’Tema teod on läinud temaga ühes’

THEODORE JARACZI, Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikme maine elutee lõppes kolmapäeva hommikul, 9. juunil 2010. Ta oli 84-aastane ja temast jäi maha tema naine Melita, kellega ta oli olnud abielus 53 aastat. Tema omastest on elus veel õde ning õepoeg ja kaks õetütart.

Vend Jaracz sündis 28. septembril 1925 Pike Countys Kentucky osariigis USA-s. Ta lasi end Jehoovale pühendumise märgiks ristida 10. augustil aastal 1941, kui oli 15-aastane. Kaks aastat hiljem, 17-aastaselt, alustas ta pioneerteenistust, ning nõnda algas tema ligi 67 aastat kestnud täisajaline teenistus.

Aastal 1946, kui vend Jaracz oli 20-ne, käis ta Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli seitsmendal kursusel. Pärast lõpetamist määrati ta reisivaks ülevaatajaks Clevelandi Ohio osariiki. Aastal 1951 sai ta ülesande teenida Austraalia harubüroo sulasena. „Jehoova tunnistajate aastaraamat 1983” teatas, et vend Jaracz „julgustas suuresti vendi kogu maal sellega, et toetas tulihingeliselt teokraatlikku korda ja oli suurepärane eestvedaja kuulutustöös”.

Naasnud Ühendriikidesse, abiellus vend Jaracz 10. detsembril 1956 Melita Laskoga. Pärast abiellumist olid Jaraczid reisival tööl, tehes nii ringkonna- kui ka piirkonnatööd suurel territooriumil USA-s. 1974. aasta lõpupoolel kutsuti vend Jaracz Jehoova tunnistajate juhtivasse kogusse.

Vend Jaracz jääb meile kauaks meelde kui pühendunud ja ustav Jehoova teenija, kes oli kogu südamest keskendunud teokraatlikule tegevusele. Ta oli armastav ja hooliv abikaasa, samuti vaimne inimene, kes pani teiste huvid enda omadest ettepoole (1. Kor. 13:4, 5). Ta tundis inimeste vastu siirast huvi, mis ilmnes soovis, et kõiki koheldaks õiglaselt ja halastavalt. Tema raugematu armastus inimeste vastu ja nendest hoolimine väljendus ka innukas kuulutustöös.

Ehkki Peeteli pere ja ülemaailmne vennaskond on kaotanud tööka armastatud liikme ning see kurvastab meid sügavalt, teeb vend Jaraczi aastakümnete pikkune ustav teenistus meile suurt rõõmu. Oleme kindlad, et ta jäi ustavaks surmani ja on saanud elupärja (Ilm. 2:10). Samuti usume, et ’tema teod on läinud temaga ühes’ (Ilm. 14:13).