Jõud pidada vastu kõigis katsumustes

„Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (FILIPL. 4:13)

1. Miks on Jehoova teenijad vastamisi nii paljude raskustega?

JEHOOVA teenijatele pole raskused võõrad. Mõned katsumused on tingitud meie enda ebatäiusest, teised aga sellest, et elame jumalakartmatus maailmas. Katsumusi põhjustab ka vihavaen, mis on Jumala teenijate ja nende vahel, kes teda ei teeni (1. Moos. 3:15). Jumal on juba inimajaloo algusest peale aidanud oma ustavatel teenijatel taluda usulist tagakiusamist, seista vastu kaaslaste halvale mõjule ja pidada vastu mis tahes muudes raskustes. Tema püha vaimu väel suudame seda kõike ka meie.

Usuline tagakiusamine

2. Mis on usulise tagakiusamise eesmärk ja mil moel võib selline tagakiusamine väljenduda?

² Usuline tagakiusamine kujutab endast kellegi tahtlikku ahistamist või talle kahju tekitamist tema usu või uskumuste pärast. Eesmärgiks on sellistele uskumustele lõpp teha, nende levikut tõkestada või murda uskliku laitmatust. Tagakiusamist on mitmesugust, kusjuures mõnikord on see avalik, teinekord salalik. Piibel võrdleb Saatana rünnakuid nii noore lõvi kui ka kobra omadega. (Loe Laul 91:13.) *

3. Mis mõttes võib tagakiusamine olla nagu lõvi rünnak või nagu kobra oma?

³ Nagu metsik lõvi on Saatan tihti rünnanud otse ja varjamatult: vägivalla, vangistamiste või meie töö keelustamisega (Laul 94:20). Jehoova tunnistajate aastaraamatutes on arvukaid lugusid sellest, kuidas seesugust taktikat on tunnistajate tagakiusamiseks  kasutatud. Õigusvastaselt tegutsevad rahvajõugud, keda on mõnikord õhutanud tagant kas vaimulikud või poliitilised fanaatikud, on kohelnud Jumala rahvast julmalt paljudes paikades. Need rünnakud, mis sarnanevad lõvi omaga, on pannud mõningaid komistama. Kuid nagu kobra, võib Kurat rünnata ka salalikult, et mürgitada inimeste meeli ja panna neid pettusega oma tahet täitma. Seesuguse rünnaku eesmärk on meie usku nõrgestada või meid vaimselt rüvetada. Jumala püha vaimu toel võime aga mõlemat laadi tagakiusamisele vastu seista.

4., 5. Mis on parim viis tagakiusamiseks valmistuda ja miks? Too näide.

⁴ Kõikmõeldavate mustade stsenaariumide ettekujutamine pole parim viis võimalikuks tagakiusamiseks valmistuda. Fakt on see, et meil pole lihtsalt võimalik ette teada, mida tulevik toob, seega pole suurt mõtet muretseda selle pärast, mida ei pruugi üldse juhtuda. On aga midagi, mida meil tasuks teha. Enamikul on aidanud tagakiusamise all vastu pidada mõtisklemine nende Jehoova teenijate üle, kes piibliaegadel ustavaks ja laitmatuks jäid, samuti Jeesuse õpetuste ja eeskuju üle. Nõnda on süvenenud nende armastus Jehoova vastu. See omakorda on aidanud neil vastu pidada igasugustes katsumustes.

⁵ Mõelgem näiteks kahele Malawi õele. Vägivaldne jõuk üritas sundida õdesid parteipiletit ostma, pekstes neid, kiskudes neil riided seljast ja ähvardades nad vägistada. Vägivallatsejad valetasid neile, et isegi peetellased on endale parteipiletid muretsenud. Mida õed vastasid? „Me teenime ainult Jehoova Jumalat. Isegi kui harubüroo vennad ostsid endale parteipiletid, pole sel meie jaoks mingit tähtsust. Me ei tee kompromissi isegi mitte surmaähvardusel!” Pärast õdede julget seisukohavõttu lasti nad vabaks.

6., 7. Kuidas annab Jehoova oma teenijatele jõudu tagakiusamise all vastu pidada?

