Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Tehkem otsuseid, mis austavad Jumalat

Tehkem otsuseid, mis austavad Jumalat

Tehkem otsuseid, mis austavad Jumalat

„Taipaja paneb tähele oma samme!” (ÕPET. 14:15)

1., 2. a) Mis peaks olema kõigi otsuste puhul meie esmane mure? b) Milliste küsimuste üle me arutlema hakkame?

NEID tuleb teha iga päev, sageli kümneid. Paljud neist pole kuigi kaalukad, teised aga avaldavad meie elule sügavat mõju. Mis need on? Otsused. Kõikide otsuste puhul, olgu need siis suured või väikesed, on meie esmane mure austada Jumalat. (Loe 1. Korintlastele 10:31.)

2 Kas sul on otsuseid kerge teha või oled alailma kahevahel? Kui tahame saavutada kristlikku küpsust, peame õppima õiget valest eristama ning langetama siis otsuseid, mis kajastavad meie enda, mitte kellegi teise veendumusi (Rooml. 12:1, 2; Heebr. 5:14). Miks veel on tähtis õppida langetama häid otsuseid? Miks on otsuste tegemine vahel raske? Ja kuidas langetada otsuseid, mis austavad Jumalat?

Miks üldse otsuseid teha?

3. Millel me ei tohiks lasta oma otsuseid mõjutada?

3 Kui me Piibli norme puudutavates küsimustes kõhklevad oleme, võivad meie kooli- või töökaaslased järeldada, et me pole oma uskumustes kuigi veendunud ja et meid saab kergesti mõjutada. Võib-olla nad valetavad, petavad või varastavad ning keelitavad meidki ’järgnema jõugule kurja tegema’ või vähemalt nende väärtegusid varjama (2. Moos. 23:2). Et me aga suudaksime teha otsuseid, mis Jumalale au toovad, ei tohiks me lasta hirmul ega soovil teiste heakskiidu järele viia end pahuksisse Piiblist õpetatud südametunnistusega (Rooml. 13:5).

4. Miks võivad teised tahta meie eest otsuseid teha?

4 Mitte kõik, kes tahavad meie eest otsuseid ära teha, ei soovi meile halba. Heade kavatsustega sõbrad võivad meile peale käia, et me nende nõu järgiksime. Isegi kui me enam vanematekodus ei ela, on pereliikmed meie heaolust ilmselt ikkagi sügavalt huvitatud ja võivad endist viisi soovida meie ees seisvates tähtsates otsustes kaasa rääkida. Võtame näiteks ravivaliku. Piibel mõistab selgelt hukka vere väärtarvitamise (Ap. t. 15:28, 29). Mõned meditsiinilised küsimused aga pole nii mustvalged ja nõuavad isiklikku otsustamist, kas mingi raviga nõustuda või sellest keelduda. * Meie lähedastel võib olla selles asjas oma kindel seisukoht. Kuid mis puutub otsuse tegemisse, peab iga pühendunud ristitud kristlane kandma „omaenese [vastutuse] kandamit” (Gal. 6:4, 5). Meie esmane hool on hoida puhast südametunnistust Jumala ees, mitte olla inimeste meelt mööda (1. Tim. 1:5).

5. Kuidas vältida oma usu laevahukku?

5 Otsustamatus võib meid tõsisesse ohtu seada. Jünger Jaakobus kirjutas, et kõhklev inimene on „ebakindel kõigil oma teedel” (Jaak. 1:8). Ta oleks nagu tüürita paadis tormisel merel, sest teda pillutavad inimeste pidevalt muutuvad seisukohad. Kui kergesti võib sellise inimese usulaev põhja minna, mispeale ta võib hakata oma trööstitus olukorras teisi süüdistama (1. Tim. 1:19). Mida teha, et meiega nii ei juhtuks? Me peame saama „kindlaks usus”. (Loe Koloslastele 2:6, 7.) Kindluse saavutamiseks tuleb meil õppida tegema otsuseid, millest ilmneb usk Jumala inspireeritud Sõnasse (2. Tim. 3:14–17). Mis võib aga pärssida meie suutlikkust teha häid otsuseid?

