Tule meile külla!

KELLELE? Kutsume sind külla Jehoova tunnistajate harubüroosse, mida üldiselt kutsutakse Peeteliks. Selliseid harubüroosid on maailmas 118. Neid külastanud inimesed on sageli väljendanud oma hindamist kõige vastu, mida nad Peetelis nägid ja kogesid.

Kui üks noor piibliõpilane nägi, kuidas paljud tublid töötajad Mehhiko harubüroos rõõmsalt Jehoovat teenivad, avaldas see talle nii suurt muljet, et ta küsis: „Mida ma peaksin tegema, et saaksin ka siin töötada?” Talle vastati: „Kõigepealt peaksid sa laskma end ristida. Siis oleks hea teenida pioneerina, täisajalise kuningriigikuulutajana.” Noormees tegi, nagu soovitati, ning kaks aastat hiljem kutsutigi ta tööle Mehhiko Peetelisse, kus ta on teeninud juba 20 aastat.

Mis on Peetel?

Sõna „Peetel” tuleb heebrea keelest ja tähendab „Jumala koda” (1. Moos. 28:19, allm.). Harubüroodes trükitakse ning saadetakse laiali Piibleid ja piiblilist kirjandust, samuti suunatakse sealt rohkem kui 100 000 Jehoova tunnistajate koguduse tegevust kõikjal maailmas. Peetelites teenivad oma vaimseid vendi ja õdesid täisajaliselt ligi 20 000 eri ühiskonna- ja kultuuritaustaga vabatahtlikku. Kauaaegsed kristlikud teenijad teevad õlg õla kõrval tööd energiliste noortega. Õhtuti ja nädalavahetustel käivad Peeteli pere liikmed mõne lähedalasuva koguduse koosolekutel ning kuulutamas oma koguduse liikmetega. Vabal ajal nad ka uurivad Piiblit, puhkavad ning tegelevad isiklike asjadega.

Peeteli pere liikmed saavad iga kuu väikest toetusraha. Peetelis tagatakse neile maitsev ja tervislik toit ning puhtad ja mugavad eluruumid. Peeteli-kodud ei ole luksuslikud, küll aga praktilised. Külastajatele ei avalda muljet mitte ainult heas korras hooned ja aiad ning hästi organiseeritud töökorraldus, vaid ka töötajate sõbralik ning koostööaldis vaim. Kõik teevad hoolega tööd, kuid samas on kõigil aega sõbralikuks naeratuseks. Peetelis ei tehta töötajatel vahet sotsiaalse staatuse järgi ega peeta üht teisest tähtsamaks tema tööülesande pärast. Iga ülesanne on oluline, olgu tegemist koristamise, aiapidamise, söögitegemise, trüki- või bürootööga. Peetellased  – nagu Peeteli töötajaid nimetatakse – töötavad kui üks meeskond, et toetada Jehoova tunnistajate kristlikku teenistust (Kol. 3:23).

Saagem tuttavaks mõne peetellasega

Tutvugem nüüd lähemalt mõne peetellasega sellest rahvusvahelisest perest. Kuidas neil tekkis soov teenida Peetelis? Võtkem näiteks Mario. Kui ta Jehoova tunnistajaks sai, töötas ta tasuval töökohal ühes prestiižses Saksa autofirmas ning tal olid head karjäärivõimalused. Peagi pärast ristimist sai ta töötada vabatahtlikuna nädal aega oma koduriigi Peetelis. Ta määrati appi trükikotta. Mario nägi, kui suuresti erinevad Peeteli töötajad tema kolleegidest ilmalikul töökohal. Ja nii otsustas ta teha avalduse, et astuda täisajalisse peeteliteenistusse. Kuigi paljud tema sugulased ja töökaaslased tema otsust ei mõistnud, teenib Mario nüüd Saksamaa Peetelis ja on väga rahul.

Paljud alustavad peeteliteenistust ilma erihariduse ja -oskusteta. Nii oli ka Abeliga, kes on teeninud Mehhiko harubüroos nüüd juba 15 aastat. „Peetel on andnud mulle tõeliselt hea väljaõppe,” märgib ta. „Olen õppinud töötama väga keeruliste trükipressidega. Tean, et võiksin oma oskustega teenida väljaspool Peetelit suurt raha, kuid siis jääksin ilma sellest, mis mul on siin – rahulikust, rahuldustpakkuvast elust ilma murede ja konkurentsita, mis on nii tavalised äriettevõtetes. Tunnen, et olen saanud siin parima võimaliku hariduse, mis on aidanud mul kasvada vaimselt ja areneda ka intellektuaalselt. Midagi nii head poleks ma saanud isegi mitte maailma parimast ülikoolist.”

