Kuidas Jeesus ülistab Jumala õigust

„Jumal andis ta [Kristuse] ohvriks, mis lepitab tema veresse uskumise kaudu. Seda selleks, et näidata omaenda õiglust [„õigust”, allm.].” (ROOML. 3:25)

1., 2. a) Mida räägib Piibel inimkonna seisundist? b) Milliste küsimuste üle me selles artiklis arutleme?

PALJUD teavad Piibli jutustust Eedeni aias toimunud mässust. Me kõik tunneme Aadama patu mõju, millest räägivad ka järgmised sõnad: „Ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Rooml. 5:12). Kui väga me ka püüaks õigesti toimida, teeme ikkagi vigu ja vajame Jumala andeksandi. Isegi apostel Paulus kurtis: „Head, mida ma tahan, ma ei tee, aga halba, mida ma ei taha, teen ma aina. Küll ma olen armetu inimene!” (Rooml. 7:19, 24).

² Seoses inimeste patususega kerkivad mõned tähtsad küsimused. Kuidas sai Naatsareti Jeesus sündida ilma patuta ja miks lasi ta end ristida? Kuidas ülistas Jeesuse elu Jehoova õigust? Ja mis kõige tähtsam: mida Kristuse surm korda saatis?

Jumala õigus seati kahtluse alla

3. Kuidas Saatan Eevat pettis?

³ Meie esivanemad Aadam ja Eeva põlgasid rumalalt ära Jumala ülemvõimu ja andsid end sellega Kurat-Saatana, algse mao võimu alla (Ilm. 12:9). Vaatame, kuidas see juhtus. Saatan pani kahtluse alla Jehoova Jumala valitsemisviisi õigsuse. Ta küsis Eevalt: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” Eeva kordas Jumala selget käsku, et puutuda ei tohi ühte kindlat puud või muidu nad surevad. Nüüd süüdistas Saatan Jumalat valetamises. „Te ei sure kummatigi mitte,” väitis ta. Saatanal õnnestuski Eeva ära petta ning see hakkas uskuma, et Jumal varjab tema eest midagi head ja et puust süües võib ta saada Jumala sarnaseks, moraalselt sõltumatuks (1. Moos. 3:1–5).

4. Kuidas sattus inimkond Saatana rivaalitseva valitsuse alla?

⁴ Sisuliselt andis Saatan mõista, et inimesed oleksid õnnelikumad, kui nad käiksid Jumalast sõltumatuse teed. Selle asemel et toetada Jumala ülemvõimu õiguspärasust, kuulas Aadam oma naist ja sõi samuti keelatud vilja. Sellega kaotas Aadam oma täiusliku seisundi Jehoova ees ja viis meid patu ja surma ränga ikke alla. Ühtlasi sattus inimkond „selle maailma jumala” Saatana rivaalitseva valitsuse alla (2. Kor. 4:4; Rooml. 7:14).

5. a) Mis näitab, et Jehoova jäi oma sõnale kindlaks? b) Millise lootuse Jumal andis Aadama ja Eeva järeltulijatele?

⁵ Jehoova jäi oma sõnale kindlaks ning langetas Aadamale ja Eevale surmaotsuse (1. Moos. 3:16–19). See aga ei tähendanud, et Jumala eesmärk oleks nurjunud. Kaugel sellest! Aadama ja Eeva üle kohtuotsust langetades andis Jehoova nende järeltulijatele kindla lootuse helgele tulevikule. Ta tegi teatavaks oma eesmärgi tuua esile „seeme”.  Saatan pidi tõotatud Seemne kanda salvama, ent viimane pidi kannahaavast paranema ja Saatana ’pea purustama’ (1. Moos. 3:15). Piibel selgitab seda lähemalt, öeldes Jeesus Kristuse kohta: „Jumala Poeg on saanud avalikuks just selleks, et purustada Kuradi töö” (1. Joh. 3:8). Kuidas aga Jeesuse elu ja surm ülistasid Jumala õigust?

