Kas sa vihkad seadusetust?

„Sa [Jeesus] vihkasid seadusetust.” (HEEBR. 1:9)

1. Mida õpetas Jeesus armastuse kohta?

JEESUS KRISTUS rõhutas oma jüngritele armastuse tähtsust, kui ütles: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage üksteist ka teie. Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus” (Joh. 13:34, 35). Jeesus käskis oma järelkäijatel üksteist ennastohverdavalt armastada. Selline armastus pidi olema nende tundemärk. Samuti õhutas Jeesus oma jüngreid: „Armastage jätkuvalt oma vaenlasi ja palvetage aina nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matt. 5:44).

2. Mille vihkamist peaksid Kristuse järelkäijad arendama?

² Kuid peale armastuse tähtsuse rõhutamise õpetas Jeesus oma jüngritele, mida nad peaksid vihkama. Jeesuse kohta käivad sõnad „Sa armastasid õiglust ja sa vihkasid seadusetust [õelust]” (Heebr. 1:9; Laul 45:8). Nendest sõnadest on näha, et lisaks õiguse armastamisele tuleb meil arendada endas patu ehk seadusetuse vihkamist. Väärib  märkimist, et apostel Johannes ütles otse: „Igaüks, kes teeb harjumuslikult pattu, teeb ühtlasi harjumuslikult seda, mis on seadusetu, ja seega on patt seadusetus” (1. Joh. 3:4).

3. Milliseid valdkondi see artikkel seoses seadusetuse vihkamisega käsitleb?

³ Kristlastena tasuks meil endalt küsida: kas mina vihkan seadusetust? Uurigem, kuidas me saame vihata kurja järgmises neljas valdkonnas: 1) alkoholi kuritarvitamine, 2) okultism, 3) kõlblusetus ja 4) suhtumine neisse, kes armastavad seadusetust.

Hoidkem alkohol elus õigel kohal

4. Miks võis Jeesus liigjoomise teemal julgelt nõu anda?

⁴ Jeesus jõi mõnikord veini, hinnates seda kui Jumala andi (Laul 104:14, 15). Kuid ta kunagi ei kuritarvitanud seda, nii et oleks liiga palju joonud (Õpet. 23:29–33). Seepärast võis Jeesus sel teemal julgelt nõu anda. (Loe Luuka 21:34.) Alkoholi kuritarvitamine võib viia muude tõsiste pattudeni. Apostel Paulus kirjutas: „Ärge jooge end purju veinist, mis viib ohjeldamatusse, vaid saage pidevalt täis vaimu” (Efesl. 5:18). Samuti manitses ta koguduse eakaid naisi, et nad poleks „rohke veini orjuses” (Tiit. 2:3).

5. Mida võiksid alkohoolsete jookide tarvitajad endalt küsida?

⁵ Juhul kui sa alkohoolseid jooke tarvitad, tasuks sul endalt küsida: „Kas ma suhtun liigjoomisse samamoodi nagu Jeesus? Kui mul oleks tarvis selles asjas kellelegi nõu anda, siis kas saaksin seda vabalt teha? Kas ma joon selleks, et põgeneda murede eest või et leevendada stressi? Kui palju alkoholi ma nädalas tarbin? Kuidas ma reageerin, kui keegi vihjab, et joon ehk liiga palju? Kas hakkan end õigustama, saan koguni pahaseks?” Kui anname end rohke veini orjusse, võib hägustuda meie suutlikkus selgelt arutleda ja tarku otsuseid teha. Kristuse järgijad püüavad säilitada aga head otsustusvõimet (Õpet. 3:21, 22).

Hoidugem okultismist

6., 7. a) Kuidas Jeesus tegutses Saatana ja deemonite suhtes? b) Miks on okultism tänapäeval sedavõrd levinud?

⁶ Kui Jeesus oli maa peal, seisis ta vankumatult vastu Saatanale ja deemonitele. Ta tõrjus tagasi Saatana otserünnakud, millega see püüdis tema ustavust murda (Luuka 4:1–13). Jeesus sai aru ka Saatana salalikest katsetest tema mõtlemist ja tegusid mõjutada ning seisis neile vastu (Matt. 16:21–23). Samuti aitas ta väärilistel inimestel deemonite sadistliku võimu alt pääseda (Mark. 5:2, 8, 12–15; 9:20, 25–27).

