Ärgem petkem ennast ekslike arutlustega

„MIKS sa seda tegid?” küsis Jumal Eevalt, kui see oli söönud keelatud puust. „Madu pettis mind, ja ma sõin!” vastas naine (1. Moos. 3:13). Saatanat, kes mao kaudu Eeva riuklikult sõnakuulmatusele meelitas, on Piiblis hiljem nimetatud „algseks maoks ..., kes eksitab kogu asustatud maad” (Ilm. 12:9).

Sellest 1. Moosese raamatus kirjasolevast loost ilmneb, et Saatan on kaval, selline, kes sepitseb valesid kavatsusega ettevaatamatuid ära petta. Eeva vaieldamatult langes tema pettuse ohvriks. Me ei peaks aga arvama, et Saatan on ainus, kes võib meid eksiteele viia. Piibel hoiatab, et me võime ka ise ’petta end ekslike arutlustega’ (Jaak. 1:22).

Meile võib tunduda ülimalt ebatõenäoline või lausa võimatu, et võiksime iseennast petta. Kuid Jumal ei hoiata meid ilmaaegu. Kuidas võib siis juhtuda, et me end petame, ja mis laadi ekslikud arutlused võivad meid õigelt teelt kõrvale viia? Mõelgem ühele Piibli näitele.

Näide enesepettusest

537. aasta paiku e.m.a andis Pärsia valitseja Koores välja määruse, mis lubas Babülooniasse pagendatud juutidel Jeruusalemma tagasi pöörduda ja tempel üles ehitada (Esra 1:1, 2). Jehoova eesmärgi kohaselt rajasidki juudid järgmisel aastal uuele templile aluse. Tagasitulnud hõiskasid rõõmust ja kiitsid Jehoovat, et ta oli õnnistanud selle tähtsa ehitusprojekti esimest järku (Esra 3:8, 10, 11). Varsti aga kohtasid nad oma töös vastuseisu ja kaotasid julguse (Esra 4:4). Umbes 15 aastat pärast juutide kodumaale naasmist keelustasid Pärsia ametivõimud Jeruusalemmas tehtava ehitustöö. Keelu jõustamiseks tulid kohalikud võimuesindajad Jeruusalemma ja „peatasid neid väevõimuga” (Esra 4:21–24).

Sattunud sellise tõsise takistuse ette, petsid juudid end ekslike arutlustega. „Aeg ei ole veel tulnud Jehoova koja ülesehitamiseks!” ütlesid nad endale (Haggai 1:2). Nad tegid järelduse, et Jumal ei tahagi, et tempel kohe valmis ehitataks. Selle asemel et otsida viisi, kuidas Jumala tahet edasi täita, jätsid nad püha ülesande sinnapaika ja keskendusid oma kodude mugavdamisele. Jumala prohvet Haggai küsis neilt otsekoheselt: „Ons teil endil aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui see koda [Jehoova tempel] on varemeis?” (Haggai 1:4).

Kas näed selles piibliloos õppetundi? Vale suhtumine Jumala eesmärgi ajalisse külge võib viia selleni, et kaotame silmist vaimse tegevuse tähtsuse ja seame esiplaanile hoopis isiklikud huvid. Mõelgem ühele näitele. Sa ootad külalisi. Sul on käed-jalad toimetusi täis, kuna püüad enne nende saabumist kõige vajalikuga ühele poole saada. Siis aga saad teate, et külalised jäävad hiljaks. Kas jätad ettevalmistused sinnapaika?

Haggai ja Sakarja aitasid juutidel mõista Jehoova kindlat soovi, et tempel viivitamata üles ehitataks. „Olge tublid, kõik maa rahvas, ... ja tehke tööd,” ergutas Haggai (Haggai 2:4). Neil tuli alustatud tööd edasi teha ning seejuures kindel olla, et Jumal  neid oma vaimuga toetab (Sak. 4:6, 7). Kas see näide ajaloost võiks aidata meil hoiduda valede järelduste tegemisest seoses Jehoova päevaga? (1. Kor. 10:11.)

Selge mõtlemine ekslike arutluste asemel

Oma teises kirjas rääkis apostel Peetrus, et Jehoova on määranud aja, mil ta loob „uued taevad ja uue maa” (2. Peetr. 3:13). Kirjast ilmneb, et mõned pilkajad seadsid kahtluse alla selle, et Jumal sekkub inimeste asjadesse. Nad väitsid ekslikult, et midagi ei juhtu, et „kõik [on] jäänud täpselt nii nagu loomise algusest” (2. Peetr. 3:4). Peetrus tahtis säärased ekslikud arutlused tühjaks teha. Ta kirjutas kaaskristlastele: „Ma ... ergutan meeldetuletustega teid selgelt mõtlema.” Ta näitas neile, et pilkajad eksivad. Jumal oli sekkunud inimkonna asjadesse, kui tõi maa peale katastroofilise üleilmse veeuputuse (2. Peetr. 3:1, 5–7).

