Kuidas lunastus meid päästab
Kuidas lunastus meid päästab
„Kes näitab üles usku Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuuletu Pojale, ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale.” (JOH. 3:36)
1., 2. Mis oli üks põhjus, miks hakati välja andma ajakirja „Siioni Vahitorn”?
„ÜHELGI hoolsal piibliuurijal ei saa jääda märkamata, kui suurt rõhku paneb Piibel Kristuse surma tähendusele,” kirjutas 1879. aasta oktoobris „Siioni Vahitorni” neljas number. Toosama artikkel lõppes tõsisel toonil: „Hoidugem kõigest, mis halvustab Kristuse surma kui patuohvrit ja lepitust või heidab selle täiesti kõrvale.” (Loe 1. Johannese 2:1, 2.)
2 Üks põhjus, miks 1879. aasta juulis hakati välja andma ajakirja „Siioni Vahitorn”, oligi tarvidus kaitsta Piiblis olevat lunastusõpetust. See ajakiri oli „toit õigel ajal”, sest 19. sajandi lõpu poole hakkas kasvav hulk ristiusulisi kahtlema selles, et Jeesuse surm sai olla lunastus meie pattude eest (Matt. 24:45). Tol ajal langesid paljud evolutsiooniteooria kütkesse. Selle teooria kohaselt pole inimene mitte kaotanud täiuslikkust, vaid areneb loomulikult paremuse poole ega vaja mingit lunastust. Seda silmas pidades on väga asjakohane apostel Pauluse nõuanne Timoteosele: „Hoia sinu hoolde antud vara, pöördu ära tühjadest juttudest, mis on lugupidamatud pühade asjade vastu, ja selle vastuoludest, mida vääralt „teadmisteks” nimetatakse. Sest selliste teadmistega uhkeldades on mõned kõrvale kaldunud usust” (1. Tim. 6:20, 21).
3. Milliseid küsimusi me hakkame arutama?
3 Kindlasti ei soovi meie ’kõrvale kalduda usust’. Seepärast tasuks igaühel meist mõelda järgmiste küsimuste üle: miks ma vajan lunastust? millise hinnaga on lunastus toodud? mida ma pean tegema, et see kallis kingitus päästaks mind Jumala vihast?
Me võime pääseda Jumala vihast
4., 5. Mis tõendab, et praeguse kurja maailma peal on Jumala viha?
4 Piibel ja karmid ajaloofaktid näitavad, et Aadama pattulangemisest on inimsoo ’peale jäänud’ Jumala viha (Joh. 3:36). Seda kinnitab tõsiasi, et ükski inimene pole surma eest pääsenud. Saatana rivaalitsev valitsus on olnud täiesti võimetu kaitsma inimkonda õnnetuste tulva eest ning ükski inimvalitsus pole suutnud rahuldada kõigi oma kodanike põhivajadusi (1. Joh. 5:19). Inimkonda vaevavad endiselt sõjad, kuritegevus ja vaesus.
5 On ilmne, et sel kurjal maailmal pole Jehoova õnnistust. Paulus ütles, et „Jumala viha saab ilmsiks taevast kõikide jumalakartmatute ... vastu” (Rooml. 1:18–20). Seepärast need, kes elavad jumalakartmatult ega paranda meelt, ei pääse oma tegude tagajärgedest. Praegusajal saab Jumala viha teatavaks kohtusõnumite kaudu, mis valatakse nuhtlustena Saatana maailma peale. Sellised sõnumid ilmuvad paljudes meie piiblilistes väljaannetes (Ilm. 16:1).
6., 7. Millise töö eesotsas on võitud kristlased ning milline võimalus on veel kõigil, kes kuuluvad Saatana maailma?
6 Kas see tähendab, et üksikisikutel on juba hilja Saatana võimu alt välja tulla ning Jumala heakskiitu pälvida? Sugugi mitte. Kõigil on veel võimalus otsida Jehoovaga lepitust. Võitud kristlased, kes on „suursaadikud Kristuse asemel”, juhivad kuulutustööd, mille kaudu kõigist rahvastest inimesi tungivalt palutakse: „Laske endid lepitada Jumalaga” (2. Kor. 5:20, 21).