⁷ Tõusnud aastal 1914 kuningatroonile, puhastas Jeesus taevad Saatana ja deemonite rüvedast mõjust. Sellest saadik on Saatan püüdnud otsusekindlamalt kui kunagi varem ’eksitada kogu asustatud maad’ (Ilm. 12:9, 10). Niisiis ei peaks me üllatuma, et okultism on laialt levinud ning et selle lummusesse langeb üha rohkem inimesi. Mida me saame ette võtta, et end kaitsta?

8. Mida me võiksime seoses meelelahutusega endalt küsida?

⁸ Piibel hoiatab selgelt vaimumaailmaga  ühenduse otsimise eest. (Loe 5. Moosese 18:10–12.) Praegusajal püüavad Saatan ja deemonid mõjutada inimeste mõtlemist filmide, raamatute ja videomängude kaudu, mis propageerivad okultismi. Seoses meelelahutusega peaks igaüks meist endalt küsima: „Kas ma olen viimastel kuudel lahutanud meelt filmide, telesaadete, videomängude, raamatute või koomiksitega, milles kujutatakse maagiat? Kas ma mõistan, kui tähtis on okultismist eemale hoida, või kas ma alahindan selle ohte? Kas ma sellele üldse olen mõelnud, mida Jehoova minu meelelahutusvaliku suhtes tunneb? Kui olen avanud ukse säärastele saatanlikele mõjutustele, siis kas on mu armastus Jehoova ja tema õigete põhimõtete vastu piisavalt tugev, et ajendada mind seda ust otsustavalt kinni lööma?” (Ap. t. 19:19, 20.)

Võtkem kuulda Jeesuse hoiatust moraali vallas

9. Mil kombel võib inimene toita endas armastust seadusetuse vastu?

⁹ Jeesus toetas seksuaalmoraali vallas Jehoova norme. Ta ütles: „Kas te pole lugenud, et see, kes nad alguses lõi, tegi nad meheks ja naiseks ning ütles: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab kokku oma naisega ja need kaks saavad üheks lihaks”? Nii pole nad enam mitte kaks, vaid üks liha. Seega, mis Jumal on kokku pannud, seda inimene ärgu lahutagu” (Matt. 19:4–6). Jeesus teadis, et see, mida me vaatame, mõjutab meie südant. Seepärast ütles ta oma mäejutluses: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa ei tohi abielu rikkuda.” Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes jääb naist vaatama, nii et hakkab teda ihaldama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames” (Matt. 5:27, 28). Need, kes Jeesuse hoiatust eiravad, tegelikult toidavad endas armastust seadusetuse vastu.

10. Jutusta kogemus, mis kinnitab, et pornograafia vaatamisest on võimalik lahti saada.

¹⁰ Saatan edendab sugukõlvatust pornograafia kaudu. Praegune maailm on pornograafiast üle ujutatud. Need, kes on pornograafiat vaadanud, tõdevad, et nilbeid stseene on raske oma mälust kustutada. Neil võib tekkida isegi pornosõltuvus. Mõtle ühe kristlase juhtumile. Ta räägib: „Vaatasin salaja pornograafiat. Lõin omaenda fantaasiamaailma, mille arvasin olevat lahus maailmast, kus teenisin Jehoovat. Teadsin, et mu harjumus on vale, kuid sisendasin endale, et mu teenistus on Jumalale ikka vastuvõetav.” Mis selle venna mõtlemisse pöörde tõi? Ta ütleb: „Kuigi see oli kõige raskem asi, mida mul kunagi on tulnud teha, rääkisin oma probleemist kogudusevanematele.” Viimaks sai vend oma vääritust harjumusest vabaks. „Kui olin selle patu oma elust minema pühkinud, sain viimaks ometi puhta südametunnistuse,” ütleb ta. Need, kes vihkavad seadusetust, peavad õppima vihkama pornograafiat.

