„Nüüd on eriti meelepärane aeg”

„Vaata, nüüd on eriti meelepärane aeg! Vaata, nüüd on päästepäev!” (2. KOR. 6:2)

1. Miks tuleb meil mõista, mis on mingil ajal kõige tähtsam tegevus?

„IGALE asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all” (Kog. 3:1). Seda öeldes pidas Saalomon silmas, et on tähtis mõista, milline on parim aeg mis tahes väärt ettevõtmiseks – olgu selleks siis põllutöö, reisimine, äritehingu sõlmimine või kellegagi rääkimine. Samas tuleb meil vahet teha, mis on mingil ajal see kõige tähtsam tegevus. Teiste sõnadega, meil peavad prioriteedid selged olema.

2. Miks võib öelda, et Jeesus mõistis oma maise teenistuse ajal selgelt, mis ajal ta elab?

² Kui Jeesus maa peal oli, mõistis ta täielikult, mis ajal ta elab ja mida ta tegema peab. Tal oli selgelt meeles, mis on tähtsaim, ja ta teadis, et kauaoodatud aeg paljude Messiat puudutavate prohvetiennustuste täitumiseks on käes (1. Peetr. 1:11; Ilm. 19:10). Tal oli teha töö, mis tõendas, et tema on tõotatud Messias. Tal tuli anda kuningriigi tõest põhjalikku tunnistust ja koguda neid, kellest pidid saama tulevikus  tema kuningriigi kaaspärijad. Ja tal tuli rajada alus kristlikule kogudusele, mis pidi ära tegema kuulutus- ja õpetustöö kogu maailmas (Mark. 1:15).

3. Kuidas aja pakilisuse mõistmine Jeesuse tegevust mõjutas?

³ Oma aja pakilisuse mõistmine tiivustas Jeesust, ajendas teda täitma innukalt oma Isa tahet. Ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on tõesti palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse Isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Luuka 10:2; Mal. 3:23, 24). Jeesus valis kõigepealt 12 ja siis 70 oma jüngritest, andis neile juhised ja saatis nad kuulutama vaimustavat sõnumit: „Taeva kuningriik on lähedale jõudnud.” Jeesuse enda kohta võime lugeda: „Kui nüüd Jeesus oli lõpetanud juhiste andmise oma kaheteistkümnele jüngrile, asus ta sealt teele, et õpetada ja kuulutada nende linnades” (Matt. 10:5–7; 11:1; Luuka 10:1).

4. Milles Paulus Jeesus Kristuse eeskujuks võttis?

⁴ Jeesus oli oma järelkäijatele täiuslik innukuse ja pühendumuse eeskuju. Sellele viitas apostel Paulus, kui ta kutsus oma usukaaslasi üles: „Võtke mind eeskujuks, nii nagu mina võtan Kristuse” (1. Kor. 11:1). Milles Paulus Kristuse eeskujuks võttis? Peamiselt selles, et kuulutas head sõnumit end säästmata. Pauluse kirjadest kogudustele leiame sellised väljendid nagu „ärge olge loiud oma tegemistes”, „orjake Jehoovat”, „olgu teil alati palju tegemist Issanda töös” ja „mida iganes te teete, töötage selle kallal kogu hingest nagu Jehoovale” (Rooml. 12:11; 1. Kor. 15:58; Kol. 3:23). Paulus ei unustanud iial oma kohtumist Issand Jeesus Kristusega Damaskuse teel ega neid Jeesuse sõnu, mida ta sai ilmselt teada jünger Hananiaselt: „See mees on mul valitud anum, et ta kannaks minu nime nii rahvaste kui ka kuningate ja Iisraeli poegade ette” (Ap. t. 9:15; Rooml. 1:1, 5; Gal. 1:16).

„Eriti meelepärane aeg”

5. Mis ajendas Paulust teenistuses innukalt osalema?

⁵ Apostlite tegude raamatut lugedes ei saa jääda märkamata, millise julguse ja innuga Paulus teenistuses osales (Ap. t. 13:9, 10; 17:16, 17; 18:5). Paulus mõistis oma aja tähendust. Ta ütles: „Vaata, nüüd on eriti meelepärane aeg! Vaata, nüüd on päästepäev!” (2. Kor. 6:2). Varem oli olnud selline Jehoovale meelepärane aeg aastal 537 e.m.a, kui Babüloonias vangis olnud võisid kodumaale tagasi pöörduda (Jes. 49:8, 9). Mida aga Paulus silmas pidas? Kontekst aitab meil sellest aru saada.

