Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Juhtigu sind Jumala, mitte maailma vaim

Juhtigu sind Jumala, mitte maailma vaim

Juhtigu sind Jumala, mitte maailma vaim

„Meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid vaimu, mis on Jumalalt, et me saaksime aru sellest, mida Jumal meile lahkesti on andnud.” (1. KOR. 2:12)

1., 2. a) Mis mõttes on tõsikristlased sõjas? b) Milliste küsimuste üle me arutlema hakkame?

TÕELISED kristlased on sõjas. Meie vaenlane on vägev, kaval ja lahingutes karastunud. Tema kasutuses olev relv on nii tõhus, et selle abil on ta saanud oma mõju alla suurema osa inimkonnast. Ometi ei pea me tundma end mannetuna ega arvama, et oleme määratud kaotama (Jes. 41:10). Meile on kättesaadav kaitse, millest pole võimalik läbi murda.

2 Sõda, milles me osaleme, pole sõnasõnaline, vaid vaimne. Meie vaenlane on Kurat-Saatan ja tema peamine relv on „maailma vaim” (1. Kor. 2:12). Meie põhiline kaitse tema rünnakute vastu on Jumala vaim. Et selles sõjas ellu ja ka tugevaks jääda, peame paluma Jumalalt tema vaimu ja kandma selle vilja (Gal. 5:22, 23). Mis aga on maailma vaim ja kuidas see nii mõjuvõimsaks on saanud? Kuidas kindlaks teha, kas meiegi pole selle mõju alla sattunud? Ja mida me võime Jeesuselt õppida Jumala vaimu saamise ja maailma vaimust hoidumise kohta?

Miks on maailma vaim nii valdav?

3. Mis on maailma vaim?

3 Maailma vaim lähtub „selle maailma valitsejalt” Saatanalt ja on vastandiks Jumala pühale vaimule (Joh. 12:31; 14:30; 1. Joh. 5:19). See vaim on maailmale omane meelsus, tegutsemapanev jõud, mis juhib inimesed Jumala tahte ja eesmärgiga vastuollu.

4., 5. Kuidas on Saatana edendatav vaim nii valdavaks saanud?

4 Kuidas on see Saatana edendatav vaim nii valdavaks saanud? Algas kõik Eedeni aias, kui Saatan pettis Eevat. Ta pani naise uskuma, et sõltumatus Jumalast teeks ta elu paremaks (1. Moos. 3:13). Milline jultunud vale see küll oli! (Joh. 8:44.) Eeva kaudu manööverdas ta sõnakuulmatusele ka Aadama. Oma valikuga müüs Aadam inimsoo patu alla, mistõttu me oleme pärinud kalduvuse lasta end Saatana mässuvaimust mõjutada. (Loe Efeslastele 2:1–3.)

5 Peale selle mõjutas Saatan suurt hulka ingleid ning neist said deemonid (Ilm. 12:3, 4). Selline Jumala reetmine toimus millalgi enne Noa päevade veeuputust. Need inglid hakkasid mõtlema, et neil oleks parem jätta maha neile määratud koht taevas ning anduda loomuvastastele ihadele maa peal (Juuda 6). Deemonite kaasabil, kes on nüüd jälle vaimumaailmas, „eksitab [Saatan] kogu asustatud maad” (Ilm. 12:9). Paraku on suurem osa inimkonnast deemonliku mõju suhtes pime (2. Kor. 4:4).

Kas maailma vaim mõjutab ka sind?

6. Ainult millisel juhul saab maailma vaim meid nakatada?

6 Kuigi paljud inimesed ei tea Saatana mõjust midagi, ei pea tõsikristlased tema taktika suhtes teadmatuses olema (2. Kor. 2:11). Tõtt-öelda ei saa maailma vaim meid mõjutada, ilma et me seda ise lubaksime. Arutagem nelja küsimust, mis aitavad kindlaks teha, kas meid mõjutab Jumala või maailma vaim.