11., 12. Millest ilmneb seadusetuse vihkamine, kui asi puudutab muusika valikut?

¹¹ Muusika ja laulusõnad võivad tugevasti mõjutada meie tundeid ja seeläbi ka südant. Muusika iseenesest on Jumala and ja sel on juba kaua aega olnud koht õiges jumalateenimises (2. Moos. 15:20, 21; Efesl. 5:19).  Saatana mandunud maailm propageerib aga muusikat, mis ülistab moraalitust (1. Joh. 5:19). Kuidas sa võid teada, kas muusika, mida sa kuulad, rüvetab sind või mitte?

¹² Alustuseks võiksid endalt küsida: „Kas laulud, mida ma kuulan, kujutavad heas valguses näiteks mõrva, abielurikkumist, hoorust või pühaduseteotust? Kui ma loeksin mõne enda kuulatava laulu sõnad kellelegi ette, kas ta arvaks, et ma vihkan seadusetust, või pigem järeldaks, et mu süda on rüvetunud?” Meie väitel, et vihkame seadusetust, pole kaalu, kui ülistame seda lauluga. Jeesus ütles: „Mis suust välja tuleb, lähtub südamest, ja see rüvetab inimese. Näiteks lähtub südamest kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hooramisi, vargusi, valetunnistusi, teotavaid sõnu.” (Matt. 15:18, 19; võrdle Jaakobuse 3:10, 11.)

Suhtugem seadusetuse armastajaisse samamoodi nagu Jeesus

13. Kuidas suhtus Jeesus neisse, kes olid oma pattudes paadunud?

¹³ Jeesus ütles, et ta pole tulnud kutsuma kahetsusele mitte õigeid, vaid patuseid ehk seaduserikkujaid (Luuka 5:30–32). Kuidas suhtus ta aga neisse, kes olid oma pattudes paadunud? Jeesus hoiatas väga tõsiselt, kui ohtlik on lasta end sellistel inimestel mõjutada (Matt. 23:15, 23–26). Samuti ütles ta selgelt: „Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand”, ei pääse taeva kuningriiki, vaid see, kes täidab mu Isa tahet, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle sel päeval [kui Jumal kohut mõistab]: „Issand, Issand, kas me pole sinu nimel prohvetlikult rääkinud ja sinu nimel deemoneid välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?”” Ent neid, kes oma patuseid tegusid ei kahetse, Jeesus vastu ei võta, vaid hoopis ütleb neile: „Minge ära mu juurest” (Matt. 7:21–23). Miks selline karm kohtuotsus? Sellepärast, et niisugused inimesed teotavad Jumalat ja teevad oma seadusetu teguviisiga kaasinimestele kahju.

14. Miks mittekahetsevad patustajad kogudusest eemaldatakse?

¹⁴ Jumala Sõna ütleb, et mittekahetsevad patustajad tuleb kogudusest eemaldada. (Loe 1. Korintlastele 5:9–13.) See on vajalik vähemalt kolmel põhjusel: 1) et hoida Jehoova nimi teotusest prii, 2) et kaitsta kogudust laostava mõju eest ja 3) et aidata patustajal meelt parandada, kui see on võimalik.

15. Milliste küsimuste üle võiksid mõtiskleda need, kes tahavad Jehoovale ustavad olla?

¹⁵ Kas sa suhtud neisse, kes kangekaelselt patustamist jätkavad, samamoodi nagu Jeesus? Meil tuleks mõtiskleda järgmiste küsimuste üle: „Kas seltsiksin kellegagi, kes on kristlikust kogudusest eemaldatud või ise sellest lahti öelnud? Kuidas oleks siis, kui ta oleks mu lähedane sugulane, kes elab juba omaette?” Selline olukord võib meie õigusearmastuse ja ustavuse Jumalale tõsiselt proovile panna. *

16., 17. Millises raskes olukorras oli üks kristlik ema ja mis aitas tal toetada mittekahetsevate patustajate eemaldamise korda?