Jeesuse ristimise tähendus

6. Kust me teame, et Jeesus ei pärinud Aadama pattu?

⁶ Jeesus pidi täisealisena olema võrdväärne kunagi täiusliku Aadamaga (Rooml. 5:14; 1. Kor. 15:45). See tähendab, et Jeesus pidi sündima täiuslikuna. Kuidas oli see aga võimalik? Ingel Gabriel tegi selle Jeesuse emale Maarjale mõistetavaks, öeldes: „Püha vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema jõud varjab sind. Seepärast hüütaksegi teda, kes sünnib, pühaks, Jumala Pojaks” (Luuka 1:35). Tõenäoliselt rääkis Maarja väikesele Jeesusele tema sünniga seotud tõikadest. Ühel korral kui Maarja ja Joosep, Jeesuse kasuisa, oma noore poja templist leidsid, küsis see neilt: „Kas te ei teadnud, et küllap ma olen oma Isa kojas?” (Luuka 2:49). Ilmselt teadis Jeesus juba noorest peale, et ta on Jumala Poeg. Seetõttu oli Jumala õiguse ülistamine talle väga oluline.

7. Mida hinnalist Jeesusel oli?

⁷ Jeesuse sügav huvi vaimsete asjade vastu ilmneb sellest, et ta käis regulaarselt jumalakummardamiseks mõeldud kogunemistel. Kuna tal oli täiuslik mõistus, suutis ta kindlasti mõista ja talletada endasse kõike, mida ta kuulis loetavat või luges ise heebrea Pühakirjast (Luuka 4:16). Tal oli veel midagi hinnalist – täiuslik inimkeha, mida ohverdada inimkonna eest. Kui Jeesus lasi end ristida ja palvetas, võis ta mõelda Laulu 40:7–9 prohvetlike sõnade peale. (Luuka 3:21; loe Heebrealastele 10:5–10. *)

8. Miks Ristija Johannes tõrkus Jeesust ristimast?

⁸ Algul Ristija Johannes tõrkus Jeesust ristimast. Miks? Sest Johannes ristis juute selle märgiks, et nad kahetsesid Seaduse vastu tehtud patte. Jeesuse lähedase sugulasena ta kindlasti teadis, et Jeesus on Jumala ees õige ega pea midagi kahetsema. Jeesus  aga kinnitas Johannesele, et tema ristimine on sobiv, öeldes: „Nõnda on meil kohane teha ära kõik, mis on õige” (Matt. 3:15).

9. Mida Jeesuse ristimine sümboliseeris?

⁹ Jeesus võis ilmselt järeldada, et täiusliku inimesena on tal, nagu oli Aadamalgi, võimalik sigitada täiuslikke järglasi. Kuid Jeesus ei ihaldanud sellist tulevikku, sest see polnud Jehoova tahe. Jumal oli saatnud Jeesuse maa peale täitma oma rolli tõotatud Seemne ehk Messiana. See roll nägi ette ka tema täiusliku inimelu ohverdamist. (Loe Jesaja 53:5, 6, 12.) Muidugi polnud Jeesuse ristimisel sama tähendus mis meie omal. Sellega ei kaasnenud pühendumist Jehoovale, sest Jeesus kuulus Iisraeli rahva hulka, kes juba oli Jumalale pühendunud. Ristimine tähendas Jeesusele enese esitamist Jumalale tema tahte täitmiseks, nagu Pühakirjas oli Messia kohta ennustatud.

10. Mida hõlmas Jumala tahe Jeesuse kui Messia suhtes ja mida Jeesus sellega seoses tundis?

¹⁰ Jehoova tahe Jeesuse suhtes oli muu hulgas see, et ta kuulutaks head sõnumit Jumala kuningriigist, teeks inimesi jüngriteks ja õpetaks neid omakorda seda tööd tegema. Esitades end Jumala tahet täitma, näitas Jeesus ühtlasi oma valmidust Jehoova Jumala ülemvõimu toetamise nimel tagakiusamist ja kohutavat surma taluda. Jeesus armastas tõeliselt oma taevast Isa, seepärast tõi Isa tahte täitmine talle rõõmu ning ta tundis sügavat rahulolu sellest, kui esitas oma ihu ohvriks (Joh. 14:31). Samuti rõõmustas teda teadmine, et tema täiusliku inimelu väärtuse saab anda Jumalale kui luna, mis vabastab inimesed patu ja surma orjusest. Kas Jumal kiitis heaks Jeesuse valmisoleku võtta enda õlule need tähtsad ülesanded? Jah, nii see oli.

