). Joosep lasi katsumustel end tugevamaks teha ja Jumal tasus talle küllaga.

15. Mida me võime õppida Noomi eeskujust?

¹⁵ Tõsi küll, katsumused võivad meid ka kurvastada või lausa masendada. Võimalik, et Joosepilgi oli vahel selliseid tundeid. Igal juhul tundsid nõnda mitmed teised Jumala teenijad. Mõelgem Noomi peale, kes kaotas nii mehe kui ka mõlemad pojad. „Ärge hüüdke mind Noomiks,” ütles ta, „hüüdke mind Maaraks [mis tähendab „kibe”], sest Kõigeväeline on mulle valmistanud palju kibedust!” (Rutt 1:20, 21). Noomi reageering oli loomulik ja mõistetav. Kuid nagu Joosepki, ei komistanud ta usus ega kõikunud laitmatuses. Jehoova omakorda tasus oma kallile teenijale (Rutt 4:13–17, 22). Peale selle teeb Jumal tulevases maises paradiisis olematuks kogu kahju, mida Saatan ja tema kuri maailm on tekitanud. „Enam ei mõelda endiste  asjade peale ja need ei tulegi meelde” (Jes. 65:17).

16. Kuidas me peaksime palvetamisse suhtuma ja miks?

¹⁶ Ükskõik millised katsumused meid ka ei tabaks, annab Jumala armastus meile jõudu. (Loe Roomlastele 8:35–39.) Saatan küll üritab meid ikka ja jälle heidutada, kuid ta jääb kaotajaks, juhul kui oleme „terve mõistusega ja ärksad palvetama” (1. Peetr. 4:7). Jeesus ütles: „Püsige siis ärkvel, anudes kogu aeg, et teil õnnestuks põgeneda kõige selle eest, mis on määratud toimuma, ja seista inimese Poja ees” (Luuka 21:36). Tasub tähele panna, et Jeesus kasutas sõna „anuma”, mis viitab väga tungivale palvetamisele. Ta paneb sellega meile südamele, kui tähtis on praegu tõsiselt mõelda selle peale, milline on meie maine tema ja Isa silmis. Üksnes neil, kellel on heakskiidetud seisund, on lootus Jehoova päeval ellu jääda.

Olgem Jehoova teenistuses ikka tegusad

17. Kuidas aitab vanaaja prohvetite eeskuju neid, kellel on raske kuulutustööterritoorium?

¹⁷ Vaimne tegevus kosutab meid. Toonitas ju Peetruski, et peaksime olema tegusad, kui ütles: „Millised peaksite siis teie olema, käitudes pühalt ja olles andunud Jumalale” (2. Peetr. 3:11). Andumust väljendavate tegude hulgas üks tähtsamaid on hea sõnumi kuulutamine (Matt. 24:14). Tõsi, mõnes piirkonnas võib kuulutustöö olla raske kas inimeste apaatsuse või vastupanu tõttu või lihtsalt sellepärast, et paljud on oma igapäevaste toimetustega liiga hõivatud. Jehoova vanaaja teenijad pidid samalaadsete raskustega rinda pistma. Ometi ei andnud nad kunagi alla, vaid läksid korduvalt Jumala sõnumiga inimeste juurde. (Loe 2. Ajaraamat 36:15, 16; Jer. 7:24–26.) Mis aitas neil vastu pidada? Nad suhtusid oma ülesandesse nagu Jehoova, aga mitte nagu see maailm. Ja nad pidasid Jumala nime kandmist suurimaks auks (Jer. 15:16).

18. Milline tulemus on meie kuulutustööl, pidades silmas eelseisvat Jumala nime ausse seadmist?

¹⁸ Ka meil on au kuulutada Jehoova nime ja eesmärki. Mõelgem sellele: meie kuulutustöö otsene tulemus on see, et Jumala vaenlased ei saa tuua enda vabanduseks teadmatust, kui Jumal oma suurel päeval nendelt aru nõuab. Nagu vaarao muiste, saavad ka nemad teada, et see on Jehoova, kes nende vastu võitleb (2. Moos. 7:26; 8:16; 14:25). Samal ajal ülendab Jehoova oma ustavad teenijad, tehes ilmselgeks, et nemad on tõesti olnud tema esindajad. (Loe Hesekiel 2:5; 33:33.)

19. Kuidas me saame näidata, et hindame Jehoova kannatlikkust?

¹⁹ Oma teise kirja lõpus kirjutas Peetrus usukaaslastele: „Meie Issanda kannatlikkust pidage päästeks” (2. Peetr. 3:15). Jah, meil tuleks oma eluga näidata, et hindame Jehoova kannatlikkust. Kuidas seda teha? Arendagem endas omadusi, mis meeldivad Jumalale, püsigem „ühegi plekita ja veatud”, suhtugem katsumustesse õigesti ja olgem tegusad kuningriigitöös. Kui me seda teeme, toovad „uued taevad ja uus maa” meile igikestvaid õnnistusi (2. Peetr. 3:13).

Kas sa mäletad?

• Kuidas me saame arendada endas Jumalale meelepäraseid omadusi?

• Kuidas me saame püsida „ühegi plekita ja veatud”?

• Mida me õpime Joosepilt ja Noomilt?

• Miks võib öelda, et on suur au teha kuulutustööd?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Mis aitab teil, abielumehed, kasvatada endas ja oma pereliikmetes Jumalale meelepäraseid omadusi?

[Pildid lk 10]

Mida võime õppida sellest, kuidas Joosep katsumustesse suhtus?