Looda Jehoovale nüüd, mil lõpp läheneb

„Lootke alati Jehoova peale.” (JES. 26:4)

1. Milline kontrast on Jumala teenijate ja maailma inimeste vahel?

ME ELAME maailmas, kus miljonid inimesed ei tea enam, keda või mida usaldada, kuna nad on liiga palju kordi haiget saanud või oma lootustes pettunud. Milliseks kontrastiks on neile küll Jehoova teenijad! Kuna nad juhinduvad jumalikust tarkusest, mõistavad nad, et ei tasu panna oma lootust maailma ega selle „õilsate” peale (Laul 146:3). Nad usaldavad oma elu ja tuleviku hoopis Jehoova kätesse, teades, et ta armastab neid ja viib alati täide selle, mis ta oma Sõnas on tõotanud (Rooml. 3:4; 8:38, 39).

2. Kuidas andis Joosua tunnistust Jumala usaldusväärsusest?

² Muistsel ajal elanud Joosua andis tunnistust Jumala usaldusväärsusest. Elu lõpu poole ütles ta oma kaasmaalastele iisraellastele: „Mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist  neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud” (Joosua 23:14).

3. Mida annab Jumala kohta teada tema nimi?

³ Jehoova täidab oma tõotused mitte ainult armastusest oma teenijate vastu, vaid eelkõige enda nime pärast (2. Moos. 3:14, UM; 1. Saam. 12:22). Rotherhami piiblitõlke „The Emphasized Bible” eessõnas on Jumala nime kohta öeldud: „See saab kõige suuremeelsemaks tõotuseks; Jumala võime kohanduda mis tahes olukordade, raskuste, vajadustega, mis võivad kerkida ... [See on] tõotus, ... ilmutus, mälestis, tagatis. Sellele Nimele on Jumal jäävalt ustav; selle pärast ei tunne ta kunagi häbi.”

4. a) Mida õhutab Jesaja 26:4 meid tegema? b) Mida me selles artiklis käsitleme?

⁴ Küsi endalt: kas tunnen Jehoovat sedavõrd hästi, et saan teda täielikult usaldada? kas ma vaatan tulevikku kindlustundega, kuna usun, et kõik on Jumala kontrolli all? Jesaja 26:4 ütleb: „Lootke alati Jehoova peale, sest Issand Jehoova on igavene kalju!” Tõsi, Jumal ei sekku praegu üleloomulikul viisil inimeste ellu, nagu ta tegi seda vahel piibliaegadel. Sellegipoolest võib talle alati loota, sest ta on „igavene kalju”. Kuidas siis Jumal oma ustavaid teenijaid tänapäeval aitab? Vaadelgem kolme viisi: ta annab meile jõudu, kui otsime temalt abi kiusatuste võitmiseks; ta toetab meid, kui kohtame kuulutustööl ükskõiksust või lausa vaenulikkust; ja ta tõstab meid üles, kui mure meid maha rõhub. Selle uurimise ajal mõtle, kuidas sina saaksid oma usaldust Jehoova vastu kasvatada.

Kui seisame silmitsi kiusatustega

5. Mis võib meie usalduse Jumala vastu tõsiselt proovile panna?

⁵ Üks asi on loota Jehoovale selles, et ta täidab oma tõotuse muuta maa paradiisiks ja äratada üles surnud, mida me väga igatseme. Hoopis raskem aga võib olla usaldada teda moraaliküsimustes, olla südamepõhjani veendunud, et tema põhimõtetest ja normidest kinnipidamine on õige ja toob suurimat õnne. Kuningas Saalomon kirjutas: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpet. 3:5, 6). Pane tähele väljendeid „teed” ja „teerajad”. Mitte ainult see, kuidas me suhtume Jumala tulevikutõotustesse, vaid kogu meie kristlik elutee peaks näitama, et loodame Jumalale. Millest ilmneb selline lootmine, kui meie teele kerkib mõni kiusatus?