7 Apostel Paulus ütles, et Jeesus „päästab meid tulevasest vihast” (1. Tess. 1:10). Ta pidas silmas Jehoova viha lõplikku väljendust, mis toob mittekahetsevatele patustajatele igavese hävingu (2. Tess. 1:6–9). Kes aga pääseb? Piibel ütleb: „Kes näitab üles usku Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuuletu Pojale, ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale” (Joh. 3:36). Jah, kõik, kes selle kurja maailma lõpu saabudes on elus ja näitavad üles usku Jeesusesse ja lunastusse, ei hävi Jumala viimsel vihapäeval.
Kuidas lunastamine toimub
8. a) Milline võrratu tulevik oli Aadama ja Eeva ees? b) Kuidas näitas Jehoova end olevat täiuslikult õiglase Jumala?
8 Jumal lõi Aadama ja Eeva täiuslikeks inimesteks. Kui nad oleksid jäänud sõnakuulelikuks, oleks maa praegu täis nende õnnelikke järeltulijaid ning nad kõik elaksid koos paradiisis. Paraku astusid meie esivanemad Jumala käsust tahtlikult üle. Seepeale mõistis Jumal nad igaveseks surma ning ajas paradiisist välja. Aadamale ja Eevale sündisid lapsed siis, kui nad olid juba patused. Ajapikku esimene mees ja naine vananesid ning surid. See tõendab, et Jehoova jääb oma sõnale truuks. Pealegi on ta täiuslikult õiglane Jumal. Jehoova oli Aadamat hoiatanud, et keelatud vilja söömine lõpeb surmaga – ja nõnda ka juhtus.
9., 10. a) Mispärast Aadama järeltulijad surevad? b) Kuidas me võime igikestvast surmast pääseda?
9 Meie kui Aadama järeltulijad oleme pärinud ebatäiuse, mistõttu oleme altid patustama ja lõpuks sureme. Kui Aadam pattu tegi, olime meie piltlikult öeldes tema niudeis. Talle mõistetud surmaotsus käis järelikult ka meie kohta. Kui Jehoova kaotaks surma ilma luna saamata, murraks ta oma sõna. Põhimõtteliselt räägib Paulus meist kõigist, kui ütleb: „Me teame, et Seadus on vaimne, kuid mina olen lihalik, müüdud patu alla. Küll ma olen armetu inimene! Kes päästab mind sellest kehast, mis peab sedasi surema?” (Rooml. 7:14, 24).
10 Üksnes Jehoova Jumal võis luua õigusliku aluse, millele tuginedes ta saab õigusega meie patud andestada ja meid igikestva surma karistusest vabastada. Ta tegi seda nii, et saatis taevast maa peale oma armsa Poja, kes sündis täiusliku inimesena ja sobis seega andma oma elu lunaks meie eest. Erinevalt Aadamast jäi Jeesus täiuslikuks; „ta ei teinud pattu” (1. Peetr. 2:22). Seepärast oleks Jeesusel olnud võimalik saada täiuslikke järglasi. Tema aga lasi end Jumala vaenlastel tappa – selleks et ta saaks lapsendada Aadama patused järeltulijad ja võimaldada neil, kes temasse usuvad, saada igavene elu. Pühakiri selgitab: „On üks Jumal ning üks vahemees Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus, kes andis iseenda vastavaks lunastushinnaks kõigi eest” (1. Tim. 2:5, 6).
11. a) Millise näitega võiks illustreerida lunastamise kasu? b) Kellele lunastus kasu toob?
