Meil on põhjust rõõmu pärast hõisata
Meil on põhjust rõõmu pärast hõisata
ALATES pisimast elusrakust kuni hiiglaslike galaktikaparvedeni, lausa superparvedeni, peegeldab loomistöö organiseeritust. See ei üllata meid, sest Looja „ei ole korratuse, vaid rahu Jumal” (1. Kor. 14:33). Muljetavaldav on ka viis, kuidas Jehoova enda teenimise on korraldanud. Mõelgem, mida ta on teinud: ta on koondanud ühte üleuniversumilisse organisatsiooni sajad miljonid intelligentsed vaba tahtega olendid – nii füüsilised kui ka vaimsed –, kes kõik teenivad teda ühtsuses talle meelepärasel viisil. Kui võrratu see küll on!
Vanas Iisraelis sümboliseeris Jumala organisatsiooni maist osa Jeruusalemm, kus asus Jehoova tempel ja elas tema võitud kuningas. Üks Babülooniasse pagendatud iisraellane väljendas oma tundeid selle püha linna vastu nii: „Jäägu mu keel kinni mu suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!” (Laul 137:6).
Kas sina tunned sedasama Jumala tänapäevase organisatsiooni vastu? Kas Jehoova teenimine koos tema ülemaailmse organisatsiooniga toob sulle rohkem rõõmu kui miski muu? Kas su lapsed tunnevad Jumala organisatsiooni maise osa ajalugu ja saavad aru selle tegevusest? Kas nad mõistavad, et Jehoova tunnistajate vennaskond, millesse nad kuuluvad, on ülemaailmne? (1. Peetr. 2:17.) Et kasvatada pereliikmete hindamist Jehoova organisatsiooni vastu, võiksite oma pere jumalakummardamisõhtul rakendada järgmisi soovitusi.
Jutustage lastele „muistsest ajast”
Iisraeli pered pidasid igal aastal paasapüha. Selle püha sisseseadmise ajal õpetas Mooses rahvast: „Kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: mida see tähendab? siis vasta temale: vägeva käega tõi Jehoova meid välja Egiptusest, orjusekojast!” (2. Moos. 13:14). See, mida Jehoova oli iisraellaste heaks teinud, ei tohtinud unustusehõlma vajuda. Võib kindel olla, et paljud iisraeli isad pidasid sellest Moosese käsust kinni. Mitu põlve hiljem ütles üks iisraellane palves: „Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal!” (Laul 44:2).
Tänapäeva noorele võib Jehoova tunnistajate sajakonna aasta tagune ajalugu tunduda „muistse ajana”. Kuidas need sündmused oma võsukestele elavaks teha? Mõned lapsevanemad kasutavad selleks raamatut „Jehoova tunnistajad – Jumala Kuningriigi kuulutajad” („Jehovah’s Witnesses–Proclaimers of God’s Kingdom”), aastaraamatuid, meie ajakirjades ilmunud elulugusid ning muud teokraatlikku ajalugu käsitlevat materjali, sealhulgas meie uut DVD-d, mis räägib Jumala rahva nüüdisajaloost. Filmid, mis jutustavad meie vendade tagakiusamisest Nõukogude Liidus ja natsi-Saksamaal, õpetavad perekondi toetuma katsumuste ajal Jehoovale. Käsitlege sellist materjali oma pere jumalakummardamisõhtutel. See kinnitab laste usku, nii et nad suudavad oma katsumustes laitmatuks jääda.
Ajalooalane loeng võib lapse kiiresti ära tüüdata. Seepärast haarake laps õppeprotsessi kaasa. Näiteks võite paluda, et poeg valiks endale huvipakkuva riigi, teeks selle maa teokraatliku ajaloo kohta uurimistööd ja jagaks
teadasaadut kogu perega. Või ehk võiksite kutsuda oma pere jumalakummardamisele kauaaegseid ustavaid jumalateenijaid oma kogudusest ning paluda tütrel neid intervjueerida, nii et te kõik saaksite kuulda nende kogemusi. Samuti võite ergutada oma lapsi joonistama pilte teokraatlikust ajaloost, nagu harubürooehitusest, rahvusvahelisest konvendist või grammofoni kasutamisest majast majja teenistuses.Uurige, „kuidas iga kehaosa teeb talle määratud tööd”
Apostel Paulus ütles, et kristlik kogudus on nagu keha, milles „iga side lisab sellele oma osa sedamööda, kuidas iga kehaosa teeb talle määratud tööd” (Efesl. 4:16, „Sõna seletus” *). Inimkeha talitluse tundmaõppimine kasvatab meie hindamist ja austust Looja vastu. Sama lugu on ülemaailmse kogudusega: kui uurime, kuidas see oma tööd teeb, siis lausa ahhetame „Jumala väga mitmekülgse tarkuse” peale (Efesl. 3:10).
Piiblis räägib Jehoova oma organisatsiooni, kaasa arvatud selle taevase osa tegevusest. Näiteks teeb ta teatavaks, et andis ilmutuse kõigepealt Jeesus Kristusele, kes siis „saatis oma ingli ning esitas tema kaudu selle sümbolitena oma orjale Johannesele, kes tunnistas sõna kohta” (Ilm. 1:1, 2). Kui Jumal annab teavet oma organisatsiooni nähtamatu osa tegevuse kohta, siis soovib ta kahtlemata ka seda, et mõistaksime, kuidas selles organisatsioonis maa peal ’iga osa teeb talle määratud tööd’.