6. Kuidas me saame tugevdada oma otsustavust tõrjuda halbu mõtteid?

⁶ Halvast ärapöördumine algab mõtetest. (Loe Roomlastele 8:5; Efeslastele 2:3.) Kuidas sa siis võid tugevdada oma otsustavust tõrjuda halbu mõtteid? Vaatame viit  abinõu. 1. Otsi palves Jumala abi (Matt. 6:9, 13). 2. Mõtiskle selle üle, mida Piibel räägib inimestest, kes Jehoovale ei kuuletunud, ja neist, kes kuuletusid. Pane tähele, kuidas nende käsi käis (1. Kor. 10:8–11). * 3. Mõtle, millist südamevalu tooks patt sulle endale ja su lähedastele. 4. Mõtle, mida Jumal küll tunda võib, kui tema teenija ränka pattu teeb. (Loe Laul 78:40, 41.) 5. Kujutle, millist rõõmu Jehoova tunneb, nähes, kuidas tema ustav teenija hoidub kurjast ja teeb õigust, olgu siis teiste hulgas või omaette olles (Laul 15:1, 2; Õpet. 27:11). Tehes seda, mis on õige, näitad sinagi, et loodad Jehoovale.

Kui kohtame ükskõiksust ja vaenulikkust

7. Millised katsumused tabasid Jeremijat ja mida ta mõnikord tundis?

⁷ Paljud meie usukaaslased teenivad territooriumil, kus kuulutustöö tegemine nõuab eriti suurt visadust. Sellistes oludes teenis ka prohvet Jeremija, kes elas Juuda kuningriigi rahutuil viimseil päevil. Kuna ta kuulutas sõnakuulelikult Jumala kohtusõnumeid, tabasid teda päevast päeva usukatsed. Isegi tema ustav kirjutaja Baaruk kurtis mingil ajal väsimust (Jer. 45:2, 3). Kas Jeremija langes masendusse? Mõnikord ta tõesti oli rusutud. „Neetud olgu päev, mil ma sündisin,” ahastas ta. „Mispärast ma olen väljunud emaihust nägema vaeva ja muret, nõnda et mu päevad lõpevad häbis?” (Jer. 20:14, 15, 18.)

8., 9. Mida me kooskõlas tekstidega Jeremija 17:7, 8 ja Laul 1:1–3 peame tegema, et kanda head vilja?

⁸ Jeremija ei andnud siiski alla. Ta lootis ikka Jehoova peale. Tänu sellele sai see ustav prohvet kogeda, kuidas täitusid Jehoova sõnad, mis on kirjas Jeremija 17:7, 8: „Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova! Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast!”

⁹ Jeremija oli nagu „vee äärde” või niisutatud viljapuuaeda istutatud haljas puu, mis ’ei lakanud vilja kandmast’. Ta ei lasknud end mõjutada õelatest pilkajatest, kes teda ümbritsesid. Ta jäi eluhoidva „vee” allika Jehoova ligi ja võttis südamega kõike, mida Jehoova talle ütles. (Loe Laul 1:1–3; Jer. 20:9.) Jeremija on heaks eeskujuks meile kõigile, eriti aga neile, kes teenivad Jumalat raskel territooriumil. Kui sinagi kuulud viimaste hulka, siis toetu kindlalt Jehoovale, kes annab sulle visadust ’tunnistada avalikult tema nime’ (Heebr. 13:15).

10. Milliseid õnnistusi meil on ja mida peaksime endalt küsima?

¹⁰ Aitamaks meil viimseil päevil eluga hakkama saada, on Jehoova andnud oma rahvale lopsakalt haljendavad vaimsed valdused. Muu hulgas on meil tema terviklik Sõna Piibel, mida tõlgitakse võimalikult täpselt üha uutesse keeltesse. Jumal pakub meile külluslikult õigeaegset vaimutoitu ustava ja aruka orja kaudu. Ja ta on andnud meile hiigelsuure toetava vennaskonna, kelle seltsist leiame kosutust koosolekutel ja kokkutulekutel. Kas sa võtad kogu Jumala abi avasüli vastu? Kõik, kes seda teevad, „hõiskavad südamerõõmust”. Ent need, kes Jumalale ei kuuletu, ’kisendavad südamevalust ja uluvad meeleheitest’ (Jes. 65:13, 14).

