Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Teenigem Jehoovat täie tõsidusega

Teenigem Jehoovat täie tõsidusega

Teenigem Jehoovat täie tõsidusega

„Mis väärib tõsist tähelepanu, ... sellele mõtelge pidevalt.” (FILIPL. 4:8)

1., 2. Miks on paljudel inimestel kergemeelne ellusuhtumine ja milliseid küsimusi see tõstatab?

ME ELAME inimajaloo ühel kõige raskemal ja traagilisemal ajal. Inimestel, kel puudub kindel vaimne jalgealune, võib olla väga raske praeguste „kriitiliste aegadega” toime tulla (2. Tim. 3:1–5). Nad üritavad päevast päeva omaenda jõul hakkama saada – ja mitte eriti edukalt. Püüdes elu mitte liiga tõsiselt võtta, otsivad paljud üha uut meelelahutust.

2 Et oma pingeid maandada, panevad inimesed tihti lõbutsemise elus esikohale. Kui me pole valvsad, võime kergesti võtta omaks samasuguse elustiili. Mida teha, et nii ei juhtuks? Kas meil tuleb kogu aeg tõsine olla? Kuidas lõbustusi ja kohustusi tasakaalus hoida? Millistest Pühakirja põhimõtetest me peaksime juhinduma, et olla küll tõsise ellusuhtumisega, kuid seejuures mitte võtta ennast liiga tõsiselt?

Tõsidus naudingujanulises maailmas

3., 4. Kuidas aitab Pühakiri meil mõista tõsiduse vajalikkust?

3 On ütlematagi selge, et see maailm armastab liialt naudinguid (2. Tim. 3:4). Ülemäärase rõhu panemine mõnusale ajaveetmisele võib meilegi mõju avaldada ja meie vaimsuse ohtu seada (Õpet. 21:17, P 1997). Seega, täiesti põhjendatult manitses apostel Paulus oma kirjades Timoteosele ja Tiitusele kristlasi muu hulgas tõsidusele. Pauluse nõuande järgimine aitab meil mitte võtta omaks maailma kergemeelset ellusuhtumist. (Loe 1. Timoteosele 2:1, 2; Tiitusele 2:2–8.)

4 Sajandeid varem kirjutas Saalomon, et aeg-ajalt on kasulik naudingud kõrvale jätta, et mõelda tõsiste asjade peale (Kog. 3:4; 7:2–4). Elu lühiduse tõttu peame pääste saamiseks ’pingutama kõigest jõust’ (Luuka 13:24). Selleks on meil vaja mõelda pidevalt kõigele, „mis väärib tõsist tähelepanu” (Filipl. 4:8, 9). See tähendab keskeneda kristliku elu igale tahule.

5. Mis on üks valdkond, millesse peaksime tõsiselt suhtuma?

5 Näiteks suhtuvad kristlased Jehoova ja Jeesuse eeskujul tõsiselt kohustusse tööd teha (Joh. 5:17). Seetõttu on nad tihti oma töökuse ja usaldusväärsuse eest kiitust pälvinud. Eriti tunnetavad vajadust tublisti tööd teha just perepead, kuna nad mõistavad, et neil tuleb pere eest hoolt kanda. Pealegi, kui nad ei hoolitse aineliselt oma kodakondsete eest, on nad sama hästi kui „usu ära salanud” (1. Tim. 5:8).

Tõsise suhtumisega rõõmuküllases teenistuses

6. Kust me teame, et Jehoova teenimisse tuleb tõsiselt suhtuda?

6 Jehoova pole kunagi suhtunud kergekäeliselt sellesse, kuidas teda teenitakse. Kui Moosese seaduse all olnud iisraellased Jehoova teenimisest kõrvale kaldusid, olid sel rängad tagajärjed (Joosua 23:12, 13). Esimesel sajandil oli Kristuse järelkäijatel vaja võidelda, et hoida õige jumalakummardamine puhas valeõpetustest ja -hoiakutest (2. Joh. 7–11; Ilm. 2:14–16). Ka tänapäeval võtavad tõelised kristlased Jumala teenimist tõsiselt (1. Tim. 6:20).

