Kas sa teed oma osa, et koosolekud oleksid ülesehitavad?
Kas sa teed oma osa, et koosolekud oleksid ülesehitavad?
„Kui te kokku tulete, siis ... kõik toimugu ülesehitamiseks.” (1. KOR. 14:26)
1. Mis on 1. Korintlastele 14. peatüki järgi kristlike koosolekute üks tähtis eesmärk?
„KÜLL oli tore koosolek!” Kas sinagi oled mõnikord pärast kristlikku koosolekut midagi sellist öelnud? Kindlasti oled. Koguduse koosolekud on tõesti julgustuse allikaks, ja see ei ole üllatav. Nii nagu algkristlaste ajal, on ju ka tänapäeval meie koosolekute üks tähtis eesmärk kõiki kohalviibijaid vaimselt tugevdada. Pane tähele, kuidas apostel Paulus rõhutab seda oma esimeses kirjas korintlastele. Läbi terve 14. peatüki kordab ta mõtet, et igal kristliku koosoleku osal on üks ja sama eesmärk – „koguduse ülesehitamine”. (Loe 1. Korintlastele 14:3, 12, 26.) *
2. a) Mille tõttu on koosolekud ülesehitavad? b) Millist küsimust me hakkame arutama?
2 Me mõistame, et koosolekud on ülesehitavad ehk pakuvad kosutust eelkõige just Jumala vaimu mõju tõttu. Sestap alustame igat koguduse koosolekut südamliku palvega oma taevase Isa Jehoova poole ning palume tal meie kogunemist püha vaimuga õnnistada. Ent muidugi saavad ka kõik koguduseliikmed anda oma osa selle heaks, et koosolekud oleksid võimalikult ülesehitavad. Mõelgem nüüd, mida me igaüks saaksime teha, et iganädalased kogunemised kuningriigisaalis oleksid alati vaimse värskenduse ja julgustuse allikaks.
3. Kui olulised on kristlikud koosolekud?
3 Käsitlegem esiteks mõningaid koosolekute aspekte, mida peaksid silmas pidama programmiosade juhatajad. Samuti arutame koguduse kui terviku rolli selles, et koosolekud oleksid kõigile kohalviibijaile meeltülendavad sündmused. See teema peaks meile suurt huvi pakkuma, sest meie koosolekud on pühad kogunemised. Jah, Jehoova teenimises on koosolekutel käimisel ja osalemisel oluline koht (Laul 26:12; 111:1; Jes. 66:22, 23).
Koosolek Piibli uurimiseks
4., 5. Mis on „Vahitorni”-uurimise eesmärk?
4 Me kõik soovime iganädalasest „Vahitorni”-uurimisest täit kasu saada. Niisiis, et selle koosoleku peamist eesmärki selgelt mõista, pöörakem tähelepanu mõnele muudatusele, mis on tehtud ajakirjas „Vahitorn” ja selle uurimisartiklites.
5 Alates esimesest „Vahitorni” uurimisväljaandest, 2008. aasta 15. jaanuari numbrist, on ajakirja esikaanele lisatud tähendusrikas detail. Kas sa oled seda märganud? Vaata enda käes oleva ajakirja kaant. Torni jalamil võid näha avatud Piiblit. See uus erijoon juhib tähelepanu „Vahitorni”-uurimise põhjusele: see koosolek on mõeldud Piibli uurimiseks „Vahitorni” abil. Jah, sellel iganädalasel uurimisel „antakse seletust” Jumala Sõna kohta ja aidatakse ’loetust aru saada’, just nagu tehti Nehemja päevil (Neh. 8:8; Jes. 54:13).
6. a) Milline muudatus on tehtud „Vahitorni”-uurimises? b) Mida peaks meeles pidama seoses kirjakohtadega, mille juures on märge „loe”?
6 Kuna meie põhiline õpperaamat on Piibel, tehti „Vahitorni”-uurimises üks muudatus. Uurimisartiklites on mitmete kirjakohaviidete juures märge „loe”. Kui neid kirjakohti koosolekul ette loetakse, oleks meil kõigil hea neid oma Piiblist jälgida (Ap. t. 17:11). Miks? Kui näeme Jumala nõuandeid omaenda Piiblist, avaldavad need meile suuremat mõju (Heebr. 4:12). Seega, enne kui sellised piiblitekstid ette loetakse, peaks koosoleku juhataja andma kohalviibijaile piisavalt aega nende salmide ülesotsimiseks, et kõik saaksid loetavat teksti omaenda Piiblist jälgida.