Miks võib otsuste tegemine raske olla

6. Kuidas võib hirm meid mõjutada?

6 Meid võib halvata hirm teha vale otsus, jääda jänni või näida teiste silmis rumal. Sellised kartused on mõistetavad. Keegi ei taha ju teha viletsat otsust, mis toob ebameeldivusi ja võib-olla ka häbi. Kuid armastus Jumala ja tema Sõna vastu aitab meil oma kartusi hajutada. Kuidas? Armastus Jumala vastu paneb meid enne tähtsate otsuste tegemist Piiblist ja sellel põhinevatest väljaannetest abi otsima. Selliselt toimides teeme vähem vigu. Miks? Sest Piibel ’annab kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet’ (Õpet. 1:4).

7. Mida kuningas Taaveti eeskuju meile õpetab?

7 Kas on võimalik, et teeme alati õige otsuse? Ei. Me kõik teeme vigu (Rooml. 3:23). Võtame näiteks kuningas Taaveti. Ta oli tark ja ustav mees. Ometi tegi ta vahel halbu otsuseid, mis tõid kaasa kannatusi nii talle endale kui ka teistele (2. Saam. 12:9–12). Kuid Taavet ei hakanud möödalaskmiste tõttu kahtlema oma suutlikkuses teha Jumalale meelepäraseid otsuseid (1. Kun. 15:4, 5). Meiegi võime hoolimata mineviku vigadest olla hea otsustusvõimega, kui me nagu Taavetki peame meeles, et Jehoova vaatab meie eksimustest üle ja annab need andeks. Jehoova toetab neid, kes teda armastavad ja talle kuuletuvad (Laul 51:3–6, 9–12).

8. Mida võib õppida sellest, kuidas Paulus abiellumise teemat käsitles?

8 Kartust seoses otsuste tegemisega on võimalik vähendada. Kuidas? Tuleb mõista, et mõnikord on mitu õiget toimimisviisi. Pane tähele, kuidas apostel Paulus arutles abiellumise teemal. Ta kirjutas Jumala vaimu mõjutusel: „Kui keegi arvab, et ta käitub sobimatult oma neitsilikkuse suhtes, ja kui ta nooruse õitseaeg on möödas ning ta peaks nii otsustama, tehku ta, mida tahab; ta ei tee pattu. Nad abiellugu. Aga kui keegi on oma südames kindel ega tunne selle järele vajadust, vaid tal on võim oma tahtmise üle ja ta on teinud oma südames otsuse hoida oma neitsilikkust, siis teeb ta hästi” (1. Kor. 7:36–38). Paulus soovitas vallalisust kui parimat valikut, kuid ta ütles, et ka abielluda pole vale.

9. Kas me peaksime olema mures selle pärast, kuidas teised meie otsustesse suhtuvad? Selgita.

9 Kas peaksime olema mures selle pärast, kuidas teised meie otsustesse suhtuvad? Mingil määral küll. Pane tähele, mida Paulus ütles sellise toidu söömise kohta, mis võis näida olevat ebajumalatele ohverdatud. Kuigi ta tunnustas, et otsus sellist toitu süüa poleks iseenesest vale, võiks see tuua kahju kellelegi teisele, kel on nõrk südametunnistus. Mis oli siis Pauluse otsus? Ta kirjutas: „Kui toit paneb mu venna komistama, ei söö ma enam mitte kunagi liha, et ma ei paneks oma venda komistama” (1. Kor. 8:4–13). Ka meie peame otsuseid tehes arvestama teiste südametunnistusega. Siiski on meile kõige tähtsam see, kuidas meie valikud mõjutavad meie sõprust Jehoovaga. (Loe Roomlastele 14:1–4.) Millised Piibli põhimõtted aitavad meil teha otsuseid, mis Jumalale au toovad?

Kuus sammu hea otsuse tegemisel

10., 11. a) Kuidas hoiduda ületamast peres oma võimupiire? b) Mida peaksid kogudusevanemad silmas pidama, kui nad teevad kogudust puudutavaid otsuseid?

10 Ära ületa oma võimupiire. Enne kui valime mingi tegutsemissuuna, peaksime mõtlema, kas meil on üldse voli selles asjas mingit otsust teha. Kuningas Saalomon kirjutas: „Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus!” (Õpet. 11:2).

