Õiget jumalateenimist iseloomustab ühtsus

„Ma toon nad ühtsusse nagu karja aedikus.” (MIIKA 2:12, UM)

1. Kuidas annab loomistöö tunnistust Jumala tarkusest?

LAULIK hüüatas: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” (Laul 104:24). Jumala tarkusest annab tunnistust hämmastavalt keerukas bioloogiline võrgustik, mille moodustavad miljonid üksteisest sõltuvad taimed, putukad, loomad ja bakterid. Ja meie kehas on tuhandeid erisuguseid mehhanisme – alates suurtest organitest kuni rakkudes olevate imetillukeste molekulaarmehhanismideni –, mis kõik talitlevad kooskõlaliselt, tagades meie kui inimolendite terviklikkuse ja tervise.

2. Miks võis kristlaskonna ühtsus imena paista? (Vaata pilti lk 13.)

² Jumal on loonud inimesed üksteisest sõltuvaks. Inimesed on välimuselt, isiksuselt ja oskustelt väga erinevad. Jehoova andis esimestele inimestele ka jumalikud omadused, mis pidi võimaldama neil omavahel koostööd teha ja arvestada üksteise abiga (1. Moos. 1:27; 2:18). Ometi on praegune inimühiskond Jumalast võõrdunud ega ole kunagi suutnud ühtsuses tegutseda (1. Joh. 5:19). Seetõttu võis esimese sajandi kristliku koguduse ühtsus küll imena paista, kuna koguduses oli sedavõrd erinevaid inimesi nagu efeslastest orjad, suursugused kreeka naised, haritud juudi mehed ja endised ebajumalakummardajad (Ap. t. 13:1; 17:4; 1. Tess. 1:9; 1. Tim. 6:1).

3. Millega Piibel kristlaste ühtsust võrdleb ja millest selles uurimisartiklis juttu tuleb?

³ Õige jumalateenimine aitab inimestel tegutseda harmooniliselt koos nagu kehaliikmed. (Loe 1. Korintlastele 12:12, 13.) Arutame nüüd selliseid küsimusi: kuidas õige jumalateenimine inimesi ühendab? Miks vaid Jehoova suudab ühendada miljoneid inimesi kõigi rahvaste hulgast? Milliseid ühtsuse teel olevaid takistusi aitab Jehoova meil ületada? Ja kuidas tõsikristlus ühtsuse poolest ristiusust erineb?

Kuidas õige jumalateenimine inimesi ühendab

4. Kuidas õige jumalateenimine inimesi ühendab?

⁴ Inimesed, kes teenivad Jumalat õigel viisil, tunnustavad, et Loojana on Jehoova õigusega kõiksuse kõrgeim valitseja (Ilm. 4:11). Niisiis, kuigi tõsikristlasi elab eri ühiskondades ja erisugustes oludes, alluvad nad samadele Jumala seadustele ja elavad samade Piibli põhimõtete järgi. Nad kõik pöörduvad kohaselt Jehoova kui Isa poole (Jes. 64:7; Matt. 6:9). Seega on nad kõik vaimsed vennad ja õed ning võivad tunda rõõmu imelisest ühtsusest, nagu laulik ütleb: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad koos ühtsuses elavad!” (Laul 133:1, UM).

5. Milline omadus aitab kaasa tõsikristlaste ühtsusele?

⁵ Kuigi kristlased on ebatäiuslikud, teenivad nad Jumalat ühtsuses, sest nad on õppinud üksteist armastama. Jehoova õpetab  neid armastama, nagu ei suuda õpetada keegi teine. (Loe 1. Johannese 4:7, 8.) Tema Sõna ütleb: „Riietuge nagu Jumala valitud, pühad ja armastatud, hella kaastunde, lahkuse, alandliku meele, tasaduse ja kannatlikkusega. Sallige alati üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks, kui kellelgi on põhjust kaebuseks teise vastu. Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie. Aga lisaks kõigele sellele riietuge armastusega, sest see on ühtsuse täiuslik side” (Kol. 3:12–14). See ühtsuse täiuslik side – armastus – on tõsikristlaste peamine tunnus. Kas pole sinagi kogenud, et niisugune ühtsus on õige jumalakummardamise silmapaistev joon? (Joh. 13:35.)

6. Kuidas aitab kuningriigilootus meil ühtseks jääda?

⁶ Õiged jumalateenijad on ühtsed ka sellepärast, et nad peavad Jumala kuningriiki inimkonna ainsaks lootuseks. Nad teavad, et Jumala kuningriik asub peagi inimvalitsuste asemele ja toob sõnakuulelikele inimestele tõelise, kestva rahu (Jes. 11:4–9; Taan. 2:44). Nõnda siis panevad tõsikristlased tähele neid Jeesuse sõnu oma järelkäijatele: „Nad ei kuulu maailma, nii nagu mina ei kuulu maailma” (Joh. 17:16). Nad jäävad maailma konfliktides erapooletuks, mistõttu nende seas on ühtsus isegi siis, kui ümberringi möllab sõda.

