Vallalisuse võrratud võimalused
Vallalisuse võrratud võimalused
„Kes suudab oma elus sellele ruumi teha, tehku seda.” (MATT. 19:12)
1., 2. a) Kuidas suhtusid vallalisusse Jeesus ja Paulus ning kuidas suhtuvad sellesse mitmed teisedki? b) Miks ei pruugi kõik mõelda vallalisusest kui annist?
ABIELU on kahtlemata üks Jumala kallihinnalisemaid ande inimestele (Õpet. 19:14). Ent ka paljud vallalised kristlased elavad sisukat ja rahuldustpakkuvat elu. 95-aastane Harold, kes pole kunagi abielus olnud, ütleb: „Kuigi mulle meeldib olla koos teistega ja neid külla kutsuda, ei ole ma ka üksi olles kunagi üksildane. Minu kohta võib tõesti öelda, et mul on vallalisuse and.”
2 Tõepoolest, nii Jeesus Kristus kui ka apostel Paulus viitasid vallalisusele kui Jumala annile, nagu seda on abielugi. (Loe Matteuse 19:11, 12; 1. Korintlastele 7:7.) Ent mitte iga abielutu pole seda omal valikul. Mõnikord on raske leida sobivat kaaslast. Teinekord jäävad mõned pärast aastatepikkust abielu ootamatult üksikuks, kas siis lahutuse või kaasa surma tõttu. Mis mõttes võib siis vallalisus and olla? Ja kuidas saavad vallalised kristlased oma olukorda parimal viisil kasutada?
Ainulaadne and
3. Millised eelised on tihtipeale vallalistel kristlastel?
3 Vallalisel on tihtipeale rohkem aega ja vabadust kui abielulisel (1. Kor. 7:32–35). Need on ainulaadsed eelised, mis sageli võimaldavad teenistust laiendada, rohkematele inimestele armastust osutada ja Jehoovaga lähedasemaks saada. Mitmed kristlased, kes pole abielus, on hakanud mõistma ja hindama vallalisuse hüvesid ning otsustanud „sellele ruumi teha”, vähemalt mõneks ajaks. Teised pole ehk algselt plaaninud üksikuks jääda, aga kui nende olukord muutus, mõtisklesid nad palvemeelselt selle üle ja mõistsid, et Jehoova abiga võivad ka nemad olla oma südames kindlad. Niisiis on nad muutunud olukorraga leppinud ja vallalisusele ’ruumi teinud’ (1. Kor. 7:37, 38).
4. Miks võivad vallalised kristlased tunda end täisväärtuslike jumalateenijatena?
4 Vallalised kristlased teavad, et nad ei pea abielluma, olemaks Jehoova ja tema organisatsiooni silmis väärtuslikud. Jumal armastab meist igaüht (Matt. 10:29–31). Mitte keegi ega miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest (Rooml. 8:38, 39). Oleme siis abielus või vallalised, meil kõigil on põhjust tunda end täisväärtuslike jumalateenijatena.
5. Kuidas võib vallalisus olla võimalikult tasutoov?
5 Vallalisuse andi võib võrrelda muusikalise või sportliku andega: parimate tulemuste saavutamiseks on vaja oma andi arendada. Mil moel saavad vallalised kristlased tänapäeval oma olukorda hästi ära kasutada, olgu nad siis vennad või õed, noored või vanad, vallalised kas oma valikul või olude sunnil? Vaadelgem mõnd head näidet vallalistest kristlastest esimesel sajandil ja mõelgem, mida me saame nendelt õppida.
Vallalisus noorusajal
6., 7. a) Milline eesõigus oli Filippuse neitsitest tütardel Jumala teenistuses? b) Miks võib öelda, et Timoteos kasutas vallaspõlve hästi, ja millised õnnistused said talle osaks teenistusvalmiduse tõttu oma noorusajal?
6 Evangeeliumikuulutajal Filippusel oli neli tütart, neitsid, kes olid innukad tegema kuulutustööd nagu nende isagi (Ap. t. 21:8, 9). Selline prohvetlik rääkimine oli üks imelistest püha vaimu andidest ja need neiud kasutasid seda Joeli 3:1, 2 täitumisena.