⁶ Apostel Paulus ütles, et Tessaloonika kristlased olid tõe sõna vastu võtnud „rohkes viletsuses”, kuid ometi „püha vaimu rõõmuga” (1. Tess. 1:6). Paljud kristlased nii minevikus kui ka tänapäeval, kes on tagakiusamises vastu pidanud, on öelnud, et katsumuse kõige raskemal hetkel on nad tundnud sisemist rahu, mis on osa Jumala püha vaimu viljast (Gal. 5:22). See rahu omakorda on kaitsnud nende südant ja mõistust. Jah, püha vaimu kaudu annab Jehoova oma teenijatele jõudu jääda katsumustes kindlaks ja tegutseda raskustes targalt. *

⁷ Jumalateenijate otsusekindlus jääda laitmatuks isegi ägeda tagakiusamise all on kõrvalseisjaid hämmastanud. Tunnistajad näisid olevat täis üleinimlikku jõudu ja nii see oligi. Apostel Peetrus kinnitab: „Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis olete õnnelikud, sest teie peal on auhiilguse vaim, Jumala vaim” (1. Peetr. 4:14). Tõsiasi, et meid kiusatakse taga sellepärast, et me teeme, mis on õige, näitab, et meil on Jumala heakskiit (Matt. 5:10–12; Joh. 15:20). Millist rõõmu küll toob meile see tõend Jehoova õnnistusest!

Kaaslaste mõju

8. a) Mis aitas Joosual ja Kaalebil kaaslaste mõjule vastu seista? b) Mida me võime Joosua ja Kaalebi eeskujust õppida?

⁸ Rünnak kristlaste vaimsuse vastu võib tulla ka hulga salalikumal moel: kaaslaste halva mõju kaudu. Kuna aga Jehoova vaim on palju võimsam kui maailma  vaim, suudame kindlasti seista vastu neile, kes meid naeruvääristavad või laimavad või üritavad meile peale sundida oma vaateid. Mis aitas näiteks Joosual ja Kaalebil mitte võtta omaks nende kümne maakuulaja hoiakut, kellega nad olid käinud Kaananimaad uurimas? Püha vaim äratas neis teistsuguse „vaimu” ehk meelsuse. (Loe 4. Moosese 13:30; 14:6–10, 24.)

9. Miks peaksid kristlased olema valmis massist erinema?

⁹ Ka Jeesuse apostlitele andis püha vaim meelekindlust kuuletuda pigem Jumalale kui neile, keda paljud pidasid õige religiooni õpetajateks (Ap. t. 4:21, 31; 5:29, 32). Enamik inimesi eelistab massiga kaasa minna, vältimaks vastasseisu või konflikti. Tõsikristlastel tuleb aga tihti ette olukordi, kus nad peavad seisma kindlalt selle eest, mida nad teavad olevat õige. Tänu Jumala püha vaimu väele ei karda nad teistest erineda (2. Tim. 1:7). Mõelgem ühele valdkonnale, milles me ei tohi kaaslaste survele järele anda.

10. Millise dilemma ette võivad mõned kristlased sattuda?

¹⁰ Mõni noor võib seista dilemma ees, kui saab teada, et tema sõber on teinud midagi, mis on Piiblis hukka mõistetud. Talle võib tunduda, et kui ta pöördub eksinud sõbra aitamiseks kogudusevanemate poole, rikub ta kirjutamata seadust, et sõpra ei tohi reeta, pidades vaikimist vääralt ustavuseks. Ka patustanu omalt poolt võib avaldada survet asja salajas hoida. Sellisesse olukorda võivad muidugi sattuda ka täiskasvanud. Neilgi võib olla raske minna kogudusevanemate juurde rääkima oma sõbra või pereliikme väärteost. Mida aga peaksid tõelised kristlased niisuguses olukorras tegema?

11., 12. Milline on parim tegutsemisviis, kui koguduseliige palub sul tema väärtegu varjata, ja miks võib nii öelda?