6., 7. Milline au on võitud kristlastel ja kes töötavad võitutega koos?

⁶ Eespool oma kirjas rääkis Paulus suurest aust, mis talle ja teistele võitud kristlastele on osaks saanud. (Loe 2. Korintlastele 5:18–20.) Ta selgitas, et Jumal on kutsunud neid erilisel eesmärgil: osalema „lepitusteenistuses”, paluma inimesi, et nad ’laseksid endid lepitada Jumalaga’. See tähendab sõpruse, rahu taastamist Jumalaga.

⁷ Eedeni mässust alates on inimsugu olnud Jehoovast võõrdunud (Rooml. 3:10, 23). Võõrdumus Jumalast on matnud enamiku inimkonnast vaimsesse pimedusse  ning toonud kaasa kannatused ja surma. „Me teame, et kogu loodu aina ägab üheskoos ja on valudes praeguseni,” kirjutas Paulus (Rooml. 8:22). Jumal aga on teinud midagi, et inimesi kutsuda, lausa ’paluda’, et nad pöörduksid tema poole tagasi ehk laseksid end temaga lepitada. Niisugune lepitusteenistus usaldati Paulusele ja teistele tolle aja võitud kristlastele. See Jehoovale „meelepärane aeg” võis osutuda „päästepäevaks” neile, kes uskusid Jeesusesse. Kõik võitud kristlased, kellega on ühinenud „teised lambad”, kutsuvad seniajani inimesi üles seda „meelepärast aega” hästi ära kasutama (Joh. 10:16).

8. Mille tõttu on kutse saada Jumalaga lepitatud eriti tähelepanuväärne?

⁸ Kutse saada Jumalaga lepitatud on eriti tähelepanuväärne seepärast, et kuigi suhete rikkumine oli vaieldamatult ühepoolne – seda tegid inimesed, kui nad Eedenis mässu tõstsid –, kutsub leppima Jumal (1. Joh. 4:10, 19). Mida ta on selleks teinud? Paulus annab teada: „Nimelt lepitas Jumal Kristuse kaudu maailma endaga ega võtnud arvesse nende väärsamme ning usaldas meile lepitussõna” (2. Kor. 5:19; Jes. 55:6).

9. Millest on näha, et Paulus hindas Jumala halastust?

⁹ Sellega, et Jehoova andis lunastusohvri, tegi ta sellesse uskujaile võimalikuks üleastumised andeks saada ning temaga sõprus ja rahu taastada. Peale selle on Jumal läkitanud oma saadikud õhutama kõikjal elavaid inimesi Jumalaga rahu tegema, kuni see veel on võimalik. (Loe 1. Timoteosele 2:3–6.) Paulus osales väsimatult selles lepitusteenistuses, kuna ta mõistis Jumala tahet ja oma aja tähendust. Jehoova tahe ei ole muutunud. Ta pakub siiani inimestele võimalust temaga headesse suhetesse saada. Pauluse sõnad „Nüüd on eriti meelepärane aeg” ja „Nüüd on päästepäev” on siiani jõus. Kui halastav ja kaastundlik Jumal Jehoova küll on! (2. Moos. 34:6, 7.)

’Ärge kaotage silmist selle eesmärki’

10. Mida on „päästepäev” tähendanud võitud kristlastele minevikus ja praegu?

¹⁰ Esimesena said Jumala ärateenimata heldusest kasu need, kes ’on ühtsed Kristusega’ (2. Kor. 5:17, 18). Neile algas „päästepäev” 33. aasta nädalatepühal. Sellest alates on nende hooleks olnud ülesanne kuulutada „lepitussõna”. Võitud kristlaste jääk osaleb tänapäevani lepitusteenistuses. Nad mõistavad, et neli inglit, keda apostel Johannes nägi prohvetlikus nägemuses, on „hoidmas kõvasti kinni maa nelja tuult, et ükski tuul ei puhuks maa peale” (Ilm. 7:1–3). Niisiis on praegu ikka veel „päästepäev” ja „eriti meelepärane aeg”. Sel põhjusel on võitute jääk 20. sajandi algusest peale innuga lepitusteenistuses osalenud ja jõudnud maa kõige kaugematesse paikadesse.