11. Kuidas Jehoova näitas, et ta tunnustas Jeesust kui tõotatud Messiat ehk Kristust?

¹¹ Kõik neli evangeeliumikirjutajat tunnistavad, et kui Jeesus oli Jordani jões veest tõusnud, väljendas Jehoova Jumal selgelt oma heakskiitu. „Ma nägin vaimu nagu tuvi taevast alla laskuvat ja see jäi tema peale,” tunnistas Ristija Johannes. „Ja ma olen seda näinud ja andnud tunnistust, et tema on Jumala Poeg” (Joh. 1:32–34). Jehoova andis tookord teada: „See on mu armas Poeg, kellel on minu heakskiit” (Matt. 3:17; Mark. 1:11; Luuka 3:22).

Ustav surmani

12. Mida Jeesus kolme ja poole aasta jooksul pärast oma ristimist tegi?

¹² Järgneva kolme ja poole aasta jooksul pühendus Jeesus õpetuse jagamisele oma Isa ning tema ülemvõimu õiguspärasuse kohta. Kuigi oli väsitav Tõotatud Maa risti-põiki läbi käia, ei suutnud miski takistada Jeesusel tõest põhjalikult tunnistust anda (Joh. 4:6, 34; 18:37). Jeesus rääkis inimestele Jumala kuningriigist. Tervendades haigeid, toites näljaseid rahvahulki ja isegi äratades surnuid üles, näitas ta, mida kuningriik inimkonna heaks teeb (Matt. 11:4, 5).

13. Mille eest Jeesus meid palvetama õpetas?

¹³ Jeesus ei otsinud õpetamise ja tervendamise eest tunnustust endale, vaid andis alandlikult kogu au Jehoovale, jättes meile sellega suurepärase eeskuju (Joh. 5:19; 11:41–44). Samuti õpetas Jeesus, mille eest on kõige tähtsam palvetada. Meil tuleks paluda, et Jumala nimi Jehoova ’oleks  pühitsetud’ ja et Jumala õiglane valitsus vahetaks välja Saatana halva valitsuse, nii et Jumala ’tahe sünniks nagu taevas, nii ka maa peal’ (Matt. 6:9, 10). Jeesus innustas meid ka tegutsema kooskõlas selliste palvetega ning ’otsima alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust’ (Matt. 6:33).

14. Miks polnud Jeesusel kerge täita oma rolli Jumala eesmärgis, olgugi et ta oli täiuslik?

¹⁴ Oma ohvrisurma lähenedes mõistis Jeesus järjest selgemini enda õlul lasuva vastutuse suurust. Tema Isa eesmärk ning maine sõltusid sellest, kas ta jääb ustavaks hoolimata ebaõiglasest kohtumõistmisest ja julmast hukkamisviisist. Viis päeva enne oma surma palvetas Jeesus: „Nüüd on mu hing rahutu. Mida on mul öelda? Isa, päästa mind sellest tunnist. Siiski, selleks ma ju olengi tulnud sellesse tundi.” Pärast nende, inimesele nii loomulike tunnete väljendamist keskendus Jeesus isetult millelegi tähtsamale ning palvetas: „Isa, austa oma nime.” Jehoova vastas kohe: „Ma olen seda austanud ja austan veel” (Joh. 12:27, 28). Jah, Jeesus oli valmis tegema läbi suurima laitmatuse katse, millega ükski inimene iial on silmitsi seisnud. Kahtlemata andis taevase Isa sõnade kuulmine Jeesusele kindlustunde, et ta suudab ülistada Jehoova õigust ning toetada tema ülemvõimu. Ja ta tõesti suutis.

