Lugejate küsimusi

Miks Mooses vihastus Aaroni poegade Eleasari ja Iitamari peale pärast nende vendade Naadabi ja Abihu surma ning mis tema viha vaigistas? (3. Moos. 10:16–20.)

Peagi pärast preestrite ametissepühitsemist hukkas Jehoova Aaroni pojad Naadabi ja Abihu, kuna nad olid toonud Jehoova ette võõra või teisisõnu ebaseadusliku (UM) tule (3. Moos. 10:1, 2). Mooses keelas Aaroni ellujäänud poegadel oma surnud vendi leinata. Varsti pärast seda Mooses vihastus Eleasari ja Iitamari peale, sest need polnud söönud patuohvri sikku (3. Moos. 9:3). Miks Mooses niimoodi reageeris?

Seadus, mille Jehoova oli Moosesele andnud, sätestas, et patuohvrit ohverdav preester peab sööma osa sellest kogudusetelgi õues. Sellega ta justkui võttis enda peale ohvritooja patusüü. Ent kui osa ohvriverd viidi pühasse paika, pühamu eesmisse ruumi, siis ei tohtinud ohvrit süüa, vaid see tuli põletada (3. Moos. 6:17–19, 23, P 1938–40).

Paistab, et pärast selle päeva traagilisi sündmusi pidas Mooses vajalikuks veenduda, et kõiki Jehoova käske on ikka täidetud. Kui ta avastas, et patuohvri sikk on põletatud, küsis ta Eleasarilt ja Iitamarilt ärritunult, miks polnud need ohvrit söönud, nagu seadus ette nägi, kuna ohvri verd ei olnud Jehoova ette pühasse paika viidud (3. Moos. 10:17, 18).

Moosese küsimusele vastas Aaron, kuna ilmselt olid ellujäänud preestrid toiminud nõnda just tema heakskiidul. Kuna Aaroni kaks poega olid hukatud, võis Aaron mõelda, kas mõni preester üldse võiks sel päeval patuohvrit hea südametunnistusega süüa. Võib-olla tundus talle, et kui nad seda sööksid, ei meeldiks see Jehoovale, olgugi et nad ei kandnud Naadabi ja Abihu patu eest otsest vastutust (3. Moos. 10:19).

Iseäranis võis Aaron mõelda sellele, et päeval, kui tema pereliikmed esimest korda preestrikohustusi täitsid, oleksid nad pidanud olema eriti hoolsad, et Jumalale meele järele olla, seda ka kõige väiksemates asjades. Ent Naadab ja Abihu olid Jehoova nime teotanud ja Temas tulise viha esile kutsunud. Niisiis võis Aaron mõelda, et preesterliku pere liikmed, kelle hulgas selline patt oli aset leidnud, ei tohiks pühast ohvrist osa saada.

Paistab, et Mooses jäi venna selgitusega rahule, nagu näitavad järgmised sõnad: „Kui Mooses seda kuulis, siis oli see hea tema silmis” (3. Moos. 10:20). Ilmselt oli ka Jehoova Aaroni vastusega rahul.