11., 12. Millest ilmneb, et võitud kristlased mõistsid 20. sajandi hakul, millisel ajal nad elavad? (Vaata pilti lk 15.)

¹¹ Raamatus „Jehoova tunnistajad – Jumala Kuningriigi kuulutajad” („Jehovah’s Witnesses–Proclaimers of God’s Kingdom”) on öeldud, et 19/20. sajandi vahetuse paiku „olid Charles Russell ja ta kaaslased veendunud, et käes on lõikusaeg ja et inimesed peavad kuulma vabastavat tõde”. Mida need kristlased selle heaks tegid? Mõistes, et on lõikusaeg ehk „eriti meelepärane aeg”, ei rahuldunud nad vaid sellega, et oleksid inimesi lihtsalt jumalateenistusele kutsunud. Ristiusu vaimulikkond oli pikka aega just seda teinud. Võitud aga hakkasid otsima teisigi viise hea sõnumi levitamiseks. Muu hulgas kasutasid nad oma töös targalt ära uusimat tehnikat.

¹² Jagamaks kuningriigi sõnumit, levitas  see väike rühm innukaid jumalateenijaid traktaate, brošüüre, ajakirju ja raamatuid. Samuti avaldasid nad jutlusi ja artikleid samaaegselt tuhandetes ajalehtedes. Nad andsid eetrisse Pühakirja teemasid käsitlevaid raadiosaateid nii kohalikes kui ka rahvusvahelistes raadiovõrkudes. Nad valmistasid ja näitasid filmilõike koos sünkroniseeritud heliga juba enne, kui filmitööstus hakkas avalikkusele helifilme esitama. Mis oli nende raugematu innu tulemus? Praegu on maailmas umbes seitse miljonit inimest, kes on kuulda võtnud ja hakanud ka teistele kuulutama sõnumit: „Laske endid lepitada Jumalaga.” Tõesti, need varajased Jehoova teenijad olid silmapaistvalt innukad, olgugi et neid oli vähe ja neil nappis kogemusi.

13. Millisesse Jumala eesmärki me peaksime tõsiselt suhtuma?

¹³ Pauluse sõnad „Nüüd on eriti meelepärane aeg” peavad siiani paika. Meie, kes oleme saanud kogeda Jehoova ärateenimata heldust, oleme tänulikud, et meil on olnud võimalus lepitussõnumit kuulda ja pakutud lepitus vastu võtta. Selle asemel aga, et nüüd enesega rahulolevalt jõude olla, suhtume tõsiselt Pauluse üleskutsesse: „Palume ... teid tungivalt, et te Jumala ärateenimata heldust vastu võttes ei kaotaks silmist selle eesmärki” (2. Kor. 6:1). Jumala ärateenimata helduse eesmärk on ’lepitada Kristuse kaudu maailm endaga’ (2. Kor. 5:19).

14. Milline olukord on praegu paljudes maades?

¹⁴ Suurem osa inimkonnast on Saatana poolt pimestatud ning on siiani Jumalast võõrdunud ega tea midagi tema ärateenimata helduse eesmärgist (2. Kor. 4:3, 4; 1. Joh. 5:19). Maailma halveneva olukorra tõttu aga kuulavad paljud huviga, kui Jehoova tunnistajad neile selgitavad, et kurjuse ja kannatuste põhjuseks on inimeste võõrdumus Jumalast. Isegi maades, kus enamik inimesi on olnud meie kuulutustöö suhtes ükskõiksed, võtavad nüüd paljud head sõnumit kuulda ja tegutsevad selle nimel, et saada Jumalaga lepitatud. Kas sa mõistad, et praegu on aeg lasta innukalt kõlada tungival palvel „Laske endid lepitada Jumalaga”?