7. Kuidas Paulus teenistuseks valmistus?

7 Põlluteenistus pakub meile rõõmu. Ent selleks, et meie rõõm kuulutustööst ei hääbuks, peaksime sellesse tõsiselt suhtuma ja olema hästi valmistunud. Paulus arvestas inimestega, keda ta õpetas. Ta kirjutas: „Ma olen saanud kõigeks igasugustele inimestele, et ma igal võimalikul viisil mõned päästaksin. Aga kõike ma teen hea sõnumi pärast, et jagada seda teistega” (1. Kor. 9:22, 23). Paulusel oli hea meel inimesi vaimselt aidata ja ta mõtles tõsiselt selle peale, millised on tema kuulajate konkreetsed vajadused. Nõnda suutis ta neid julgustada ja Jehoova teenimisele ergutada.

8. a) Kuidas me peaksime suhtuma inimestesse, kellele me Jumala Sõna õpetame? b) Miks võib öelda, et piibliuurimise juhatamine teeb meie teenistuse rõõmsamaks?

8 Kui tõsiselt Paulus teenistusse suhtus? Ta oli valmis ’orjama’ nii Jehoovat kui ka inimesi, kes tõesõnumit kuulasid (Rooml. 12:11; 1. Kor. 9:19). Kas meie tajume vastutust inimeste ees, kellele oleme võtnud kohustuseks Jumala Sõna õpetada – olgu siis tegu koduse piibliuurimise, kristliku koosoleku või pere jumalakummardamisega? Või kas tunneme, et piibliuurimise juhatamine käiks meil üle jõu? Tõsi, tavaliselt tähendab see aja võtmist isiklike asjade arvelt ja selle pühendamist teiste aitamiseks. Kuid eks see ole kooskõlas Jeesuse sõnadega „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine” (Ap. t. 20:35). See, kui saame kellelegi pääsetee kätte juhatada, toob meile võrreldamatut rõõmu.

9., 10. a) Kas tõsidus tähendab, et ei tohi lõõgastuda ega teistega mõnusalt aega veeta? Selgita. b) Mis aitab kogudusevanemal olla julgustav ja selline, kelle juurde meeleldi tullakse?

9 Tõsidus ei tähenda seda, et ei tohiks lõõgastuda ja teistega mõnusalt aega veeta. Jeesus andis täiusliku eeskuju sellega, et võttis aega mitte ainult õpetamiseks, vaid ka lõõgastumiseks ja sügavate sõprussuhete loomiseks (Luuka 5:27–29; Joh. 12:1, 2). Samuti ei tähenda tõsidus seda, et peaksime olema kogu aeg range ilmega. Kui Jeesus oleks olnud karm ja liialt tõsine, poleks inimesed nii meelsasti tema juurde tulnud. Isegi lapsed tundsid end tema seltsis hästi (Mark. 10:13–16). Kuidas Jeesust selles vallas järgida?

10 Vend, kes rääkis ühest kogudusevanemast, ütles: „Ta nõuab endalt palju, kuid ei oota kunagi täiuslikkust teistelt.” Kas seda võib öelda ka sinu kohta? Loomulikult võivad meil olla teiste suhtes mõningad mõistlikud ootused. Näiteks on hea, kui vanemad seavad lastele jõukohaseid eesmärke ja aitavad neid ka saavutada. Samamoodi võivad kogudusevanemad innustada koguduseliikmeid vaimselt edenema ja selleks neile konkreetseid soovitusi anda. Kogudusevanem mõjub usukaaslastele julgustavalt ja kosutavalt, kui ta endasse tasakaalukalt suhtub (Rooml. 12:3). Üks õde sõnas: „Ma ei taha, et kogudusevanem kõike naljana võtaks. Aga kui ta on kogu aeg tõsine, on raske tema poole pöörduda.” Üks teine õde ütles, et talle tunduvad mõned kogudusevanemad „väga heidutavad, kuna nad on ülitõsise olekuga”. Kogudusevanemad ei peaks eales panema usukaaslasi tundma, et Jehoova, „õnneliku Jumala” teenistus polegi nii rõõmuküllane (1. Tim. 1:11).