Näiteks, kui teie kogudust külastab peagi ringkonnaülevaataja, võiksite rääkida pereringis sellest, millised on reisivate ülevaatajate kohustused ja eesõigused ning kuidas need vennad igaühele meist abiks on. Peale selle võiksite arutada, miks on tähtis anda kuulutustööaruannet, kuidas Jumala organisatsiooni rahastatakse ning kuidas juhtiva kogu töö on korraldatud ja kuidas see kogu meile vaimset toitu annab.
Jehoova organisatsiooni paremini tundma õppida on kasulik vähemalt kolmel põhjusel: meie hindamine nende vastu, kes meie heaks kõvasti tööd teevad, kasvab (1. Tess. 5:12, 13); meie soov toetada teokraatlikke korraldusi tugevneb (Ap. t. 16:4, 5); ja meie usaldus nende vastu, kes on meie seas eestvedajad, suureneb, kuna näeme, et nende tehtavad otsused ja korraldused põhinevad Pühakirjal (Heebr. 13:7).
„Lugege ära ta tornid”
„Kõndige ümber Siioni ning tehke tiir ta ümber, lugege ära ta tornid! Pange hästi tähele ta kindlustust; kõndige läbi ta kuninglikud hooned, et võiksite jutustada neist tulevasele põlvele!” (Laul 48:13, 14.) Nende sõnadega õhutas laulukirjutaja iisraellasi Jeruusalemmaga lähemalt tutvuma. Kujutle, millised kallid mälestused jäid iisraeli peredele, kes käisid pühas linnas iga-aastastel pühadel ja nägid sealset suurejoonelist templit. Kindlasti tahtsid nad nähtust „jutustada ... tulevasele põlvele”.
Seeba kuninganna suhtus esmalt umbusuga juttudesse, mida ta Saalomoni võrratust valitsemisest ja tohutust tarkusest oli kuulnud. Mis veenis teda kuuldu tõesuses? Ta ütles: „Ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga” (2. Ajar. 9:6). Jah, see, mida näeme „oma silmaga”, võib meid sügavalt mõjutada.
Mida te võiksite teha, et teie lapsed näeksid Jehoova organisatsiooni imelisust oma silmaga? Kui te ei ela väga kaugel mõnest Jehoova tunnistajate harubüroost, siis miks mitte seda külastada? Mandy ja Bethany kasvasid üles umbes 1500 kilomeetri kaugusel oma riigi Peetelist. Ometi viisid vanemad neid sageli Peetelisse ekskursioonile. „Enne Peetelis käimist arvasime, et see on mingi range
koht, kus töötavad ainult vanad inimesed,” räägivad nad. „Nägime seal aga noori, kes Jehoova heaks tublisti tööd tegid ja seda nautisid. Mõistsime, et Jehoova organisatsioon hõlmab märksa enamat kui meie väikest kodukanti, ning iga Peetelis-käik oli meile vaimseks energiasüstiks.” See, et Mandy ja Bethany nägid Jumala organisatsiooni lähedalt, andis neile tõuke alustada pioneerteenistust, ja nad on isegi ajutiste vabatahtlike töölistena Peetelis teeninud.Meil on veel üks võimalus Jehoova organisatsiooni näha – võimalus, mida polnud vanaaja iisraellastel. Viimastel aastatel oleme saanud videoid ja DVD-sid, mis tutvustavad Jumala organisatsiooni eri nurkade alt, näiteks filmid „Jehoova tunnistajad – organiseeritud kuulutama head sõnumit”, „Meie ülemaailmne vennaskond”, „Maailma otsteni” („To the Ends of the Earth”) ja „Meid ühendab Jumala õpetus” („United by Divine Teaching”). Peetellaste, päästetöötajate, misjonäride ja konvendikorraldajate tarmuka töö nägemine süvendab kindlasti kogu teie pere hindamist ülemaailmse vennaskonna vastu.
Igal Jumala rahva kogudusel on tähtis roll hea sõnumi kuulutamisel ja kristlaste toetamisel oma paikkonnas. Kuid võtkem koos perega aega ka selleks, et mõelda ’kogu meie vennaskonna peale’. See aitab meil ja meie lastel jääda „kindlaks usus” ning mõista, et meil on põhjust rõõmu pärast hõisata (1. Peetr. 5:9).
[Allmärkus]
^ lõik 10 Väljaandest „Pauluse kiri efeslastele” (Tallinn: Logos, 2003).
[Kast/pilt lk 18]
Jumala organisatsioon. Teema, mis väärib uurimist
Meile on antud külluslikult materjali, mille kaudu võime Jehoova organisatsiooni ajaloo ja tegevuse kohta rohkem teada saada. Järgmised küsimused aitavad selle teema uurimisega algust teha.
☞ Kuidas sai reisivate ülevaatajate töö nüüdisajal alguse? („Vahitorn” 15. november 1996, lk 10–15.)
☞ Mida erilist toimus „Laste päeval” 1941. aasta teokraatlikul kokkutulekul? („Vahitorn” 15. juuli 2001, lk 8.)
☞ Kuidas juhtiv kogu otsuseid teeb? („Vahitorn” 1. aprill 2007, lk 23, 24; „ ’Andkem põhjalikult tunnistust’ Jumala kuningriigist” [„„Bearing Thorough Witness” About God’s Kingdom”], lk 108–114.)