Mida Jeesuse surm korda saatis?

15. Miks ütles Jeesus hetk enne surma: „See on lõpule viidud!”?

¹⁵ Piinapuul rippudes, hetk enne viimast hingetõmmet ütles Jeesus: „See on lõpule viidud!” (Joh. 19:30). Mida kõike küll suutis Jeesus Jumala abiga korda saata kolme ja poole aasta jooksul oma ristimisest kuni surmani! Kui Jeesus suri, toimus tugev maavärin ning hukkamise eest vastutav Rooma ohvitser oli sunnitud tunnistama: „See oli tõesti Jumala Poeg” (Matt. 27:54). Ilmselt oli see ohvitser näinud, kuidas Jeesust pilgati selle eest, et ta end Jumala Pojaks nimetas. Kõigist kannatustest hoolimata jäi Jeesus laitmatuks ja tõendas, et Saatan on põlastusväärne valetaja. Oli ju Saatan öelnud kõigi kohta, kes toetavad Jumala ülemvõimu: „Mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest” (Iiob 2:4). Oma ustavusega näitas Jeesus, et Aadam ja Eeva, kes pandi proovile palju kergemal moel, oleksid samuti võinud ustavaks jääda. Kõige tähtsam on aga see, et Jeesuse elu ja surm toetasid ning ülistasid Jehoova ülemvõimu õiguspärasust. (Loe Õpetussõnad 27:11.) Kas Jeesuse surm saatis korda veel midagi? Jah, nii see on.

16., 17. a) Kuidas said enne Kristust elanud Jehoova tunnistajad olla Jehoova ees õiged? b) Kuidas Jehoova tasus oma Pojale ustavuse eest ning mida Issand Jeesus Kristus ka edaspidi teeb?

¹⁶ Paljud Jehoova teenijad elasid maa peal enne Jeesust. Jumal pidas neid õigeks ja andis neile ülestõusmislootuse (Jes. 25:8; Taan. 12:13). Kuid millisel õiguslikul alusel sai püha Jumal Jehoova patuseid inimesi sellisel imelisel viisil õnnistada? Piibel selgitab: „Jumal andis ta [Jeesus Kristuse] ohvriks, mis lepitab tema veresse uskumise kaudu. Seda selleks, et näidata omaenda õiglust, sest Jumal andestas minevikus tehtud patud, ilmutades tollal kannatlikkust; et näidata omaenda õiglust praegusel ajal,  et ta võiks olla õige ka siis, kui ta mõistab õigeks inimese, kes usub Jeesusesse” (Rooml. 3:25, 26). *

¹⁷ Jehoova tasus Jeesusele sellega, et äratas ta üles ja andis talle kõrgema positsiooni, kui tal oli olnud enne maa peale tulemist. Jeesus on nüüd surematu, kõrgele ülendatud vaimolevus (Heebr. 1:3). Ülempreestri ja kuningana aitab Issand Jeesus Kristus ka edaspidi oma järelkäijatel ülistada Jumala õigust. Me võime olla südamest tänulikud, et meie taevane Isa Jehoova annab tasu kõigile, kes ta Poja eeskujul tema õigust ülistavad ja teda ustavalt teenivad. (Loe Laul 34:4; Heebrealastele 11:6.)

18. Millele keskendub järgmine uurimisartikkel?

¹⁸ Jumalale ustavatel inimestel alates Aabelist on olnud lähedased suhted Jehoovaga, sest nad on elanud usus ja uskunud tõotatud Seemnesse. Jehoova teadis, et tema Poeg jääb laitmatuks ja et Jeesuse surm katab täielikult „maailma patu” (Joh. 1:29). Jeesuse surm toob kasu ka tänapäeva inimestele (Rooml. 3:26). Milliseid õnnistusi Kristuse lunastusohver sinule toob? See ongi järgmise uurimisartikli teemaks.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas Jumala õigus kahtluse alla seati?

• Mida Jeesuse ristimine sümboliseeris?

• Mida Jeesuse surm korda saatis?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Kas sa tead, mida Jeesuse ristimine sümboliseeris?