Suurema vastutuse kandmine koguduses

11. Mida tähendab pürgida suurema vastutuse poole koguduses?

11 Kui Paulus innustas mehi, et nad püüaksid saada koguduses suurema vastutuse vääriliseks, ei õhutanud ta neid ambitsioonikusele. Ta kirjutas hoopis: „Kui keegi pürgib ülevaatajaameti poole, siis ta igatseb suurepärast tööd” (1. Tim. 3:1, 4). Suurema vastutuse poole pürgimine eeldab, et kristlikul mehel oleks tugev soov näha vaeva, arendamaks vaimseid omadusi, mida on vaja usukaaslaste teenimiseks. Kui vend on olnud ristitud vähemalt ühe aasta ja vastab mõistlikul määral tekstis 1. Timoteosele 3:8–13 esitatud teenistusabilise nõuetele, võib teda soovitada ametisse määramiseks. Pane tähele, et salm 8 toob eraldi välja mõtte: „Teenistusabilised peavad samuti olema tõsised.”

12., 13. Kuidas saavad noored vennad suurema vastutuse poole pürgida?

12 Kas sa oled ristitud, hilises teismeeas vend, kes võtab Jehoova teenimist tõsiselt? On mitmeid asju, mida sa saad edasipürgimiseks teha. Näiteks tee edusamme põlluteenistuses. Kas sa käid kuulutustööl meeleldi igas vanuses kaaslastega? Kas sa püüad endale piibliuurimist leida? Piibliuurimise juhatamine soovituste järgi, mida antakse kristlikel koosolekutel, parandab su õpetamisoskust. Lisaks kasvab nii su empaatia inimese suhtes, kes Jehoova teid tundma õpib. Kui su õpilane hakkab nägema vajadust teha elus muudatusi, õpid sa, kuidas aidata kannatlikult ja arukalt tal Piibli põhimõtteid ellu rakendada.

13 Sa võid ka pakkuda abi eakatele vendadele ja õdedele, nagu see sul vähegi võimalik on. Samuti võiksid ilmutada huvi kuningriigisaali heakorra vastu ja lüüa kaasa koristustöödes. Kui sa pakud oma abi alati, kus võimalik, tõendab see su tõsist suhtumist teenistusse. Sinagi võid nagu Timoteos õppida koguduse vajaduste eest ’tõeliselt hoolt kandma’. (Loe Filiplastele 2:19–22.)

14. Kuidas saab kontrollida noorte vendade sobivust koguduses teenimiseks?

14 Kogudusevanemad, pange tähele noori vendi, kes püüavad ’põgeneda nooruseale omaste soovide eest’ ning taotlevad „õiglust, usku, armastust, rahu” ja teisi tähtsaid omadusi (2. Tim. 2:22). Andes neile koguduses ülesandeid, saate ’kontrollida nende sobivust’ suurema vastutuse kandmiseks. Nii võib nende ’edenemine olla nähtav kõigile’ (1. Tim. 3:10; 4:15).

Tõsidus perekonnas ja koguduses

15. Kuidas ilmutada tõsidust suhtumises teistesse inimestesse kooskõlas tekstiga 1. Timoteosele 5:1, 2?

15 Tõsidus kätkeb seda, et kohtleme oma vendi ja õdesid lugupidamisega. Timoteosele nõu andes rääkis Paulus tarvidusest teistesse lugupidavalt suhtuda. (Loe 1. Timoteosele 5:1, 2.) Eriti tähtis on järgida seda nõuannet vastassugupoolega suheldes. Iiobi eeskuju naiste, eriti abikaasa austamises väärib järgimist. Iiob hoidus teadlikult vaatamast mõnd teist naist ihara pilguga (Iiob 31:1). Tõsine suhtumine vendadesse ja õdedesse välistab nendega flirtimise ja mille tahes tegemise, mis paneks neid meie seltsis end ebamugavalt tundma. Eriti on lugupidamine omal kohal siis, kui kaks inimest kurameerivad. Tõsine kristlane ei mängi kunagi vastassugupoolde kuuluja tunnetega (Õpet. 12:22).

16. Milline on maailmas levinud suhtumine abielumehe ja pereisa rolli vastandina sellele, kuidas Piibel seda kirjeldab?

16 Samuti peame olema hoolsad, et me ei kaotaks tõsist suhtumist Jumala määratud rollidesse perekonnas. Saatana maailm naeruvääristab abielumehe ja pereisa rolli. Meelelahutustööstusele meeldib kujutada perepeasid pilkealustena, kes ei vääri mingit lugupidamist. Pühakiri annab aga abielumehele suure vastutuse, nimetades teda „naise peaks” (Efesl. 5:23; 1. Kor. 11:3).