11 Vanemad võivad küll lubada lastel mõningaid otsuseid langetada, kuid lapsed ei peaks arvama, et neil on alati õigus ise otsuseid teha (Kol. 3:20). Abielunaisel ja emal on peres mõningane otsustusõigus, kuid ta peaks tunnustama oma mehe juhtpositsiooni (Õpet. 1:8; 31:10–18; Efesl. 5:23). Samuti tuleb abielumeestel arvestada sellega, et nende võim on piiratud ning et nad peavad alluma Kristusele (1. Kor. 11:3). Kogudusevanemad teevad otsuseid, mis mõjutavad kogudust. Seejuures peavad nad aga olema kindlad, et nad ei lähe „üle selle, mis on kirjutatud” Jumala Sõnas (1. Kor. 4:6). Samuti tuleb neil järgida täpselt ustava orja juhatust (Matt. 24:45–47). Me võime säästa ennast ja teisi rohkest murest ja südamevalust, kui oleme tagasihoidlikud ja teeme otsuseid vaid seal, kus meil on voli neid teha.

12. a) Miks peaks enne otsuse tegemist asjaga seonduvat uurima? b) Selgita, mida oleks hea teha.

12 Uuri asja lähemalt. „Virga kavatsused toovad küll kasu, aga kõik ruttajad saavad ometi kahju!” kirjutas Saalomon (Õpet. 21:5). Oletame, et sulle tehakse äriettepanek. Ära lase end emotsioonidel juhtida. Hangi kõik olulised faktid, otsi nõu neilt, kes on selliste asjadega kursis, ning tee kindlaks sinu olukorda puudutavad Piibli põhimõtted (Õpet. 20:18). Hea ülevaate saamiseks kirjuta üles, mida see ettevõtmine sulle annab ja mida see nõuab. Enne otsuse tegemist „arvuta kokku kulud” (Luuka 14:28). Kaalu oma otsuse võimalikku mõju mitte ainult su rahalisele olukorrale, vaid ka vaimsusele. Selline asja lähem uurimine nõuab aega ja vaeva. Kuid nii toimides ei tee sa rutakat otsust, mis tooks kaasa asjatut muret.

13. a) Milline kinnitus on tekstis Jaakobuse 1:5? b) Kuidas tarkuse palumine meid aitab?

13 Palu Jehoovalt tarkust. Meie otsused toovad Jumalale au vaid siis, kui me palume nende tegemisel tema abi. Jünger Jaakobus kirjutas: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu aina Jumalat, sest tema annab kõigile heldelt, etteheiteid tegemata, ja siis antakse talle” (Jaak. 1:5). Pole mingi häbiasi tunnistada, et vajame otsuste tegemiseks Jumalalt tarkust (Õpet. 3:5, 6). Pealegi võime pelgalt enda arusaamisele toetudes kergesti eksiteele sattuda. Jumalalt tarkust paludes ja Piibli põhimõtteid uurides saame püha vaimu abi, mõistmaks, millistel motiividel me õigupoolest soovime mingit tegutsemissuunda valida. (Heebr. 4:12; loe Jaakobuse 1:22–25.)

14. Miks ei peaks me otsuse tegemist lõputult edasi lükkama?

14 Tee otsus. Ära otsustamisega torma, vaid võta piisavalt aega asja lähemaks uurimiseks ja palu Jumalalt tarkust. Arukas inimene „paneb tähele oma samme” (Õpet. 14:15). Teisest küljest aga ära lükka otsuse tegemist lõputult edasi. Viivitaja võib tuua lausa pentsikuid ettekäändeid, miks mitte tegutseda (Õpet. 22:13). Kuid selline otsustamatuski on õigupoolest otsus – otsus lasta teistel oma elu juhtida.

15., 16. Mis on otsuste elluviimisega seotud?

15 Vii otsus ellu. Vaev, mida me hea otsuse tegemiseks nägime, läheb tühja, kui me sellest otsusest kinni ei pea ning seda tarmukalt ellu ei vii. „Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata,” kirjutas Saalomon (Kog. 9:10). Edu saavutamiseks peame olema valmis kasutama oma ressursse selle heaks, et oma otsus täide viia. Näiteks võib koguduse kuulutaja otsustada alustada pioneeritööd. Kas teda aga saadab kordaminek? Tõenäoliselt jah, kui ta liigse palgatöö ja meelelahutusega end ära ei kurna ning teenistuseks vajalikku aega ära ei raiska.