¹¹ Kujutle järgmist olukorda. Noor vend Aleks saab teada, et tema sõbral Svenil kogudusest on harjumus vaadata pornograafiat. Aleks ütleb Svenile, et on tema pärast väga mures. Kuid Svenile ei lähe tema sõnad kuigivõrd korda. Kui Aleks õhutab sõpra asjast kogudusevanematele rääkima, vastab Sven, et kui Aleks tõesti on tema sõber, ei lähe ta tema peale kaebama. Kas Aleks peaks kartma sõpra kaotada? Ta võib ka kahelda, kas kogudusevanemad üldse usuksid teda, kui Sven kõike eitaks. Ent olukord ei lähe paremaks, kui Aleks asja maha vaikib. Õigupoolest kaugeneks Sven sellisel juhul Jehoovast veelgi. Aleksil tasuks meeles hoida, et „inimeste kartmine paneb püüdepaela, aga kes loodab Jehoova peale, on kaitstud” (Õpet. 29:25). Mida saaks Aleks veel teha? Temast oleks armastav uuesti Sveni juurde minna  ja tema probleemist otsekoheselt rääkida. See nõuab julgust. Võib vabalt juhtuda, et seekord on Sven valmis temaga vestlema. Aleks peaks taas julgustama Sveni kogudusevanematega rääkima; ta peaks Svenile ütlema, et kui viimane seda mõistliku aja jooksul ei tee, teeb ta seda ise (3. Moos. 5:1).

¹² Kui sa peaksid kunagi sellise olukorraga silmitsi seisma, pead arvestama võimalusega, et su sõber ei pruugi su abi algul üldse hinnata. Ent mingi aja pärast võib ta aru saada, et sa toimid tema parimates huvides. Kui eksinu saab ja võtab vastu abi, võib ta sulle julguse ja ustavuse eest lõputult tänulik olla. Kui ta aga hakkab su peale vimma kandma, siis kas ta ongi selline inimene, kellega tahaksid sõber olla? On alati õige püüda olla meelepärane Jehoovale, kelle sõprus on üle kõige. Kui Jehoova on meile kõige tähtsam, hindavad meid meie ustavuse pärast ka teised, kes teda armastavad, ja nad saavad meie tõelisteks sõpradeks. Me ei tohiks kunagi kristlikus koguduses Kuradile võimalust anda. Kui me seda teeksime, kurvastaksime sügavalt Jehoova püha vaimu. Ent püüdes kogudust puhtana hoida, tegutseme püha vaimuga kooskõlas (Efesl. 4:27, 30).

Kõiksugused raskused

13. Missuguseid raskusi Jehoova teenijad kogevad ja miks on sellised hädad nii tavalised?

¹³ Ebaõnn võib meid tabada mitmel moel: rahaprobleemide, töökaotuse, loodusõnnetuse, lähedase surma, tervisehäda või millegi muuna. Kuna elame „kriitilistel aegadel”, on ootuspärane, et varem või hiljem kohtab igaüks meist mingit laadi katsumust (2. Tim. 3:1). Kui nii juhtub, on tähtis mitte sattuda paanikasse. Püha vaim võib anda meile jõudu taluda mis tahes raskusi.

14. Mis andis Iiobile jõudu oma hädades vastu pidada?

¹⁴ Iiobit tabas üks häda teise järel. Ta kaotas oma elatise, lapsed, sõbrad, tervise ning tema naine minetas usalduse Jehoova vastu (Iiob 1:13–19; 2:7–9). Eliihus aga leidis Iiob endale tõelise lohutaja. Nii Eliihu kui ka Jehoova sõnum Iiobile seisnes järgmises: „Peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!” (Iiob 37:14). Mis aitas Iiobil oma raskusi taluda? Ja mis aitab meil taluda enda omi? Jehoova püha vaimu ja väe erisuguste avalduste meelespidamine ning nende üle mõtisklemine (Iiob 38:1–41; 42:1, 2). Ehk meenub meile oma elust mõni juhtum, mis kinnitas, kui väga on Jumal meist huvitatud. Ta on seda siiani.