Aastal 520 e.m.a õhutas Haggai heitunud ja tegevusetuks jäänud juute sama moodi. Ta manitses neid: „Pange tähele oma teguviisi!” (Haggai 1:5). Et ergutada kaasteenijaid selgelt mõtlema, tuletas ta neile meelde Jumala eesmärke ja tõotusi seoses tema rahvaga (Haggai 1:8; 2:4, 5). Varsti pärast sellist julgustust läks ehitustöö taas lahti – ja seda hoolimata ametlikust keelust. Jällegi püüdsid vastased nende ettevõtmist nurja ajada, aga see ei läinud läbi. Ehituskeeld hoopis tühistati ja viie aasta pärast oli tempel valmis (Esra 6:14, 15; Haggai 1:14, 15).

Pangem tähele oma teguviisi

Kas ka meie võime raskuste kerkides araks lüüa nagu Haggai päevade juudid? Kui nii juhtuks, poleks meil kerge hea sõnumi kuulutustöös indu alal hoida. Kuid mis siis võiks meilt teotahte röövida? Näiteks see, kui kannatame praeguses maailmas valitseva ebaõigluse tõttu. Mõtle Habakukile, kes küsis: „Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid?” (Hab. 1:2). Olukorras, kus mõned arvavad Jumalat viivitavat, võib kristlane kaotada silmist tõsiasja, et aeg on pakiline, ning hakata pidama esmatähtsaks mugavat elustiili. Kas võib olla, et sinuga on juhtumas midagi sellesarnast? Kui hakkaksime mõtlema, et Jumal viivitab, siis petaksime iseend. On tõesti tähtis, et võtaksime kuulda Pühakirja nõuandeid ’panna tähele oma teguviisi’ ja ’mõelda selgelt’. Võiksime endalt küsida: kas peaksin olema üllatunud, et see kuri maailm on kestnud kauem, kui ma arvasin?

Piibel vihjab ajale, kui oodata on raske

Mõtle sellele, mida Jeesus praeguse ajastu lõpulejõudmise kohta ütles. Markuse ülestähenduse järgi innustas Jeesus oma  prohvetikuulutuses viimsete päevade kohta jüngreid korduvalt, et nad püsiksid valvel (Mark. 13:33–37). Samalaadne hoiatus on keset prohvetlikku teksti, mis räägib Jehoova suurel päeval toimuvast Harmagedoonist (Ilm. 16:14–16). Miks on seda hoiatust ikka ja jälle korratud? Niisuguseid meeldetuletusi on vaja siis, kui varitseb oht, et inimesed, kes on enda arvates juba liiga kaua oodanud, kaotavad silmist aja pakilisuse.

Jeesus näitlikustas tarvidust ajastu lõppu oodates valvel püsida. Ta rääkis mehest, kelle majja oli sisse murtud. Kuidas oleks mees saanud vargust ära hoida? Kui ta oleks kogu öö ärkvel püsinud. Jeesus lõpetas tähendamissõna nõuandega meile: „Olge teiegi valmis, sest inimese Poeg tuleb tunnil, mil te seda ei arva” (Matt. 24:43, 44).

See tähendamissõna toonitab vajadust olla valmis ootama, võib-olla isegi märkimisväärselt pikka aega. Me ei peaks olema ülemäära mures selle pärast, et see kuri ajastu on kestnud kauem, kui me ehk arvasime. Me ei peaks petma end ekslike arutlustega, et Jehoova „aeg ei ole veel tulnud”. Selliselt mõeldes lämmataksime endas soovi kuulutada head sõnumit kuningriigist (Rooml. 12:11).

Juurigem välja vale mõtteviis

Seoses ekslike arutlustega peab paika põhimõte tekstis Galaatlastele 6:7: „Ärge petke end ... Sest mida iganes inimene külvab, seda ta ka lõikab.” Kui maalapile midagi ei külvata, võtab umbrohi kergesti võimust. Nii on ka meiega: kui me ei erguta end selgelt mõtlema, võib vale mõtteviis meie meeles juurduda. Näiteks võime mõelda: „Jehoova päev kindlasti tuleb – aga mitte veel niipea.” Niisugune nihe meie ootustes võib viia selleni, et hakkame oma teokraatlikku tegevusse lõdvalt suhtuma. Aja jooksul võivad meil vaimsed asjad hoopistükkis hooletusse jääda. Ja sel juhul tabab Jehoova päev meid ootamatult (2. Peetr. 3:10).

Ekslikud arutlused ei juurdu meie mõistuses aga juhul, kui kinnitame endale ikka ja jälle, „mis on Jumala hea ja meelepärane ja täiuslik tahe” (Rooml. 12:2). Selles aitab meid suuresti Jumala Sõna korrapärane lugemine. Pühakiri võib tugevdada meis veendumust, et Jehoova tegutseb alati oma määratud ajal (Hab. 2:3).

Piibli uurimine, palve, ustavalt koosolekutel käimine ja kuulutustöö, samuti teistele heategemine, aitavad meil ’hoolega meeles pidada Jehoova päeva’ (2. Peetr. 3:11, 12). Jehoova paneb meie püsivust tähele. Apostel Paulus innustab: „Ärgem siis loobugem head tegemast, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei tüdi” (Gal. 6:9).

Praegu pole mingil juhul aeg petta end ekslike arutlustega ja hakata mõtlema, et Jehoova päev on edasi lükkunud. Pigem on nüüd aeg oma süda kindlamaks teha, sest Jehoova päev on juba ligi.

[Pilt lk 4]

Haggai ja Sakarja innustasid juute ehitustööle

[Pilt lk 5]

Kuidas oleks majaperemees toiminud, kui ta teadnuks, et varas tuleb?