16 Tõeliselt hea otsuse elluviimine on harva väga hõlpus. Miks? Sest „kogu maailm on Kurja võimuses” (1. Joh. 5:19). Meil tuleb maadelda „selle pimeduses oleva maailma valitsejatega, kurjade vaimsete jõududega, kes on taevastes paikades” (Efesl. 6:12). Nii apostel Paulus kui ka jünger Juudas viitasid sellele, et neil, kes otsustavad Jumalat austada, tuleb võidelda (1. Tim. 6:12; Juuda 3).

17. Mida Jehoova meilt ootab, kui pidada silmas otsuseid, mis me teeme?

17 Vaata otsus üle ja muuda seda kui vaja. Mitte kõik otsused ei teostu täiesti ootuspäraselt. Meid kõiki tabab „aeg ja juhus” (Kog. 9:11, UM). Siiski ootab Jehoova mõne otsuse puhul, et hoiaksime sellest kinni ka siis, kui kerkivad raskused. Näiteks pühendumistõotus Jehoovale ja abielutõotus oma kaasale on sellised, millest ei saa taganeda. Jumal ootab, et elaksime kooskõlas selliste otsustega. (Loe Laul 15:1, 2, 4.) Suurem jagu otsuseid aga pole nii kaalukad. Arukas inimene vaatab tehtud otsused aeg-ajalt üle. Ta ei luba uhkusel ega kangekaelsusel takistada end otsust veidi muutmast või hoopistükkis vastupidist otsustamast (Õpet. 16:18). Tema peamine hool on kindlaks teha, kas ta elu toob ikka endiselt Jumalale au.

Õpeta teisigi tegema otsuseid, mis austavad Jumalat

18. Kuidas saavad vanemad õpetada oma lastele heade otsuste tegemist?

18 Vanemad saavad teha palju selle heaks, et nende lapsed õpiksid tegema otsuseid, mis Jumalale au toovad. Enda hea eeskuju on üks parimaid õpetajaid (Luuka 6:40). Sobival võimalusel võiksid vanemad lastele rääkida, kuidas nad ise mingi otsuseni jõudsid. Samuti tasub neil ehk lubada lastel mõned otsused ise teha ning kui nad teevad hea otsuse, siis neid ka kiita. Mis aga siis, kui laps teeb kehva otsuse? Vanema esimene mõte võib olla kaitsta last tema otsuse halbade tagajärgede eest, kuid see ei pruugi olla lapsele parim. Oletame näiteks, et vanem lubab lapsel endale juhiloa teha. Siis aga rikub laps liikluseeskirja ja saab trahvi. Vanem küll võiks trahvi tema eest ära maksta, ent kui ta käsib lapsel trahvi tasumiseks ise raha teenida, on suurem tõenäosus, et laps õpib oma tegude eest vastutama (Rooml. 13:4).

19. Mida me peaksime oma piibliõpilasele õpetama ja kuidas seda teha?

19 Jeesus käskis oma järelkäijatel teisi õpetada (Matt. 28:20). Üks tähtsamaid asju, mida me saame oma piibliõpilasele õpetada, on heade otsuste tegemine. Selleks tuleb meil seista vastu kiusatusele öelda talle, kuidas toimida. Palju parem on, kui õpetame teda Piibli põhimõtete üle arutlema, nii et ta suudab ise õigeid otsuseid teha. Pealegi „tuleb meil igaühel enda kohta Jumalale aru anda” (Rooml. 14:12). Seega on meil kõigil väga hea põhjus teha otsuseid, mis austavad Jumalat.

[Allmärkus]

^ lõik 4 Vaata selle teema kohta teavet 2006. aasta „Meie Kuningriigiteenistuse” novembrinumbri vahelehelt pealkirjaga „Milline on minu otsus seoses verefraktsioonidega ning minu enda verega seotud raviprotseduuridega?”.

Kuidas sa vastaksid?

• Miks tuleb meil otsuste tegemist õppida?

• Kuidas võib hirm meid mõjutada ja kuidas oma kartustest võitu saada?

• Millised kuus sammu aitavad meil teha otsuseid, mis toovad Jumalale au?

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 16]

Sammud hea otsuseni

1. Ära ületa oma võimupiire

2. Uuri asja lähemalt

3. Palu Jehoovalt tarkust

4. Tee otsus

5. Vii otsus ellu

6. Vaata otsus üle ja muuda seda kui vaja

[Pilt lk 15]

Kõhklev inimene oleks nagu tüürita paadis tormisel merel