Üks ja sama vaimse juhatuse allikas

7., 8. Mismoodi aitab Piiblil põhinev juhatus kaasa meie ühtsusele?

⁷ Esimese sajandi kristlased olid ühtsed, kuna nad said juhatust samast allikast. Nad tunnustasid, et Jeesus õpetab ja juhib kogudust juhtiva kogu kaudu, mis koosnes apostlitest ja vanematest Jeruusalemmas. Juhtiva kogu liikmed olid pühendunud mehed, kes tegid otsuseid Jumala Sõnale toetudes ja palusid siis reisivatel ülevaatajatel anda nende juhendid teada kogudustele paljudes paikades. Mõnest reisivast ülevaatajast rääkides ütleb Piibel: „Kui nad nüüd rändasid linnast linna, andsid nad sealolijatele edasi määrused, mida tuli pidada ja mille kohta apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas otsuse teinud” (Ap. t. 15:6, 19–22; 16:4).

⁸ Tänapäevalgi aitab võitud kristlastest koosnev juhtiv kogu kaasa ülemaailmse koguduse ühtsusele. Juhtiv kogu annab paljudes keeltes välja vaimselt tugevdavat kirjandust. See vaimutoit põhineb Jumala Sõnal. Seega pole selles sisalduv õpetus mitte inimestelt, vaid Jehoovalt (Jes. 54:13).

9. Kuidas aitab Jumala antud töö meil ühtseks jääda?

⁹ Ka kristlikud ülevaatajad edendavad  ühtsust, olles eestvedajad kuulutustöös. Ühtekuuluvustunne nende vahel, kes teenivad koos Jumalat, on kaugelt tugevam kui side nende inimeste vahel, kes pelgalt seltskondlikult lävivad. Kristlik kogudus pole loodud mitte suhtlusklubiks, vaid selleks, et tuua au Jehoovale ja teha ära tähtis töö: kuulutada head sõnumit, teha inimesi jüngriteks ja ehitada koguduseliikmeid üles (Rooml. 1:11, 12; 1. Tess. 5:11; Heebr. 10:24, 25). Niisiis lootiski apostel Paulus kristlaste kohta kuulda, et nad ’seisavad kindlalt ühes vaimus ja pingutavad nagu üks hing külg külje kõrval hea sõnumi usu eest’ (Filipl. 1:27).

10. Mis on mõned meie kui Jumala rahva ühtsuse põhjused?

¹⁰ Niisiis oleme Jehoova rahvana ühtsed sellepärast, et tunnustame Jehoova ülemvõimu, armastame oma vendi, loodame Jumala kuningriigi peale ja austame neid, kelle kaudu Jumal meid juhib. Lisaks aitab Jehoova meil vabaneda hoiakutest, mis meie ebatäiuse tõttu võiksid ühtsuse ohtu seada (Rooml. 12:2).

Kuidas saada jagu kõrkusest ja kadedusest

11. Miks kõrkus inimesi eraldab ja kuidas aitab Jehoova meil sellest võitu saada?

¹¹ Kõrkus eraldab inimesi. Kõrk inimene peab end teistest ülemaks ja tavaliselt leiab isekat rõõmu hooplemisest. See aga on sageli takistuseks ühtsusele, sest kellegi hooplemine võib teistes kadedust äratada. Jünger Jaakobus kirjutab otsekoheselt: „Kõik selline uhkus on kurjast” (Jaak. 4:16). Pole armastav kohelda teisi kui alamaid. Jehoova ise on väga alandlik, et tegeleb meiesuguste ebatäiuslike inimestega. Taavet kirjutas: „Su alandus teeb mind suureks!” (2. Saam. 22:36). Jumala Sõna aitab meil kõrkusest võitu saada, sest õpetab meid õigesti mõtlema. Paulus kirjutas inspireeritult: „Mis tõstab sind teisest kõrgemale? Tõesti, mis on sinul, mida sa poleks saanud? Aga kui sa nüüd oled selle saanud, miks sa siis hoopled, otsekui poleks sa seda saanud?” (1. Kor. 4:7).

12., 13. a) Miks on kadedus kerge tekkima? b) Mis on tulemuseks, kui suhtume teistesse nii nagu Jehoova?

¹² Kadedus on teine sage tõke ühtsuse teel. Päritud ebatäiuse tõttu me kõik kaldume kadestama ja isegi kauaaegsed kristlased võivad mõnikord kadestada teisi nende olukorra, omandi, eesõiguste või võimete pärast (Jaak. 4:5). Näiteks vend, kel on pere, võib kadestada mõnd täisajalist teenijat tema eesõiguste pärast, aimamata, et viimane omakorda võib tunda pisut kadedust abielus venna vastu, kel on lapsed. Kuidas siis hoiduda kadedusest, mis võiks meie ühtsust rikkuda?