Kui ajad on keerulised

11., 12. Milline on tõeliselt tark teguviis, pidades silmas maailma probleeme?

¹¹ Nagu ennustatud, on inimkonda meie ajal tabanud hädade uputus (Matt. 24:6–8; Ilm. 12:12). Sõnasõnalise üleujutuse ajal on  inimeste loomulik reaktsioon joosta kõrgemasse kohta või ronida katusele – minna kuhu tahes kõrgemale. Samamoodi tegutsevad miljonid inimesed maailma probleemide kasvades: nad otsivad varju näiliselt kõrgetest majanduslikest, poliitilistest või religioossetest institutsioonidest, samuti teadusest ja tehnikast. Kuid miski neist ei paku tegelikku kaitset (Jer. 17:5, 6). Jehoova teenijatel aga on tõeline turvapaik – „igavene kalju” (Jes. 26:4). Laulukirjutaja ütles: „[Jehoova] on mu kalju ja mu abi, mu kõrge varjupaik” (P 1945). (Loe Laul 62:7–10.) Kuidas võib see kalju olla varjupaigaks ka meile?

¹² Meil tuleb hoida Jehoova ligi, järgides tema Sõna, mille nõuanded on tihti vastupidised inimeste omadele (Laul 73:23, 24). Inimlikust tarkusest juhindudes võidakse näiteks öelda: „Sa elad ainult üks kord. Võta elult, mis võtta annab!”, „Tee karjääri!”, „Teeni kõvasti raha!”, „Osta seda, osta teist”, „Reisi, naudi maailma!” Jumalik tarkus aga kajastub hoopis sellises nõuandes: „Kes seda maailma kasutavad, [olgu] nagu need, kes ei kasuta seda täiel määral; sest selle maailma näitelava muutub” (1. Kor. 7:31). Ka Jeesuse sõnad innustavad meid panema kuningriigi huvid elus alati esikohale ja seeläbi ’koguma endale varandust taevasse’, kus see on täiesti kindlas kohas (Matt. 6:19, 20).

13. Mida me peaksime endalt küsima, arvestades tekstis 1. Johannese 2:15–17 öeldut?

¹³ Kas sinu suhtumisest „maailma” ja „sellesse, mis on maailmas” ilmneb, et loodad täielikult Jumala peale? (1. Joh. 2:15–17.) Kas vaimne varandus ja erinevad kuningriigiteenimise viisid on sinu silmis ihaldusväärsemad ja tähtsamad kui see, mida maailm pakub? (Filipl. 3:8.) Kas sa püüad hoida ’silma selge’? (Matt. 6:22.) Muidugi ei oota Jumal, et tegutseksid mõtlematult või vastutustundetult, eriti kui sul on pere, kelle eest hoolitseda (1. Tim. 5:8). Küll aga ootab ta seda, et tema teenijad loodaksid täielikult talle, aga mitte Saatana kaduvale maailmale (Heebr. 13:5).

14.–16. Milliseid õnnistusi on mõned saanud, kui on hoidnud ’silma selgena’ ja kuningriigi huvid elus esikohal?

¹⁴ Mõtle Richardi ja Ruthi peale, kellel on kolm last. „Süda ütles mulle, et võiksin Jehoova heaks rohkem teha,” räägib Richard. „Mul oli mugav elu, kuid ma tundsin, et annan Jumalale vaid selle, mis kõigest muust üle jääb. Kui olime Ruthiga selle pärast palvetanud ja kulud kokku arvanud, jõudsime järeldusele, et võiksin paluda ülemusel lühendada mu töönädalat neljale päevale – kuigi riik oli majanduskriisis. Ülemus rahuldaski mu soovi ja kuu aja pärast töötasin juba uue graafiku alusel.” Mida Richard oma elust nüüd arvab?

¹⁵ „Saan viiendiku võrra vähem palka kui enne,” sõnab ta, „kuid see-eest on mul 50 päeva aastas rohkem oma perega koosolemiseks ja laste õpetamiseks. Olen saanud käia kaks korda rohkem põlluteenistuses, mul on kolm korda rohkem piibliuurimisi  ning saan koguduse heaks palju enam ära teha. Ja kuna ma olen nüüd vabam lastega tegelema, on Ruthil olnud võimalik aeg-ajalt abipioneer olla. Olen otsustanud hoida sellisest graafikust kinni nii kaua kui võimalik.”

