Jehoova kuuleb viletsate hädakisa

NAGU muistse Iisraeli tark kuningas Saalomon täheldas, ’tabab aeg ja juhus kõiki’ (Kog. 9:11, UM). Traagiline sündmus või valus katsumus võib inimese elu täielikult segi paisata. Näiteks lähedase pereliikme äkiline surm mõjub laastavalt. Sellele järgnevatel nädalatel ja kuudel võivad kaotusvalu ja meeleheide olla väljakannatamatud. Hinges valitseva segaduse tõttu võib leinaja koguni tunda, et ta pole väärt Jehoova poole palvetama.

Selline inimene vajab julgustust, hoolt ja armastust. Laulik Taavet kinnitas: „Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!” (Laul 145:14). Samuti on Piiblis öeldud: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajar. 16:9). Jumal on „rõhutute ning vaimult alandlike juures, et elustada alandlike vaimu ja elavaks teha rõhutute südameid” (Jes. 57:15). Kuidas siis Jehoova toetab ja lohutab rõhutuid ja vaimult alandlikke?

„Sõna õigel ajal”

Jehoova annab meile abi õigel ajal näiteks kristliku vennaskonna kaudu. Kristlasi kutsutakse üles ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega’ (1. Tess. 5:14). Mure ja kaotusvalu ajal võivad kaastundliku usukaaslase väljendatud hool ja armastus aidata inimesel hingelist tasakaalu tagasi saada. Lohutavad sõnad isegi lühikeses vestluses võivad rõhutute vaimu elustada. Mõnikord tulevad sellised hoolivad sõnad kelleltki, kes on kogenud samalaadset vaimset ja emotsionaalset ängistust. Ka sõber, kel on suur elukogemus, võib öelda mõne terase mõtte. Selle kõige kaudu Jehoova virgutab vaevatute vaimu.

Mõtle näiteks kristliku kogudusevanema Alexi peale. Ta polnud kuigi kaua abielus olnud, kui tema naine ravimatu haiguse tõttu ootamatult suri. Üks kaastundlik reisiv ülevaataja võttis oma südameasjaks Alexit lohutada. Ka tema oli naise surma üle elanud, kuid nüüdseks uuesti abiellunud. Reisiv ülevaataja rääkis sellest, kuidas tedagi oli hingevalu enda alla matnud. Koos teistega teenistuses ja koosolekutel olles oli ta oma tunnetega toime  tulnud, kui ta aga koju läks ja ukse enda järel sulges, valdas teda tohutu üksildus. „Milline kergendus see oli, kui mõistsin, et mu tunded on normaalsed ja et ka teised on sama kogenud,” ütleb Alex. Jah tõesti, „sõna õigel ajal” pakub hädaajal tröösti (Õpet. 15:23).

Üks teine kogudusevanem, kes tunneb mitmeid, kelle abikaasa on surnud, soovis jagada Alexiga mõne julgustussõna. Kaastundlikult rääkis ta, et Jehoova teab, mida me tunneme ja vajame. Ta ütles: „Kui sa kuude ja aastate möödudes tunned, et vajad eluseltsilist, siis Jehoova armastav and praegusel ajal on luba uuesti abielluda.” Muidugi mitte kõigil, kes tahaksid pärast abikaasa surma uuesti abielluda, pole see võimalik. Kuid selle venna sõnade peale mõeldes ütleb Alex: „Kui keegi tuletab meile meelde, et taasabiellumine on õigupoolest Jehoova pakutav abi, vabaneme mõttest, et murraksime uuesti abielludes truudust kadunule või ei austaks Jehoova seatud abielukorraldust.” (1. Kor. 7:8, 9, 39.)

Laulukirjutaja Taavet, kes ise koges palju katsumusi ja kitsikust, kinnitas: „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” (Laul 34:16). Pole kahtlustki, et Jehoova vastab viletsate hädakisale õigel ajal, võib-olla just kaastundlike küpsete kaaskristlaste arukate ja mõistvate sõnade kaudu. See on tõesti väärtuslik ja praktiline abi.

Abi kristlike koosolekute kaudu

Muserdatud inimene kaldub kergesti negatiivselt mõtlema ja võib hakata liialt omaette hoidma. Õpetussõnad 18:1 (UM) aga hoiatab: „Kes end eraldab, ajab taga isekaid himusid, ta astub kogu praktilise tarkuse vastu.” Alex ütleb: „Kui kaotad oma kaasa, on su meel tulvil negatiivseid mõtteid.” Ta meenutab: „Mu peas mõlkusid küsimused „Kas oleksin saanud midagi  teisiti teha? Kas oleksin võinud olla hoolivam ja mõistvam?”. Ma ei tahtnud olla üksi. Ma ei tahtnud olla ilma kaasata. Selliseid mõtteid peast välja tõrjuda on äärmiselt raske, sest iga päev toob sulle taas meelde, et oled üksi.”