7 Timoteos oli noor mees, kes kasutas oma vallalisust hästi. Tema ema Eunike ja vanaema Loise olid õpetanud teda juba varasest lapseeast saadik „pühi kirjutisi” tundma (2. Tim. 1:5; 3:14, 15). Kristlasteks said nad aga ilmselt alles 47. aasta paiku, kui Paulus külastas nende kodulinna Lüstrat esimest korda. Kaks aastat hiljem, Pauluse teise külaskäigu ajal, oli Timoteos arvatavasti hilises teismeeas või veidi üle 20. Hoolimata tõsiasjast, et Timoteos oli suhteliselt noor nii vanuse poolest kui ka tões, rääkisid Lüstra ja ka naaberkoguduse Ikoonioni vanemad tema kohta head (Ap. t. 16:1, 2). Paulus kutsus seepärast Timoteose endaga reisivale tööle kaasa (1. Tim. 1:18; 4:14). Me ei saa kindlalt väita, et Timoteos kunagi ei abiellunud. Kuid me teame, et see noor mees võttis Pauluse kutse meeleldi vastu ning teenis edaspidi aastaid vallalise misjonäri ja kogudusevanemana (Filipl. 2:20–22).
8. Mis võimaldas Johannes Markusel vaimseid eesmärke taotleda ja kuidas Jumal teda selle eest õnnistas?
8 Ka noor Johannes Markus kasutas oma vallalisusaastaid heal eesmärgil. Markus, tema ema Maarja ning nõbu Barnabas olid Jeruusalemma koguduse esimeste liikmete seas. Markuse perekond võis olla majanduslikult heal järjel, kuna neil oli linnas oma maja ja ka teenija (Ap. t. 12:12, 13). Nendest hüvedest hoolimata polnud Markus isegi noore mehena ennasthellitav ega enesekeskne. Samuti ei soovinud ta lihtsalt oma pesa punuda ja pereelu nautida. Ilmselt see, et ta juba noorena apostlitega seltsis, sisendas temasse soovi teenida misjonärina. Nõnda läkski ta varmalt koos Pauluse ja Barnabasega nende esimesele misjonireisile ja oli neile abiliseks (Ap. t. 13:5). Hiljem reisis ta ühes Barnabasega ja pärastpoole teenis koos Peetrusega Babülonis (Ap. t. 15:39; 1. Peetr. 5:13). Pole teada, kui kauaks Markus vallaliseks jäi. Ent ta saavutas sellise inimese maine, kes oli valmis teisi heal meelel teenima ning tegema Jumala teenistuses võimalikult palju.
9., 10. Milliseid võimalusi on noortel vallalistel kristlastel oma teenistuse laiendamiseks? Too näide.
9 Nõndasamuti kasutavad paljud koguduse noored tänapäeval hea meelega vallaspõlve võimalusi oma teenistuse laiendamiseks. Nagu Markus ja Timoteoski, mõistavad nad, et vallalisus võimaldab neil olla „püsivalt Issanda teenistuses, ilma et miski tähelepanu hajutaks” (1. Kor. 7:35). See on tõesti suur eelis. Teenimiseks on palju viise: pioneeritöö, teenimine piirkonnas, kus vajadus kuningriigikuulutajate järele on suurem, võõrkeele õppimine, osalemine kuningriigisaalide ja harubüroohoonete ehitustel, teenistusväljaõppe kool, Peeteli teenistus. Kui sina oled veel noor ja vallaline, kas näed oma häid võimalusi?
10 Vend nimega Mark alustas pioneeritööd hilises teismeeas, käis teenistusväljaõppe koolis ja on nüüdseks täitnud mitmesuguseid teenistusülesandeid maailma eri paigus. Meenutades möödunud 25 aastat täisajalises teenistuses, ütleb ta: „Olen püüdnud kõigile koguduseliikmetele tähelepanu pöörata: käinud nendega kuulutustööl, teinud neile karjasekülastusi, kutsunud neid enda poole einestama ja korraldanud ka vaimselt kosutavaid koosviibimisi. Kõik see on mulle palju rõõmu toonud.” Nagu nähtub Marki sõnadest, toob suurimat rõõmu andmine, ja just pühale teenistusele keskendumine pakub palju võimalusi andmiseks (Ap. t. 20:35). Kõigil noortel, olenemata nende huvidest, oskustest ja kogemustest, on tänapäeval rohkelt võimalusi teha Issanda tööd (1. Kor. 15:58).