Kosutav külastus

Ainuüksi Peeteli külastamine võib vaimsusele positiivset mõju avaldada. Seda koges Omar Mehhikost. Ta õppis Piibli tõde oma ema käest. 17-aastaselt aga lõpetas Omar kristlikel koosolekutel käimise ega  teinud enam kuulutustööd. Lõpuks sattus ta pahede ja materialistliku elustiili küüsi. Hiljem ühes kommunikatsioonifirmas töötades külastas Omar Mehhiko Peetelit selle delegatsiooni koosseisus, kes läks sinna oma tehnikat demonstreerima. Omar märgib: „Pärast meie esitlust tegid võõrustajad meile harubüroos ekskursiooni. Lahke vastuvõtt ja kõik seal nähtu pani mind järele mõtlema oma elu üle ilma Jehoovata. Hakkasin kohe uuesti koosolekutel käima ja Piiblit uurima. Kuus kuud pärast Peeteli külastust lasin end ristida. Olen Jehoovale tänulik selle tõuke eest, mille sain Peetelit külastades.”

Noormees Masahiko Jaapanist oli samuti kasvanud üles Jehoova tunnistajate peres. Kristlik eluviis hakkas talle aga liiga kitsendav tunduma. Ta hakkas aktiivselt kaasa lööma kooliüritustel ning lõpetas koosolekutel ja kuulutustööl käimise. Masahiko meenutab: „Ühel päeval otsustas mu pere koos mõne kristliku sõbraga Peetelisse ekskursioonile minna. Oma pereliikmete pealekäimisel läksin nendega kaasa. Peetelis ringi käies tundsin oma vaimu virguvat nagu ei kunagi varem. Rõõm, mida ringkäigul teiste kristlastega suhtlemisest sain, oli midagi, mida ma polnud oma mittetunnistajatest sõpradega koos olles kunagi kogenud. Minus kasvas soov kristlikku elu elada ja ma otsustasin paluda, et keegi minuga Piiblit uuriks.” Nüüd on Masahiko oma koguduses täisajaline jumalateenija.

Üks tunnistajast õde Prantsusmaalt kolis töö pärast Moskvasse. Seal olles kaotas ta Jehoova rahvaga kontakti ja jäi vaimselt nõrgaks. Ta rikkus Piibli moraaliseadusi ning hiljem abiellus mittetunnistajaga. Siis tuli talle külla kristlik õde Prantsusmaalt, kellega koos ta läks Peterburi Venemaa Peetelit külastama. Ta kirjutab: „Meid võeti Peetelis soojalt vastu ja see liigutas mu südant. Seal oli nii rahulik. Tundsin, et seal on Jehoova vaim. Kuidas ma olin küll teinud sellise vea, et olin Jehoova organisatsioonist eemale triivinud! Pärast Peeteli külastamist palusin Jehoovalt abi, ja täis uut otsusekindlust, hakkasin oma lastele Piiblit õpetama.” Lisaks muule vaimsele abile, mida see usus nõrgaks jäänud õde sai, andis talle jõudu külastus Peetelisse ja aitas tal vaimselt edasi minna.

Millise mulje on aga Peetelis-käik jätnud neile, kes ei tea veel Jehoova tunnistajatest kuigi palju? 1988. aastal külastas Brasiilia Peetelit Alberto, kes oli aktiivne poliitikategelane. Talle jätsid sügava mulje puhtus ja kord ning eriti töökorralduse läbipaistvus. Veidi enne külaskäiku Peetelisse oli Alberto käinud seminaris, kus teenis preestrina ta naisevend. Alberto pani tähele erinevust. „Seminaris tehti kõike saladuskatte all,” ütleb ta. Peagi pärast Peeteli külastamist hakkas Alberto Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, jättis poliitika ning teenib praegu kogudusevanemana.

Tule Peetelisse külla!

Paljud on pidanud tegema suuri pingutusi, et külastada oma koduriigi Peetelit. Näiteks Paulo ja Eugenia Brasiiliast kogusid neli aastat raha, et võtta ette kahepäevane 3000-kilomeetrine bussireis ning käia vaatamas Brasiilia Peetelit. Nad räägivad: „See oli kõiki neid pingutusi väärt. Nüüd on meil palju selgem pilt Jehoova organisatsioonist. Kui selgitame piibliõpilastele, millist tööd Peetelis tehakse, küsivad nad vahel: „Kas olete ka ise seal käinud?” Nüüd saame öelda, et oleme.”

Kas ka sinu koduriigis või naabermaal on Peetel? Kutsume sind Peetelisse külla. Oled südamest oodatud! See külastus on sulle kindlasti suureks vaimseks õnnistuseks.

[Pilt lk 18]

Mario

[Pilt lk 18]

Abel

[Pilt lk 18]

Saksamaa

[Pilt lk 18]

Jaapan

[Pilt lk 18]

Brasiilia