Eriti just rõhutud inimene vajab kosutavat seltsi. Seda pakuvad koguduse koosolekud. Sealses miljöös on meie meel avatud Jumala headele ja kinnitavatele mõtetele.

Kristlikud koosolekud aitavad meil suhtuda oma olukorda tasakaalukalt. Kui kuuleme piiblitekste ja mõtiskleme nende üle, keskendame oma mõtted kõige tähtsamatele asjadele – Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse tõendamisele ja tema nime pühitsemisele –, mitte vaid omaenda kannatustele. Kui saame koosolekul õpetust Jehoova kohta, tugevdab meid teadmine, et kui ka teised inimesed pole teadlikud meie kitsikusest ega mõista meie tundeid, siis Jehoova mõistab kindlasti. Ta teab, et „südamevalus pekstakse vaim rusuks” (Õpet. 15:13). Jumal tahab meid aidata ja see teadmine annab meile ajendi ja jõu edasi minna (Laul 27:14).

Vaenlaste äärmise surve all olles hüüdis kuningas Taavet Jumala poole: „Mu vaim on minestanud mu sees ja mu süda tunneb jubedust [„tuimub”, UM] mu rinnus!” (Laul 143:4). Hädad teevad inimese sageli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt nõrgaks, isegi tuimaks. Näiteks võib kannatusi tuua haigus või kehaline puue. Me võime aga olla kindlad, et Jehoova aitab meil vastu pidada (Laul 41:2–4). Kuigi Jumal praegu ei tervenda kedagi ime läbi, annab ta kannatajale tarkust ja meelekindlust oma olukorraga toime tulla. Kui Taavetit rõhusid katsumused, pöördus ta Jehoova poole. „Ma meenutan muistseid päevi,” laulis ta, „ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!” (Laul 143:5).

Tõsiasi, et need inspireeritud mõtted on Jumala Sõnasse talletatud, näitab, et Jehoova mõistab meie tundeid. Need sõnad on tagatiseks, et ta kuuleb meie anumisi. Kui me Jehoova abi vastu võtame, siis ’ta hoolitseb meie eest’ (Laul 55:23).

„Palvetage lakkamatult”

Jaakobuse 4:8 ütleb: „Saage Jumalaga lähedaseks, ja tema saab teiega lähedaseks.” Üks viis Jumalale läheneda on palvetada. Apostel Paulus kutsub üles: „Palvetage lakkamatult” (1. Tess. 5:17). Isegi kui me ei suuda oma tundeid sõnadesse panna, ’kostab vaim ise meie eest meie sõnatutes ägamistes’ (Rooml. 8:26, 27). Jehoova kindlasti mõistab, mida me tunneme.

Monika, kellel on lähedased suhted Jehoovaga, ütleb: „Tänu palvetamisele ning Piibli lugemisele ja uurimisele on Jehoova saanud mu kõige lähedasemaks sõbraks. Ta on mulle nii reaalne, et ma tunnen oma elus pidevalt tema kätt. On lohutav teada, et isegi kui ma ei suuda oma tundeid väljendada, ta siiski mõistab mind. Ma tean, et tema heateod ja õnnistused on lõputud.”

Laskem siis end trööstida kaaskristlaste südamlikel lohutussõnadel, võtkem vastu lahked nõuanded ja uskukinnitavad meeldetuletused koosolekutelt ning avagem oma süda Jehoovale palves. Kõik see on Jehoova abi õigel ajal ja näitab tema hoolt. Alex räägib oma isiklikust kogemusest: „Kui teeme oma osa, et võtta vastu kõik, mida Jehoova meie vaimseks tugevdamiseks pakub, siis saame „jõu, mis ületab tavapärase”, et iga katsumusega toime tulla.” (2. Kor. 4:7.)

[Kast/pilt lk 18]

Lohutus vaevatuile

Piibli lauludes on rohkesti tundeväljendusi koos korduvate kinnitustega, et Jehoova kuuleb hingelt rõhutute appihüüdeid. Pane tähele järgmisi salme:

„Oma kitsikuses ma hüüdsin Jehoovat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd tungis ta palge ette, ta kõrvu!” (Laul 18:7)

„Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19)

„Ta [Jehoova] parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad!” (Laul 147:3)

[Pilt lk 17]

„Sõna õigel ajal” võib kitsikuse päeval suurt tröösti pakkuda