11. Miks on hea abiellumisega mitte kiirustada?
11 Ehkki enamik noori soovib ühel päeval abielluda, on häid põhjusi sellega mitte kiirustada. Paulus ärgitab noori ootama abiellumisega vähemasti niikaua, kuni möödas on „nooruse õitseaeg”, kui seksuaaltung on eriti tugev (1. Kor. 7:36). Enda tundmaõppimine ja sobiva kaaslase leidmiseks vajaliku elukogemuse omandamine võtab aega. Abielutõotus on tõsine asi, see antakse kogu eluks (Kog. 5:1–4).
Abielutus hilisemal eluperioodil
12. a) Kuidas tuli lesk Hanna toime oma muutunud olukorraga? b) Missugune au talle osaks sai?
12 Luuka evangeeliumis mainitud Hanna oli tõenäoliselt sügavalt kurb, kui tema abikaasa kõigest seitse aastat pärast nende abiellumist ootamatult suri. Pole teada, kas neil lapsi oli ning kas Hanna kaalus uuestiabiellumist. Küll aga annab Piibel teada, et 84-aastaselt oli Hanna ikka veel lesk. Piiblis öeldu põhjal võime järeldada, et Hanna oli kasutanud oma muutunud olukorda Jehoovaga lähedasemaks saamiseks. „Ta ei puudunud kunagi templist, vaid osales Jumala pühas teenistuses ööd ja päevad paastude ja anumistega” (Luuka 2:36, 37). Niisiis oli jumalakummardamine talle elus kõige tähtsam. See nõudis temalt otsusekindlust ja pingutusi, mis said ka väärilise tasu. Tal oli au näha väikest Jeesust ja ta kõneles teistele vabastusest, mille Messias pidi peagi tooma (Luuka 2:38).
13. a) Mis näitab, et Dorkas oli aktiivne koguduseliige? b) Millise tasu Dorkas oma headuse ja lahkuse eest sai?
13 Naine nimega Dorkas ehk Tabiita elas muistses sadamalinnas Joppes, mis jäi Jeruusalemmast loodesse. Kuna Piibel ei maini, et tal oleks abikaasa olnud, võib arvata, et ta oli tollal üksik. Dorkas „tegi palju häid tegusid ja jagas rohkesti halastusande”. Ta õmbles palju rõivaid puuduses olevatele leskedele ja teistele, kes kõik pidasid teda selle tõttu väga armsaks. Kui ta siis ootamatult haigestus ja surmaunne suikus, laskis terve kogudus kutsuda Peetruse ja talt anuda, et ta nende armsa õe surnuist üles ärataks. Uudis tema ülesäratamisest sai teatavaks üle kogu Joppe ja paljud said usklikuks (Ap. t. 9:36–42). Mõnel aitas usku vastu võtta võib-olla just Dorkase erakordne lahkus.
14. Mis paneb abielutuid kristlasi rohkem Jehoovale toetuma?
14 Ka tänapäeva kogudustes on paljud hilisemal eluperioodil üksikud, nagu olid Hanna ja Dorkas. Mõned pole ehk leidnud sobivat kaasat. Teised on lahutatud või lesed. Need kristlased, kel pole abikaasat, kellega muresid jagada, õpivad tihtipeale rohkem Jehoovale toetuma (Õpet. 16:3). Vallaline õde Silvia, kes on teeninud Peetelis 38 aastat, näeb oma olukorras palju head. „Mõnikord ma väsin sellest, et pean kogu aeg tugev olema,” tunnistab ta. „Vahel mõtlen: „Aga kes mind julgustab?”” Ent ta lisab: „Veendumus selles, et Jehoova teab mu vajadusi paremini kui ma ise, aitab mul temaga lähedasemaks saada. Olen alati saanud ka julgustust, teinekord täiesti ootamatust allikast.” Mil iganes me teeme midagi, et Jehoovaga lähedasemaks saada, vastab ta alati väga hoolival ja rahustaval moel.
15. Kuidas saavad vallalised kristlased avarduda armastuses teiste vastu?
15 Vallalisus annab erilise võimaluse südant avardada. (Loe 2. Korintlastele 6:11–13.) Viimased 34 aastat täisajalises teenistuses olnud vallaline õde Jolene ütleb: „Ma olen püüdnud luua sõprussuhteid mitte ainult omaealistega, vaid eri vanuses inimestega. Vallalisus on hea viis anda endast nii Jehoovale, oma perele, vendadele ja õdedele kui ka teistele inimestele. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem meeldib mulle vallaline olla.” Eakad, haiged, üksikvanemad, noored ja teised koguduses hindavad väga seda, kui vallalised neile isetult oma toetava käe ulatavad. Iga kord kui osutame kellelegi armastust, tunneme ka ennast paremini. Kas sinagi võid avarduda armastuses teiste vastu?