Rohkem aega oma usu väljendamiseks
7. Milline võimalus on meil „Vahitorni”-uurimise ajal?
7 Üks teine muudatus puudutab „Vahitorni” uurimisartiklite pikkust. Viimastel aastatel on need lühemad kui varem. Kuna „Vahitorni”-uurimisel kulub nüüd vähem aega lõikude ettelugemiseks, jääb rohkem aega vastamiseks. Seega on enamatel koguduseliikmetel võimalus väljendada avalikult oma usku: vastata trükitud küsimustele, tuua välja kirjakohtade rakendusviise, jutustada lühikesi kogemusi, mis näitaksid, kui tark on Piibli põhimõtteid järgida, või teha mingi muu kommentaar. Natuke aega peaks võtma ka piltide üle arutamiseks. (Loe Laul 22:23; 35:18; 40:10.)
8., 9. Mis on „Vahitorni”-uurimise juhataja roll?
8 Ent selle lisaaja jooksul saab mitmesuguseid vastuseid kuulda ainult siis, kui osalejad väljendavad end lühidalt ja kui „Vahitorni”-uurimise juhataja ise hoidub liiga sagedasti kommenteerimast. Mille mõistmine aitab juhatajal hoida enda kommentaare koguduse omadega õiges vahekorras, nii et koosolek oleks kosutuseks kõigile?
9 Vastuse saamiseks mõelgem ühele näitele. Hästi juhatatud „Vahitorni”-uurimine on nagu lillebukett, mis pakub silmailu. Just nagu suur bukett koosneb paljudest üksikutest lilledest, koosneb ka „Vahitorni”-uurimine paljudest isesugustest vastustest. Ja nagu lilleõied buketis erinevad üksteisest suuruse ning värvi poolest, nii erinevad üksteisest pikkuse ja stiili poolest ka vastused, mida koosolekul kuulda võib. Kuidas sobitub sellesse näitesse aga juhataja roll? Tema märkused on nagu üksikud rohelised lisandid, mis on hoolikalt buketti sobitatud. Need lisandid ei domineeri, vaid pigem loovad buketile struktuuri ja seovad selle üheks tervikuks. Samamoodi peaks juhataja meeles pidama, et tema osa ei ole mitte domineerida, vaid siduda koguduseliikmete kiiduväljendused üheks tervikuks. Jah, kui koguduseliikmete eripalgelised vastused ja juhataja hästisobitatud märkused oskuslikult ühte liita, saame ilusa sõnade buketi, mis pakub kõigile kohalviibijatele puhast rõõmu.
„Toogem ... alati Jumalale kiitusohvrit”
10. Kuidas suhtusid algkristlased koguduse koosolekutesse?
10 Pauluse sõnad kristlike koosolekute kohta tekstis 1. Korintlastele 14:26–33 aitavad meil mõista, kuidas neid kogunemisi esimesel sajandil peeti. Neid salme kommenteerides kirjutas üks piibliõpetlane: „Algsete jumalateenistuste puhul oli eriti tähelepanuväärne ilmselt see, et peaaegu kõik tundsid nii au kui ka kohustust anda oma panus. Inimene ei tulnud mitte lihtsalt kuulama; ta ei tulnud ainult saama, ta tuli andma.” Tõepoolest, algkristlased nägid koguduse koosolekutes võimalust väljendada oma usku (Rooml. 10:10).
11. a) Mis aitab suuresti kaasa sellele, et koosolekud oleksid ülesehitavad, ja miks võib nii öelda? b) Kuidas vastamises paraneda? (Vaata allmärkust.)
11 Oma usu väljendamine koosolekutel aitab suuresti kaasa „koguduse ülesehitamisele”. Olenemata sellest kui palju aastaid me juba koosolekutel käime, tunneme endiselt suurt rõõmu oma vendade ja õdede kommentaaridest. Me oleme liigutatud eaka ustava kaasteenija südamest tulevast vastusest; meid julgustab hooliva kogudusevanema tuumakas mõtteavaldus; ja meie näole ilmub naeratus, kui laps annab vahetu vastuse, mis peegeldab tema siirast armastust Jehoova vastu. On ilmselge, et vastamisega anname kõik oma panuse, et kristlikud koosolekud oleksid ülesehitavad. *
12. a) Mille poolest on Moosese ja Jeremija näide meile õpetlik? b) Milline osa on vastamise juures palvel?