7. Mis on üks viis, kuidas Saatan meid Jehoovast võõrutada püüab?

7 Mida mu meelelahutusvalik minu kohta näitab? (Loe Jaakobuse 3:14–18.) Saatan püüab meid Jumalast võõrutada sellega, et üritab sütitada meie südames armastust vägivalla vastu. Ta teab, et Jumal vihkab vägivalla armastajaid (Laul 11:5). Niisiis püüab ta rõhuda meie lihalikele soovidele kirjasõna, filmide ja muusika ning samuti videomängude kaudu, millest mõned õhutavad mängijaid panema virtuaalmaailmas toime räigelt moraalituid ja jõhkraid tegusid. Saatanat ei häiri, kui me samal ajal ka õigeid asju armastame, peaasi, et me armastaksime seda halba, mida tema edendab (Laul 97:10).

8., 9. Milliseid küsimusi võiksime endale seoses meelelahutusega esitada?

8 Seevastu Jumala vaim ajendab inimesi olema kõlbeliselt puhtad, rahumeelsed ja täis halastust. Me võiksime endalt küsida: kas mu meelelahutus õhutab minus häid omadusi? Ülalt lähtuv tarkus ei ole silmakirjalik. Jumala vaimust mõjutatud inimesed ei ole sellised, kes räägivad kaasinimestele kõlbelisest puhtusest ja rahumeelsusest, omaette kodus aga vaatavad mõnuga sadistlikku vägivalda ja kõlvatust.

9 Jumal ootab jagamatut andumust. Saatan aga rahuldub kas või ühe kummardusaktiga, mida ta Jeesuseltki soovis (Luuka 4:7, 8). Võiksime endalt küsida: kas minu meelelahutusvalik võimaldab mul Jumalat jagamatu andumusega teenida? kas see teeb mulle maailma vaimust hoidumise raskemaks või kergemaks? kas ma peaksin selles vallas mingeid muudatusi tegema?

10., 11. a) Millist suhtumist materiaalsetesse asjadesse maailma vaim edendab? b) Millist suhtumist õhutab Jumala Sõna?

10 Milline on mu suhtumine materiaalsetesse asjadesse? (Loe Luuka 18:24–30.) Maailma vaim õhutab inimestes ahnust ja materialismi, kasvatades neis niimoodi silmahimu (1. Joh. 2:16). Selle vaimu mõjul on paljud otsustanud rikkaks saada (1. Tim. 6:9, 10). Maailma vaim tahab panna meid uskuma, et suur hunnik asju pakub püsivat turvalisust (Õpet. 18:11). Kui me aga lubame rahaarmastusel tõrjuda oma südamest välja armastuse Jumala vastu, siis on Saatan meid võitnud. Peaksime endalt küsima: ega minu elus pole tõusnud kesksele kohale aineliste mugavuste ja naudingute tagaajamine?

11 Jumala vaimust inspireeritud Sõna innustab meid rahasse tasakaalukalt suhtuma ja tublisti tööd tegema, et hoolitseda enda ja oma pere aineliste vajaduste eest (1. Tim. 5:8). Jumala vaim aitab inimestel, kes lasevad end sellel juhtida, peegeldada Jehoova enda heldekäelisust. Niisugused inimesed tahavad pigem anda kui saada. Nad väärtustavad rohkem inimesi kui asju ja jagavad enda oma meeleldi teistega, sedavõrd kui neil on võimalik (Õpet. 3:27, 28). Nad ei luba iial rahateenimisel Jumala teenimisest tähtsamaks saada.

12., 13. Kuidas võib Jumala vaim erinevalt maailma vaimust meid heas suunas mõjutada?

12 Missugune vaim minu isiksuses peegeldub? (Loe Koloslastele 3:8–10, 13.) Maailma vaim õhutab inimesi liha tegudele (Gal. 5:19–21). See, milline vaim meid mõjutab, ei ilmne kõige paremini mitte siis, kui meil läheb kõik hästi, vaid pigem siis, kui midagi on halvasti, näiteks kui kaaskristlane meid väldib, solvab või isegi patustab meie vastu. Ka meie käitumine kodus võib näidata, millise vaimu meelevallas me oleme. Võib-olla oleks tarvis end läbi uurida. Küsi endalt: kas on mu isiksus viimase poole aasta jooksul kristlikumaks saanud või on mu kõnes ja käitumises ilmnenud mõned vanad halvad harjumused?