¹⁶ Roy ja Petina, kelle tütar elab veel nende juures, said vähendada tööaega ja alustada täisajalist teenistust. „Töötan kolm päeva nädalas ja Petina kaks,” ütleb Roy. „Samuti kolisime eramajast korterisse, kuna selle eest on palju lihtsam hoolitseda. Enne poja ja tütre sündi olime teinud pioneeritööd ning soov seda tööd taas teha polnud kadunud. Niisiis, kui lapsed olid suureks saanud, alustasime jälle täisajalist teenistust. Sellest tulenevaid õnnistusi ei kaalu üles mingi rahasumma.”

Kaitsku „Jumala rahu” su südant

17. Kuidas oled sina Pühakirjast hingele kergendust leidnud, pidades silmas elu ebakindlust?

¹⁷ Keegi meist ei tea, mida homne päev võib tuua, sest „aeg ja juhus” tabab meid kõiki (Kog. 9:11, UM). Teadmatus homse suhtes ei peaks meilt aga täna meelerahu röövima, nagu juhtub tihti nendega, kellele on võõras turvatunne, mis tuleneb headest suhetest Jumalaga (Matt. 6:34). Apostel Paulus kirjutas: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga; ja Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted, kaitseb teie südant ja mõistust” (Filipl. 4:6, 7).

18., 19. Millistel viisidel Jumal meile tuge pakub? Too näide.

¹⁸ Paljud vennad ja õed on raskes olukorras tundnud, et neid on vallanud sisemine rahu Jehoovalt. Üks õde jutustab: „Kirurg püüdis mind korduvalt heidutada, et nõustuksin vereülekandega. „Kust selline totter mõte keelduda verest?” kõlasid ühed tema esimesed tervitussõnad. Nii tol korral kui ka teistel puhkudel palvetasin vaikselt Jehoova poole ja mind täitis tema rahu. Tundsin, et olen tugev kui kalju. Kuigi olin füüsiliselt nõrk, sest mu vere näitajad olid kehvad, suutsin Piibli alusel oma seisukohta selgelt põhjendada.”

¹⁹ Mõnikord pakub Jumal meile vajalikku tuge osavõtliku usukaaslase või õigeaegse vaimse toidu kaudu. Tõenäoliselt oled kuulnud mõnd venda või õde ütlemas: „See artikkel oli just see, mida ma vajasin. See oli nagu otse mulle kirjutatud!” Jah, sõltumata meie olukorrast või vajadustest, tõendab Jehoova alati oma armastust meie vastu, kui loodame temale. Me oleme ju tema lambad ja ta on andnud meile oma nime (Laul 100:3; Joh. 10:16; Ap. t. 15:14, 17).

20. Miks võivad Jehoova teenijad julgesti elada ajal, mil Saatana maailma tabab hukatus?

²⁰ Kõik, millele Saatana maailm loodab, langeb peagi saabuval „Jehoova vihapäeval” rusudeks. Kuld, hõbe ega muu varandus ei paku sel ajal vähimatki kaitset (Sef. 1:18; Õpet. 11:4). Ainus varjupaik on meie „igavene kalju” (Jes. 26:4). Pangem siis juba praegu oma lootus täielikult Jehoova peale: järgigem tema õigeid põhimõtteid, kuulutagem kuningriigisõnumit hoolimata inimeste ükskõiksusest või vaenulikkusest ning heitkem oma mured Jumala peale. Kui me kõike seda teeme, võime ’julgesti elada ja olla muretud, kurja kartmata’ (Õpet. 1:33).

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

Kuidas loota Jehoovale ...

• kiusatustega silmitsi seistes?

• kuulutustööl ükskõiksust või vaenulikkust kohates?

• muredega maadeldes?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Jumala seaduste järgimine toob õnne

[Pilt lk 15]

„Jehoova on igavene kalju!”