11 Lunastamise põhimõtet võiks illustreerida järgmise näitega. Kujutle, et korrumpeerunud pank on inimesed kõigist säästudest ilma jätnud ning sellega neile suuri võlgu tekitanud. Õiglane kohus mõistab panga omanikud aastateks vangi. Aga kuidas käib süütute kahjukannatajate käsi? Nad on sunnitud elama vaesuses ega saa olukorra parandamiseks midagi teha. Siis aga võtab üks suuremeelne jõukas mees panga juhtimise üle ja taastab kannatanuile nende hoiuse, vabastades nad võlakoormast. Samamoodi on Jehoova Jumal ja ta armas Poeg maksnud kinni Aadama tekitatud kahju, tühistades tema järeltulijate patuvõla Jeesuse vere alusel. Sellepärast saigi Ristija Johannes öelda Jeesuse kohta: „Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Joh. 1:29). Inimmaailm, kelle patud ära võetakse, ei hõlma üksnes elavaid, vaid ka surnuid.
Millist hinda lunastus nõudis
12., 13. Mida aitab meil mõista Aabrahami valmisolek Iisakit ohverdada?
12 Seda, kui kalliks läks lunastus maksma meie taevasele Isale ja tema armsale Pojale, on meil võimatu täielikult mõista. Ent mõned Piibli lood aitavad meil selle üle mõtiskleda. Näiteks kujutle, mida Aabraham võis tunda neil kolmel päeval, kui ta täitis Jumala käsku „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” (1. Moos. 22:2–4).
13 Aabraham jõudis lõpuks nimetatud paika. Mõtle, milline küll võis olla tema ängistus, kui ta sidus kinni Iisaki käsi ja jalgu ning kui ta lasi pojal heita altarile, mille oli ise valmistanud. Millist valu võis Aabraham küll tunda, kui ta võttis kätte noa, et oma poega tappa! Kujutle Iisaki tundeid, kui ta lamas altaril, oodates, millal vaheda tera torge ta elu lõpetab. Jehoova ingel peatas Aabrahami just õigel hetkel. See lugu Aabrahami ja Iisakiga aitab meil aduda, kui kõrget hinda maksis Jehoova, lubades Saatana käsilastel oma Poja mõrvata. Iisaki sõnakuulelik alistumine Aabrahamile illustreerib omakorda Jeesuse valmidust meie eest kannatada ja surra (Heebr. 11:17–19).
14. Milline juhtum Jaakobi elust aitab meil paremini mõista lunastuse hinda?
14 Seda, millist hinda lunastus nõudis, aitab mõista ka üks juhtum Jaakobi elust. Jaakob armastas oma poegadest üle kõige Joosepit. Joosepi vennad aga kadestasid ja vihkasid isa lemmikut. Ometi läks Joosep meeleldi oma isa käsul vaatama, kuidas käib käsi tema vendadel, kes hoidsid Jaakobi karja sadakond kilomeetrit nende kodust Hebronist põhja pool. Kujutle, mida Jaakob võis tunda, kui tema pojad naasid koju, kaasas Joosepi verine üleriie. „See on mu poja kuub!” hüüatas ta. „Kuri elajas on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!” Kõik see oli Jaakobile kohutav hoop ja ta leinas Joosepit kaua aega (1. Moos. 37:33, 34). Jehoova ei reageeri asjadele täpselt samamoodi nagu ebatäiuslikud inimesed. Ent kui mõtleme sellele juhtumile Jaakobi elust, võime saada mingi ettekujutuse sellest, mida Jumal tundis, kui tema armsat Poega maa peal julmalt koheldi ja ta tapeti.
Milliseid õnnistusi lunastus toob
15., 16. a) Millega näitas Jehoova, et ta võttis lunahinna vastu? b) Kuidas on lunastus sinule kasu toonud?
15 Jehoova Jumal äratas oma ustava Poja üles vaimse kehaga (1. Peetr. 3:18). Neljakümne päeva jooksul ilmus Jeesus oma jüngritele, kinnitas nende usku ja valmistas neid ette eelseisvaks suureks kuulutustööks. Siis läks ta taevasse ning esitas Jumalale oma äravalatud vere väärtuse, et seda saaks kasutada tema tõeliste järelkäijate heaks, kes tema lunastusohvri väärtusse usuvad. Jehoova Jumal näitas, et võttis lunahinna vastu, kui volitas Jeesuse valama püha vaimu jüngrite peale, kes olid 33. aasta nädalatepühal üheskoos Jeruusalemmas (Ap. t. 2:33).