13 Jumala vaim aitab meil ’heita seljast vana isiksuse koos selle tegudega ja riietuda uue isiksusega’. Siis suudame olla armastavamad ja lahkemad. Meil on kergem teistele andeks anda, isegi kui tunneme, et on põhjust kaebuseks. Me ei reageeri ülekohtule enam „pahatahtliku kibeduse ja viha ja raevu ja kisa ja solvavate sõnadega”. Vastupidi, me teeme enda kallal tõsist tööd, et olla „hellalt kaastundlikud” (Efesl. 4:31, 32).

14. Kuidas paljud maailmas Jumala Sõnasse suhtuvad?

14 Kas ma austan ja armastan Piibli moraalinorme? (Loe Õpetussõnad 3:5, 6.) Maailma vaimu iseloomustab mässumeelsus Jumala Sõna vastu. Need, kes on selle vaimu mõju all, jätavad Piiblist kõrvale kõik, mis neile ebamugav tundub, ja eelistavad hoopis inimeste traditsioone ja õpetusi (2. Tim. 4:3, 4). Teised eiravad Jumala Sõna täielikult. Sellised inimesed seavad Piibli asjakohasuse ja autentsuse kahtluse alla, näidates nii, et nad on iseenese silmis targad. Nad madaldavad Piibli kõrgeid norme, mis puudutavad abielurikkumist, homoseksuaalsust ja lahutust. Nad „hüüavad kurja heaks ja head kurjaks” (Jes. 5:20). Kas võib olla, et meiegi oleme sellisest vaimust mõjutatud? Kas toetume probleeme lahendades inimeste tarkusele, kaasa arvatud enda omale? Või püüame järgida Piibli nõuandeid?

15. Mida me teeme selle asemel, et toetuda omaenese tarkusele?

15 Jumala vaim õhutab meis austust Piibli vastu. Nagu laulik, peame ka meie Jumala sõna lambiks oma jalale ja valguseks oma teerajal (Laul 119:105). Õigel ja valel vahet tehes ei toetu me omaenese tarkusele, vaid usaldame Jumala kirjalikku Sõna. Me ei õpi mitte ainult austama Piiblit, vaid ka armastama Jumala käsuõpetust (Laul 119:97).

Õpi Jeesuse eeskujust

16. Mida on tarvis selleks, et meil võiks olla „Kristuse meel”?

16 Jumala vaimu saamiseks tuleb meil arendada endas „Kristuse meelt” (1. Kor. 2:16). Et meil võiks olla „samasugune meelelaad, nagu oli Kristus Jeesusel”, peame tundma õppima tema mõtte- ja teguviisi ning siis teda järgima (Rooml. 15:5; 1. Peetr. 2:21). Räägime kolmest asjast, mida Jeesuselt õppida.

17., 18. a) Mida me Jeesuselt palvetamise kohta õpime? b) Miks me peaksime ’paluma püsivalt’?

17 Palu Jumalalt tema vaimu. Enne katsumustele vastu astumist palus Jeesus Jumala vaimu abi (Luuka 22:40, 41). Ka meie peame Jumalalt püha vaimu paluma. Jehoova annab seda lahkelt ja heldelt kõigile, kes seda usus küsivad (Luuka 11:13). Jeesus ütles: „Paluge püsivalt, ja teile antakse; otsige pidevalt, ja te leiate; koputage lakkamata, ja teile avatakse. Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse” (Matt. 7:7, 8).

18 Kui otsid Jehoova vaimu ja abi, siis ära ole kiire loobuma. Võib-olla tuleb paluda sagedamini ja pikemalt. Mõnikord laseb Jehoova meil näidata oma mure sügavust ja usu ehtsust, enne kui ta meie palvele vastab. *

19. Mida Jeesus alati tegi ja miks me peaksime teda eeskujuks võtma?

19 Kuuletu Jehoovale täielikult. Jeesus tegi alati seda, mis oli Isale meelepärane. Vähemalt ühel korral tundis ta, et sooviks toimida teisiti, kui oli Isa tahe. Siiski ütles ta oma Isale usaldavalt: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahe” (Luuka 22:42). Küsi endalt: kas ma kuuletun Jumalale isegi siis, kui see pole kerge? Sõnakuulelikkus Jumalale on elutähtis. Pealegi me võlgneme talle täieliku kuulekuse, kuna ta on meie Looja, elu andja ja alalhoidja (Laul 95:6, 7). Kuulekusele pole alternatiivi. Ilma selleta ei saa me Jumala heakskiitu.