 ¹⁶ Mõtle ühe õe kogemusele. Tema täiskasvanud poeg armastas Jehoovat, kuid läks hiljem patuteele ega kahetsenud seda. Seetõttu heideti ta kogudusest välja. Meie õde armastas Jehoovat, kuid ta armastas ka oma poega ja tal oli erakordselt raske järgida Piibli käsku hoiduda eemaldatuga läbikäimisest.

¹⁷ Millist nõu oleksid sina sellele õele andnud? Üks kogudusevanem aitas õel mõista, et Jehoova teab tema valu. Ta ergutas õde mõtlema selle peale, millist valu Jehoova ise pidi tundma, kui osa tema ingelpoegi mässu tõstis. Kogudusevanem arutles õega, et ehkki Jehoova teab, kui suurt valu see toob, käsib ta ometi mittekahetsevad patustajad kogudusest eemaldada. Õde võttis vanema meeldetuletusi tõsiselt ja toetas ustavalt eemaldamiskorda. * Niisugune ustavus rõõmustab Jehoova südant (Õpet. 27:11).

18., 19. a) Mille kohta annab tunnistust see, kui lõpetame läbikäimise patustajaga? b) Mis võib olla tulemus, kui jääme ustavaks Jumalale ja toetame tema seatud korda?

¹⁸ Kui sa peaksid sattuma samalaadsesse olukorda, siis pea meeles, et Jehoova teab, mida sa tunned. Lõpetades läbikäimise kogudusest eemaldatud või lahti öelnud inimesega, tõendad sa, et vihkad hoiakuid ja tegusid, mis sellise tagajärjeni viisid. Samuti näitad sa, et armastad eksinut niipalju, et oled valmis tegutsema tema parimates huvides. Sinu ustavus Jehoovale võib suurendada tõenäosust, et distsiplineeritu kahetseb oma tegu ja pöördub Jehoova juurde tagasi.

¹⁹ Üks naine, kes oli olnud eemaldatud, kuid võeti mingi aja pärast kogudusse tagasi, kirjutas: „Mul on nii hea meel, et Jehoova armastab oma rahvast sedavõrd, et hoolitseb oma organisatsiooni puhtuse eest. Toimimisviis, mis võib väljaspool kogudust olijaile karm tunduda, on tegelikult hädavajalik ja väljendab armastust.” Kas sa arvad, et see naine oleks tulnud samale järeldusele ka siis, kui koguduseliikmed, kaasa arvatud tema pere, oleksid pärast tema eemaldamist temaga endist viisi läbi käinud? Kui me toetame Piiblis sätestatud eemaldamiskorda, tõendab see, et armastame õigust ja tunnustame Jehoova õigust määrata toimimisnorme.

„Vihake kurja”

20., 21. Miks on tähtis õppida seadusetust vihkama?

²⁰ „Olge kaine mõistusega ja valvsad!” hoiatab apostel Peetrus. Miks? Ta jätkab: „Teie vastane Kurat käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata” (1. Peetr. 5:8). Kas tema saagiks võid langeda sina? Palju sõltub sellest, kui hästi sa oled õppinud seadusetust vihkama.

²¹ Kurja vihata polegi nii kerge. Me oleme sündinud patus ja elame maailmas, mis õhutab rahuldama lihalikke himusid (1. Joh. 2:15–17). Kuid me kindlasti suudame õppida seadusetust vihkama, kui jäljendame Jeesus Kristust ja süvendame endas armastust Jehoova vastu. Olgu meil siis kindel nõu ’vihata kurja’ ning olgem veendunud, et Jehoova „hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest” (Laul 97:10).

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Mis aitab meil anda hinnangut oma alkoholitarbimisele?

• Kuidas kaitsta end okultismi eest?

• Miks on pornograafia ohtlik?

• Millest ilmneb seadusetuse vihkamine siis, kui meie lähedane kogudusest eemaldatakse?

[Küsimused]

[Pilt lk 29]

Mida peaksid sa silmas pidama, juhul kui tarvitad alkohoolseid jooke?

[Pilt lk 30]

Ole valvas saatanliku mõjuga meelelahutuse suhtes!

[Pilt lk 31]

Mille vastu kasvatab endas armastust see, kes vaatab pornograafiat?