17. Selgita, kuidas näitavad abikaasad oma tõsist suhtumist pere jumalakummardamisse.

17 Abielumees võib küll oma pere eest aineliselt hoolt kanda, ent kui ta ei paku vaimset juhatust, näitab see arukuse ja tarkuse puudumist (5. Moos. 6:6, 7). Seepärast ütleb 1. Timoteosele 3:4 perekonnapeadele, kes pürgivad lisaülesannete poole koguduses, et neil tuleb olla selline, „kes oma peret hästi juhatab ja kellele lapsed alluvad kogu tõsidusega”. Seda silmas pidades oleks neil hea mõelda, kas nad eraldavad regulaarselt aja pere jumalakummardamiseks. Mõned kristlikud naised peavad peaaegu et nuruma oma abikaasat, et see peret vaimselt juhiks. Igal abielumehel tuleks tõsiselt mõtiskleda, kuidas ta sellesse kohustusse suhtub. Muidugi peaks kristlik naine pere jumalakummardamist toetama ja tegema oma abikaasaga koostööd, et asi toimiks.

18. Kuidas võivad lapsed tõsist ellusuhtumist õppida?

18 Piibel innustab ka lapsi ellu tõsiselt suhtuma (Kog. 12:1). On hea, kui lapsed õpivad hoolsasti töötama, tehes majapidamistöid, mis vastavad nende vanusele ja võimetele (Nutul. 3:27). Kuningas Taavet õppis poisipõlves hästi lambaid karjatama. Samuti õppis ta pillimängu ja komponeerimist – oskusi, tänu millele ta kutsuti Iisraeli valitseja teenistusse (1. Saam. 16:11, 12, 18–21). Tõenäoliselt oli Taavet poisina ka mänguhimuline, kuid samas omandas ta väärt oskusi, mida ta hiljem Jehoova ülistamiseks kasutas. Karjasetöös õpitu aitas tal Iisraeli rahvast kannatlikult juhtida. Noored, milliseid kasulikke oskusi omandate teie, et saaksite paremini Loojat teenida ja oleksite valmis täitma täiskasvanu kohustusi?

Olgem tasakaalukad

19., 20. Kuidas meil tuleks suhtuda endasse ja oma jumalateenimisse?

19 Me kõik peaksime püüdma olla tasakaalukad, mitte suhtuma endasse ülemäära tõsiselt. Me ei tahaks eales muutuda „liiga õiglaseks” (Kog. 7:16). Mõnikord võib just muretum suhtumine ja natuke huumorimeelt aidata, kui tekib pingeline olukord kas kodus, tööl või suhetes kristlike vendade ja õdedega. Pereliikmed ei tohiks olla üksteise vastu üleliia kriitilised, et nad ei rikuks kodurahu. Koguduses võivad kõik õppida teistega naerma ja seltskonnast rõõmu tundma ning olla ülesehitava ja positiivse rääkimis- ja õpetamismaneeriga (2. Kor. 13:10; Efesl. 4:29).

20 Me elame maailmas, kus ei võeta tõsiselt ei Jehoovat ega tema seadusi. Seevastu Jehoova rahvas on vägagi huvitatud Jumalale kuuletumisest ja ustavaks jäämisest. Kui meeldiv on küll kuuluda suurde vennaskonda, kes kummardab Jehoovat täie tõsidusega! Suhtugem siis edaspidigi ellu ja Jumala teenimisse tõsiselt.

Kuidas sa vastaksid?

• Miks me ei tohiks võtta omaks selle maailma kergemeelset ellusuhtumist?

• Kuidas me võime olla tõsise suhtumisega rõõmsad jumalateenijad?

• Kuidas suhtumine vastutuse kandmisse näitab tõsidust?

• Selgita, miks on tähtis usukaaslasi ja pereliikmeid lugupidavalt kohelda.

[Küsimused]

[Pildid lk 12]

Abielumees peab hoolitsema oma pere eest nii aineliselt kui ka vaimselt