12 Ujedatele inimestele võib aga vastamine olla paras katsumus. Kui ka sinuga on nii, siis tea, et sinu olukorras pole midagi uut. Tegelikult tundsid ebakindlust avaliku kõnelemise suhtes isegi sellised ustavad jumalateenijad nagu Mooses ja Jeremija (2. Moos. 4:10; Jer. 1:6). Ent nii nagu Jehoova aitas neil vanaaja teenijatel teda avalikult kiita, nii aitab ta ka sinul kiitusohvreid tuua. (Loe Heebrealastele 13:15.) Mida sa peaksid tegema, et saada Jehoova abi vastamishirmust jagusaamiseks? Esiteks, valmistu koosolekuks hästi. Teiseks, enne kuningriigisaali minekut pöördu Jehoova poole ja palu temalt vastamiseks julgust (Filipl. 4:6). Kuna selline palve on „kooskõlas tema tahtega”, võid olla kindel, et ta vastab sulle (1. Joh. 5:14; Õpet. 15:29).
Eesmärk ’üles ehitada, julgustada ja lohutada’
13. a) Millist mõju peaksid koosolekud kohalviibijatele avaldama? b) Millele peaksid eriti kogudusevanemad mõtlema?
13 Paulus märgib, et koosolekute üks tähtis eesmärk on kohalviibijaid ’üles ehitada, julgustada ja lohutada’ (1. Kor. 14:3). * Mida peaksid kristlikud kogudusevanemad silmas pidama, et nende käsitletavad programmiosad tõesti virgutaksid vendade ja õdede vaimu ning pakuksid lohutust? Vastuse saamiseks mõelgem ühele Jeesuse juhatatud kogunemisele, mis toimus peagi pärast tema ülestõusmist.
14. a) Millised sündmused eelnesid Jeesuse korraldatud kogunemisele? b) Miks võib arvata, et apostlid tundsid kergendust, kui „Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega”?
14 Pangem kõigepealt tähele, millised sündmused sellele kogunemisele eelnesid. Vahetult enne Jeesuse surma „jätsid [apostlid] ta maha ja põgenesid”, ning nagu oli ennustatud, nad ’pillutati laiali, igaüks oma majja’ (Mark. 14:50; Joh. 16:32). Pärast ülestõusmist kutsus Jeesus oma muserdunud apostlid erilisele kokkusaamisele. * Seepeale „need üksteist jüngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna”. Seal „Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega” (Matt. 28:10, 16, 18). Millist kergendust võisid apostlid küll tunda, kui Jeesus võttis initsiatiivi enda kätte! Millest Jeesus nendega rääkis?
15. a) Millest Jeesus rääkis ja millest mitte? b) Kuidas see kogunemine apostlitele mõjus?
15 Jeesus andis jüngritele alustuseks teada: „Kogu võim ... on antud minule.” Seejärel usaldas ta neile ülesande: „Seepärast minge ja tehke jüngriteks inimesi.” Lõpuks kinnitas ta neile armastavalt: „Mina olen iga päev teie juures” (Matt. 28:18–20). Ent kas panid tähele, mida Jeesus ei teinud? Ta ei noominud apostleid, samuti ei seadnud ta kahtluse alla nende motiive ega süvendanud neis süütunnet, sellega et oleks viidanud nende usu ajutisele nõrgenemisele. Ta hoopis andis neile vastutusrikka ülesande, millega kinnitas neile enda ja oma Isa armastust. Kuidas see kõik apostlitele mõjus? See oli niivõrd ülesehitav, julgustav ja lohutav, et varsti pärast seda kogunemist olid nad taas ’õpetamas ja head sõnumit kuulutamas’ (Ap. t. 5:42).
16. Kuidas saavad kogudusevanemad Jeesuse eeskujul koosolekuid nii juhatada, et need pakuksid kosutust?
16 Nagu Jeesus, näevad tänapäeva kogudusevanemad koosolekutes võimalust kinnitada usukaaslastele Jehoova raugematut armastust oma rahva vastu (Rooml. 8:38, 39). Seepärast keskenduvad nad oma programmiosades vendade ja õdede tugevustele, mitte nõrkustele, ega sea kahtluse alla nende motiive. Pigem peegeldavad kogudusevanemate sõnad veendumust, et nende usukaaslased armastavad Jehoovat ja tahavad õigesti käituda (1. Tess. 4:1, 9–12). Vahetevahel on vanematel muidugi vaja anda nõu tervele kogudusele, ent kui asi puudutab vaid üksikuid isikuid, on üldjuhul parem anda nõu asjaosalistega eraldi vesteldes (Gal. 6:1; 2. Tim. 2:24–26). Kui kogudusevanemad kõnelevad tervele kogudusele, püüavad nad võimalusel alati kiita (Jes. 32:2). Nad üritavad rääkida nii, et koosoleku lõpus tunneksid kõik kohalviibijad end kosutatuna ja täis uut jõudu (Matt. 11:28; Ap. t. 15:32).