20. Mille ümber Jeesuse elu keerles ja kuidas me saame teda eeskujuks võtta?

20 Õpi Piiblit hästi tundma. Kui Saatan otseselt Jeesuse usku ründas, tsiteeris Jeesus talle vastu seistes Pühakirja (Luuka 4:1–13). Silmitsi religioossete vastastega, toetus Jeesus Jumala Sõna autoriteedile (Matt. 15:3–6). Jeesuse elus oli kesksel kohal Jumala seadus ja selle täitmine (Matt. 5:17). Meiegi peame pidevalt oma meelt Jumala uskutugevdava Sõnaga toitma (Filipl. 4:8, 9). Mõnel meist võib olla raske leida aega isikliku ja perekondliku uurimise jaoks. Kuid selle asemel et loota aega leida, tuleks seda ehk võtta (Efesl. 5:15–17).

21. Milline õhtu annab meile hea võimaluse Jumala Sõna paremini tundma õppida ja ellu rakendada?

21 „Ustav ja arukas ori” on hoolitsenud selle eest, et meil oleks aeg isikliku ja perekondliku uurimise tarvis, andes meile iganädalase perekondliku jumalakummardamise õhtu (Matt. 24:45). Kas sa kasutad seda õhtut targalt? Arendamaks endas Kristuse meelt, võiksid muu hulgas võtta kavva uurida, mida Jeesus õpetas mõningate sulle huvipakkuvate teemade kohta. Sa võiksid kasutada „Jehoova tunnistajate väljaannete registrit”, et asjakohaseid artikleid üles leida. Näiteks ilmus aastatel 2008 kuni 2010 „Vahitorni” avalikkusele mõeldud numbrites 12 artiklit rubriigis „Mida Jeesus õpetas”. Ehk võiksid neid artikleid uurimise alusena kasutada. Aastast 2006 hakkas ajakirjas „Ärgake!” ilmuma rubriik „Kuidas sa vastaksid?”. Sealolevate küsimuste eesmärk on aidata lugejal avardada ja süvendada oma teadmisi Jumala Sõnast. Aeg-ajalt võiksid niisuguseid rubriike oma pere jumalakummardamisel kasutada.

Me võime maailma ära võita!

22., 23. Mida me peame tegema, et maailma ära võita?

22 Et meid juhiks Jumala vaim, peame hoiduma maailma vaimust. Viimasele vastuseismine aga ei pruugi olla kerge. See võib nõuda kõva võitlust (Juuda 3). Kuid me võime võitjaks tulla! Jeesus ütles oma jüngritele: „Maailmas on teil raskusi, aga olge julged! Mina olen maailma ära võitnud” (Joh. 16:33).

23 Ka meie võidame maailma ära, kui seisame vastu selle vaimule ja teeme kõik mis võimalik, et saada Jumala vaimu. Tõesti, „kui Jumal on meie poolt, kes on meie vastu”? (Rooml. 8:31.) Kui saame Jumalalt püha vaimu ja järgime selle juhatust, mis on Piiblis, siis leiame hingerahu ja õnne ning võime kindlalt loota igavesele elule peagi saabuvas uues maailmas.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Miks on maailma vaim nii valdav?

• Millised neli küsimust me peaksime endale esitama?

• Millist kolme asja Jumala vaimu saamise kohta me võime Jeesuselt õppida?

[Küsimused]

[Pilt lk 8]

Kuidas osa ingleid deemoniteks sai?

[Pilt lk 10]

Saatan hoiab inimesi oma meelevallas maailma vaimu abil, kuid me võime end tema võimusest lahti rebida