15. Mida me peaksime inimestele kõigis paigus teada andma, selle asemel et kuulutada sõnumit, mis looks inimestele vaid hea enesetunde?

¹⁵ Meie ülesanne pole lihtsalt rääkida inimestele, et kui nad Jumala juurde pöörduvad, aitab ta neid kõigis muredes ja siis on neil hea olla. Paljud, kes kirikusse lähevad, ainult seda ootavadki, ning vaimulikud püüavad varmalt seda soovi toita (2. Tim. 4:3, 4). Kuid meie teenistuse eesmärk pole selline. Hea sõnum, mida me kuulutame, seisneb selles, et Jehoova on oma armastuses valmis inimeste üleastumised Kristuse kaudu andestama. Seega võivad üksikisikud vabaneda Jumalast võõrdunud seisundist ja temaga lepitatud saada (Rooml. 5:10; 8:32). Kuid see „eriti meelepärane aeg” saab peagi läbi.

„Olge vaimu mõjul tulised”

16. Mille tõttu oli Paulus julge ja innukas?

¹⁶ Kuidas aga kasvatada indu õiges jumalateenistuses ja innukaks ka jääda? Mõni on loomult uje või vaikne ning tal on ehk raske  oma tundeid väljendada ning seltskondlik olla. Innukus siiski pole lihtsalt väline tundeküllasus või elevus; samuti ei sõltu see inimese iseloomust. Paulus osutas sellele, mis on innukuse taga, kui ergutas kaaskristlasi: „Olge vaimu mõjul tulised” (Rooml. 12:11). Jehoova vaimul oli ülitähtis osa selles, et apostlid olid kuulutustöös julged ja visad. Pauluse innukus ei kahanenud rohkem kui 30-aastase teenistuse jooksul – alates sellest, kui Jeesus ta kutsus, kuni oma viimase vangistuse ja märtrisurmani Roomas. Ta lootis alati Jumalale, kes oma vaimu kaudu talle vajaminevat väge andis. „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu,” ütles Paulus (Filipl. 4:13). Tema eeskuju uurimine võib meile tõesti palju anda.

17. Kuidas me saame olla „vaimu mõjul tulised”?

¹⁷ Algkeele sõna, mis on tõlgitud vastega „tuline”, tähendab sõna-sõnalt „keev” („Kingdom Interlinear”). Et vesi potis keeks, on vaja pidevat kuumust. Et aga olla „vaimu mõjul tulised”, peame saama pidevalt Jumala vaimu. Selleks tuleb meil võtta vastu kogu Jehoova pakutav abi meie vaimsuse tugevdamiseks. See tähendab suhtuda tõsiselt Jumala kummardamisse koos pere ja kogudusega: uurida korrapäraselt isiklikult ja pereringis, palvetada püsivalt ning käia kõigil koosolekutel. See aitab meil hoida endas tuld, tänu millele saame olla nii-öelda keevad, „vaimu mõjul tulised”. (Loe Apostlite teod 4:20; 18:25.)

18. Millisele eesmärgile peaksime pühendunud kristlastena keskenduma?

¹⁸ Pühendunud inimene on selline, kes on mingile eesmärgile täielikult keskendunud ja keda pole kerge tema püüdlustes heidutada ega sihilt kõrvale kallutada. Pühendunud kristlastena on meie eesmärk teha kõike, mida Jehoova soovib, just nagu Jeesus tegi (Heebr. 10:7). Tänapäeval on Jehoova tahe, et nii paljud kui vähegi võimalik saaksid temaga lepitatud. Olgem seepärast innukad nagu Jeesus ja Paulus selles kõige tähtsamas, jah, pakilises töös, mis tänapäeval ära tuleb teha!

Kas sa mäletad?

• Mis oli see „lepitusteenistus”, mis Paulusele ja teistele võitud kristlastele usaldati?

• Millest ilmneb, et võitud jääk on „eriti meelepärast aega” hästi ära kasutanud?

• Kuidas saavad kristlikud teenijad olla „vaimu mõjul tulised”?

[Küsimused]

[Pilt lk 12]

Paulus ei unustanud iial oma kohtumist Issand Jeesus Kristusega