Troosti allikas
17. a) Miks on praegu tähtsam kui kunagi varem, et meie koosolekud oleksid troosti allikaks? b) Mida võid sina teha, et koosolekud pakuksid kosutust? (Vaata kasti „Kümme soovitust selleks, et koosolekud oleksid kõigile ülesehitavad”.)
17 Nüüd, mil Saatana maailma surve üha tugevneb, on väga tähtis, et meie kristlikud koosolekud oleksid troosti allikaks kõigile (1. Tess. 5:11). Üks õde, kes koos abikaasaga seisis silmitsi ränga katsumusega, meenutab: „Kuningriigisaalis olime otsekui Jehoova hoolitsevate käte vahel. Neil tundidel, kui meid ümbritsesid kristlikud vennad ja õed, tundsime, et suudame heita oma koorma Jehoova peale, ning leidsime kuigivõrd hingerahu” (Laul 55:23). Me soovime, et kõik, kes meie koosolekutel käivad, leiaksid samuti julgustust ja lohutust. Tehkem seepärast edaspidigi oma osa, et koosolekud oleksid ülesehitavad.
[Allmärkused]
^ lõik 1 Oli ennustatud, et mõningad esimese sajandi kristlikele koosolekutele iseloomulikud tegevused lakkavad. Näiteks me ei räägi enam „keeli” ega ka mitte „prohvetlikult” (1. Kor. 13:8; 14:5). Siiski aitavad Pauluse juhised meil aru saada, kuidas tänapäeval peaks kristlikke koosolekuid pidama.
^ lõik 11 Soovitusi selle kohta, kuidas vastamises paraneda, võib leida „Vahitornist” 1. september 2003, lk 19–22.
^ lõik 13 Mis puutub sõnade „julgustama” ja „lohutama” erinevusse, siis üks sõnaraamat („Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words”) selgitab, et kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „lohutama”, kannab endas mõtet „suuremast südamlikkusest kui [sõna, mille vasteks on „julgustama”]”. (Võrdle Johannese 11:19.)
^ lõik 14 Just sellele kogunemisele võis Paulus viidata, kui ütles, et Jeesus „ilmus ... ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale” (1. Kor. 15:6).
Kuidas sa vastaksid?
• Kui olulised on kristlikud koosolekud?
• Kuidas aitab koosolekul vastamine „koguduse ülesehitamisele” kaasa?
• Mida võib õppida sellest, kuidas Jeesus juhatas kogunemist oma jüngritega?
[Küsimused]
[Kast/pildid lk 22, 23]
KÜMME SOOVITUST SELLEKS, ET KOOSOLEKUD OLEKSID KÕIGILE ÜLESEHITAVAD
Valmista ette. Koosolekul räägitav on sulle huvitavam ja avaldab sügavamat mõju, kui oled käsitletava materjali enne läbi uurinud.
Käi regulaarselt kohal. Kuna arvukas osavõtt on julgustav, on sinu kohalolek oluline.
Tule õigeks ajaks. Kui oled enne programmi algust istekoha leidnud, saad koos teistega avalaulu laulda ja palvetada, mis on osa Jehoova teenimisest.
Võta kõik vajalik kaasa. Võta kaasa Piibel ja koosolekul kasutatavad väljaanded, et võiksid arutluse all olevat materjali jälgida ja paremini haarata.
Keskendu programmile. Näiteks elektroonilisi sõnumeid loe pärast koosolekut, mitte selle ajal. Nii hoiad isiklikud asjad oma õigel kohal.
Püüa vastata. Mida enam inimesi vastab, seda rohkem võib kuulda erinevaid usuväljendusi ja nii saab suurem hulk inimesi julgustust.
Vasta lühidalt. Siis saavad võimalikult paljud vastata.
Täida oma ülesanded. Kui sul on teokraatlikus teenistuskoolis ülesanne või teenistuskoosolekul programmiosa, valmistu hoolega, harjuta eelnevalt ning ära jäta kergekäeliselt oma ülesannet täitmata.
Kiida osalejaid. Täna südamest neid, kes osalesid programmis või vastasid.
Seltsi teistega. Kui teisi südamlikult tervitame ning nendega enne ja pärast koosolekut vestleme, saame kõik kogunemisest suuremat rõõmu ja kasu.