¹³ Kadedusest hoidumiseks tasub meil meenutada, et Piibel võrdleb kristliku koguduse võitud teenijaid kehaliikmetega. (Loe 1. Korintlastele 12:14–18.) Kuigi su silmad on teistele näha, süda aga mitte, kas pole tõsi, et sa väärtustad neid ühtviisi? Samamoodi peab Jehoova kalliks kõiki koguduseliikmeid, kuigi mõni neist võib ajuti olla väljapaistvam kui teine. Võtkem omaks Jehoova vaade oma vendadele. Selle asemel et teisi kadestada, võiksime nende  vastu hoopis siirast huvi tunda. Kui me nii toimime, siis tuleb veelgi selgemini esile erinevus tõelise kristlaskonna ja ristiusu kirikute vahel.

Lõhenenud ristiusk

14., 15. Kuidas ärataganenud kristlus lõhenes?

¹⁴ Tõeliste kristlaste ühtsus on kontrastiks ristiusu kirikute vahel aset leidvale võimuvõitlusele. 4. sajandil oli ärataganenud kristlus nii levinud, et paganlik Rooma keiser võttis selle juhtimise enda kätte, soodustades ristiusu laienemist. Kiriku edasise lõhenemise käigus lõid paljud riigid Roomast lahku ja moodustasid oma riigikirikud.

¹⁵ Paljud neist riikidest sõdisid üksteisega sajandeid. 17. ja 18. sajandil propageerisid Britannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid andumust oma riigile, nii et natsionalism sai justkui religiooniks. 19. ja 20. sajandil sai natsionalism domineerivaks suurema osa inimeste mõtteviisis. Viimaks killustusid ristiusu kirikud arvukateks usulahkudeks, millest suurem osa sallib natsionalismi. Kirikulised on isegi läinud sõtta teise riigi usukaaslaste vastu. Tänapäevane ristiusk on lõhenenud niihästi erinevate uskumuste kui ka natsionalismi tõttu.

16. Millised küsimused lõhestavad ristiusku?

¹⁶ Mõned sadadest ristiusu vooludest algatasid 20. sajandil oikumeenilise liikumise, edendamaks ühtsust. Kuid pärast kümneid aastaid pingutusi on vaid üksikud kirikud ühinenud ning kirikuskäijad on siiani eri meelt sellistes küsimustes nagu evolutsioon, abort, homoseksuaalsus ja naiste pühitsemine vaimulikeks. Mõnedes ristiusumaades püüavad kirikujuhid inimesi eri usulahkudest kokku tuua sellega, et vähendavad lahknemist põhjustanud õpetuste tähtsust. See aga toob kaasa inimeste usu nõrgenemise ja kindlasti ei muuda ristiusku ühtsemaks.

Kõrgemal natsionalismist

17. Kuidas pidi õige jumalateenimine ennustuse kohaselt „viimseil päevil” inimesi ühendama?

¹⁷ Kuigi praegu on inimkond jagunenud drastilisemalt kui eales varem, on õigete jumalateenijate tunnusjooneks ikkagi omavaheline ühtsus. Jumala prohvet Miika kuulutas ette: „Ma toon nad ühtsusse nagu karja aedikus” (Miika 2:12, UM). Miika ennustas, et õige jumalateenimine saab ülevamaks kõige muu kummardamisest, olgu selleks siis valejumalate austamine või riigikultus. Ta kirjutas: „Viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voolavad ta juurde! Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel” (Miika 4:1, 5).

18. Milliseid muudatusi on õige jumalateenimine aidanud meil teha?

 ¹⁸ Miika kirjeldas ka seda, kuidas õige jumalateenimine ühendab isegi endised vaenlased: „Ja paljud paganad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu ...!” ... siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” (Miika 4:2, 3). Need, kes hülgavad ebajumalate kummardamise ja natsionalismi, et teenida Jehoovat, hakkavad kuuluma ülemaailmse ühtse rahva hulka. Jumal õpetab neile tõelist armastust.

19. Mida tõendab selgelt tõsiasi, et õige jumalateenimine on liitnud miljoneid inimesi?

¹⁹ Tõsikristlaste ülemaailmne ühtsus on ainulaadne ja tõendab selgelt, et Jehoova juhib oma rahvast seniajani püha vaimu kaudu. Eales varem pole kõigist rahvastest inimesed olnud sedavõrd suures ulatuses ühte liidetud. Nii on täitunud tekstis Ilmutus 7:9, 14 viidatu, ning see näitab, et Jumala inglid päästavad varsti valla „tuuled”, mis hävitavad praeguse kurja maailma. (Loe Ilmutus 7:1–4, 9, 10, 14.) Kas pole suur au kuuluda ühtsesse ülemaailmsesse vennaskonda? Kuidas aga igaüks meist saab sellisele ühtsusele kaasa aidata? Sellest tuleb juttu järgmises artiklis.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas õige jumalateenimine inimesi ühendab?

• Kuidas hoiduda kadedusest, mis võiks meie ühtsust rikkuda?

• Miks ei eralda natsionalism õigeid jumalateenijaid?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Esimese sajandi kristlased olid väga erisuguse taustaga

[Pildid lk 15]

Mil moel edendab ühtsust sinu osavõtt kuningriigisaaliga seotud töödest?