16 Kristuse võitud järelkäijad hakkasid otsekohe kaasinimesi üles kutsuma, et need põgeneksid Jumala viha eest: laseksid end pattude andekssaamiseks Jeesus Kristuse nimel ristida. (Loe Apostlite teod 2:38–40.) Sellest ajaloolisest päevast alates kuni praeguseni on Jumal tõmmanud miljoneid inimesi kõigist rahvastest endaga headesse suhetesse nende usu alusel Jeesuse lunastusohvrisse (Joh. 6:44). Mõtleme siinkohal aga veel kahe küsimuse peale. Kas keegi meist on saanud igavese elu lootuse tänu oma headele tegudele? Kas nüüd, kus meil on see võrratu lootus, võime sellest ka ilma jääda?
17. Kuidas meil tuleks suhtuda võrratusse õnnistusse olla Jumala sõber?
17 Mitte ükski inimene pole lunastust ära teeninud. Ometi on tänapäeval miljoneid, kes lunastusse uskudes on saanud Jumalaga sõbraks ja kel on nüüd lootus elada igavesti paradiisis maa peal. Tõsiasi, et oleme Jehoovaga sõbraks saanud, ei tähenda aga seda, et nii ka tingimata jääb. Et tulevasel Jumala vihapäeval ellu jääda, tuleb meil edaspidigi kalliks pidada „lunahinda ..., mille maksis Kristus Jeesus”. (Rooml. 3:24; loe Filiplastele 2:12.)
Ärgem minetagem usku lunastusse
18. Mida tähendab uskuda lunastusse?
18 Selle artikli juhttekst Johannese 3:36 näitab, et Issand Jeesus Kristusesse uskuda tähendab talle ka kuuletuda. Tänulikkus lunastuse eest peaks ajendama meid elama kooskõlas Jeesuse õpetustega, sealhulgas tema juhistega moraali vallas (Mark. 7:21–23). Jumala viha tabab kõiki, kes kahetsematult kas hooravad, teevad roppe nalju või tegelevad „igasuguse ebapuhtusega”, näiteks vaatavad järelejätmatult pornograafiat (Efesl. 5:3–6).
19. Kuidas tõendada oma usku lunastusse?
19 Tänulikkus lunastuse eest peaks ajendama meid tegudele, millest ilmneb, et oleme „andunud Jumalale” (2. Peetr. 3:11). Võtkem rohkesti aega, et regulaarselt ja tulihingeliselt palvetada, isiklikult ja perekondlikult Piiblit uurida, koosolekutel käia ning innukalt kuningriiki kuulutada. Ärgem ka ’unustagem head teha ja jagada teistega seda, mis meil on, sest sellised ohvrid on Jumalale meelepärased’ (Heebr. 13:15, 16).
20. Milline õnnistus saab osaks kõigile, kes ei mineta usku lunastusse?
20 Kui Jehoova valab välja oma viha selle kurja maailma peale, võime tõesti rõõmutseda, et oleme uskunud lunastusse ja püsivalt näidanud, kui väga me seda hindame. Ja Jumala tõotatud uues maailmas oleme igavesti tänulikud selle hinnalise kingi eest, mis päästis meid Jumala vihast. (Loe Johannese 3:16; Ilmutus 7:9, 10, 13, 14.)
Kuidas sa vastaksid?
• Miks me vajame lunastust?
• Millist hinda lunastus nõudis?
• Millist kasu lunastus toob?
• Kuidas tõendada oma usku Jeesuse lunastusohvrisse?
[Küsimused]
[Pilt lk 13]
Praegu on veel võimalik otsida lepitust Jehoovaga
[Pildid lk 15]
Kui mõtiskleme Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi elus juhtunu üle, mõistame paremini lunastuse kallist hinda