15. Mis andis apostel Paulusele jõudu katsumustes vastu pidada?

¹⁵ Apostel Paulus sattus usu pärast mitmetesse eluohtlikesse olukordadesse (2. Kor. 11:23–28). Kuidas suutis ta neis raskustes vaimset ja emotsionaalset tasakaalu hoida? Paulus otsis palve kaudu tuge Jehoovalt. Katsumusrohkel ajal, mis ilmselt lõppes  tema märtrisurmaga, kirjutas ta: „Issand seisis mu kõrval ja andis mulle jõudu, et minu kaudu saaks kuulutustöö täielikult tehtud ja kõik rahvad kuuleksid seda sõnumit; ja mind vabastati lõvi suust” (2. Tim. 4:17). Seega võis Paulus usukaaslastele omast kogemusest kinnitada, et neil pole põhjust ’muretseda millegi pärast’. (Loe Filiplastele 4:6, 7, 13.)

16., 17. Too näide sellest, kuidas Jehoova võib praegusajal anda oma teenijatele jõudu raskustega toime tulla.

¹⁶ Pioneerist õde Roxana on üks, kes on kogenud, et Jehoova tõesti kannab oma teenijate eest hoolt. Kui ta palus oma tööandjalt paari vaba päeva konvendile minekuks, vastas see vihaselt, et kui õde läheb, siis ta vallandatakse. Roxana läks siiski konvendile, ise tulihingeliselt palvetades, et töökoht alles jääks. Pärast palvetamist tundis ta rahu. Konvendijärgsel esmaspäeval sai ta aga teada, et ongi vallandatud, nagu tööandja oli ähvardanud. Roxana oli löödud. Kuigi see töö oli olnud madalapalgaline, vajas ta seda, et pere eest hoolitseda. Roxana palvetas jälle ja arutles, et Jumal oli ju hoolitsenud tema eest konvendil vaimselt, kindlasti hoolitseb ta siis ka tema aineliste vajaduste eest. Koduteel nägi Roxana kuulutust „Vajame töölist”, kus oli kirjas, et otsitakse kogenud masinõmblejaid, ning ta pakkus end tööle. Juhataja sai aru, et Roxanal pole selles vallas kogemusi, kuid võttis ta siiski tööle ja pakkus talle ligi poole suuremat palka, kui Roxana varem oli saanud. Roxana tundis, et tema palved on saanud vastuse. Kõige suurem õnnistus oli aga see, et ta sai rääkida head sõnumit mitmele kaastöötajale. Viis nendest, kaasa arvatud juhataja, võtsid tõe vastu ja nad ristiti.

¹⁷ Aeg-ajalt võib meile tunduda, et me ei saa oma palvele vastust – vähemalt mitte kohe või sellist, mida ootasime. Kui nii, siis kindlasti on sel hea põhjus, mida Jehoova teab, kuid millest meie võime alles hiljem aru saada. Ühes saame aga kindlad olla: Jumal ei hülga oma ustavaid (Heebr. 6:10).

Me võime katsumustes ja kiusatustes võitjaks jääda!

18., 19. a) Miks on ootuspärane, et kogeme katsumusi ja kiusatusi? b) Kuidas sa võid katsumustest võitjana väljuda?

¹⁸ Kiusatused, rusutus, tagakiusamine ja kaaslaste surve ei üllata Jehoova teenijaid. Maailm on meie vastu üldiselt vaenulik (Joh. 15:17–19). Ent püha vaim aitab meil saada võitu kõigist raskustest, mida Jumalat teenides kohtame. Jehoova ei lase meil sattuda suuremasse kiusatusse, kui suudame kanda (1. Kor. 10:13). Ta ei hülga meid mingil juhul (Heebr. 13:5). Kuulekus tema Sõnale kaitseb ja tugevdab meid. Peale selle võib Jumala vaim ajendada meie usukaaslasi meile appi tõttama, kui me seda kõige rohkem vajame.

¹⁹ Otsigem siis alati palve ja piibliuurimise kaudu Jumalalt püha vaimu. Saagem „kogu jõuga tugevaks tema aulist väge mööda, et pidada täielikult vastu ja olla kannatlikud rõõmuga” (Kol. 1:11).

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas valmistuda tagakiusamiseks?

• Kuidas oleks õige toimida, kui keegi palub, et sa tema väärteost ei räägiks?

• Milles võid ükskõik mis raskusi kohates kindel olla?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Mida võime õppida Joosualt ja Kaalebilt?

[Pilt lk 29]

Kuidas sa saad aidata sõpra, kes on vääral teel?