Vallalisus kogu eluks
16. a) Miks jäi Jeesus kogu eluks vallaliseks? b) Millest ilmneb, et Paulus kasutas targalt ära abielutuse eeliseid?
16 Jeesus ei abiellunud; ta pidi valmistuma oma teenistusülesandeks ja seda siis täitma. Ta reisis palju, töötas varahommikust hilisõhtuni ja andis lõpuks oma elu ohvriks. Vallalisus oli sel juhul eeliseks. Apostel Paulus reisis tuhandeid kilomeetreid ja kohtas teenistuses mitmesuguseid raskusi (2. Kor. 11:23–27). Me ei tea, kas Paulus oli kunagi varem abielus olnud, kuid olles apostliks saanud, eelistas ta mitte abielluda (1. Kor. 7:7; 9:5). Nii Jeesus kui ka Paulus innustasid teisi selles asjas nende eeskuju järgima kui võimalik, et rohkem teenistusele pühenduda. Siiski ei kehtestanud kumbki neist Jumala teenijatele tsölibaadi nõuet (1. Tim. 4:1–3).
17. Kuidas on mõned tänapäeval Jeesuse ja Pauluse jälgedes käinud ning miks me võime kindlad olla, et Jehoova hindab väga nende ohvrit?
17 Ka tänapäeval on mõned teinud teadliku otsuse mitte abielluda, et nad võiksid rohkem teenistusele keskenduda. Varemmainitud Harold on teeninud Peetelis 56 aastat. Ta ütleb: „Ajaks, mil olin Peetelis kümme aastat teeninud, olin näinud, kuidas mitmed abielupaarid lahkusid Peetelist haiguse tõttu või sellepärast, et nad pidid hoolitsema oma eakate vanemate eest. Minu vanemad olid mõlemad surnud. Ent ma olen armastanud Peeteli teenistust niivõrd palju, et ei ole tahtnud seda eesõigust abiellumisega ohtu seada.” Kauaaegne pioneer Margaret tegi aastaid tagasi samalaadse tähelepaneku: „Mu elus on olnud võimalusi abielluda, ent mul lihtsalt ei jätkunud selleks mahti. Ma sain kasutada seda lisavabadust, mida vallalisus pakub, hoopis kuulutustööks, ja see on mulle palju rõõmu toonud.” Kahtlemata ei unusta Jehoova iial kedagi, kes toob sellise ohvri tõelise jumalateenimise nimel. (Loe Jesaja 56:4, 5.)
Kasuta seda andi hästi
18. Kuidas saavad teised vallalisi kristlasi julgustada ja toetada?
18 Kõik vallalised kristlased, kes teevad Jehoova teenimises oma parima, väärivad ehtsat kiitust ja julgustust. Me armastame neid selle pärast, millised inimesed nad on, ja kõige pärast, mida nad koguduses teevad. Kui me tõesti saame nende vaimseteks „vendadeks ja õdedeks ja emadeks ja lasteks”, ei pea nad kunagi tundma end üksildasena. (Loe Markuse 10:28–30.)
19. Kuidas sa saad kasutada vallalisuse andi parimal viisil?
19 Ükskõik kas sa pole abiellunud omal valikul või olude sunnil, kinnitagu need Pühakirja ja kaasaja näited sulle, et vallalisena on võimalik elada õnnelikku ja viljakat elu. Vallalisus võib olla nagu oodatud kingitus või nagu kingitus, mida ei osatud oodata; selline, mida kohe hinnatakse, või selline, mida hakatakse väärtustama aja jooksul. Palju oleneb suhtumisest. Kuidas sa saaksid kasutada vallalisuse võrratuid võimalusi? Saa Jehoovaga lähedasemaks, olgu sul tema teenistuses palju tegemist ja avardu armastuses teiste vastu. Kui me vaatame vallalisusele Jumala vaatevinklist ja kasutame seda andi parimal viisil, võib see nagu abielugi tuua palju rõõmu.
Kas sa mäletad?
• Mis mõttes võib vallalisus olla and?
• Kuidas võib vallalisus olla õnnistuseks noorusajal?
• Miks võib öelda, et vallalisus annab võimaluse Jehoovaga lähedasemaks saada ja armastuses avarduda?
[Küsimused]
[Pildid lk 18]
Kas sa kasutad hästi ära oma võimalusi Jumala teenistuses?
