Kas Jehoova on su elus kõige tähtsam?
Kas Jehoova on su elus kõige tähtsam?
„Sina ... oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (LAUL 83:19)
1., 2. Miks võib öelda, et pääste saamiseks ei piisa üksnes Jumala nime teadmisest?
VAHEST nägid sa nime Jehoova esimest korda siis, kui sulle näidati seda tekstist Laul 83:19. Sa võisid olla üllatunud, kui lugesid sõnu: „Ning tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Kahtlemata oled sa sellest ajast saadik kasutanud sedasama piiblisalmi, et aidata teistelgi meie armastavat Jumalat Jehoovat tundma õppida (Rooml. 10:12, 13).
2 Ehkki Jumala nime teada on tähtis, sellest üksi ei piisa. Pane tähele, et laulukirjutaja räägib veel ühest tõest, mille mõistmine on vajalik päästeks. Ta ütleb: „Sina ... oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Jah, Jehoova on kõige tähtsam isik, kes üldse olemas on. Kõige Loojana on tal õigus oodata oma loodutelt täielikku allumist (Ilm. 4:11). Seepärast peaksime esitama endale küsimuse: kes on kõige tähtsam isik minu elus? On väga oluline analüüsida oma vastust sellele küsimusele.
Eedeni aias kerkinud vaidlusküsimus
3., 4. Kuidas Saatan Eevat pettis ja millise tulemusega?
3 Eelnimetatud küsimuse tõsidus ilmneb sündmustest, mis toimusid Eedeni aias. Seal meelitas mässumeelne ingel, kes sai hiljem tuntuks kui Kurat-Saatan, esimest naist Eevat panema omaenda soovid ettepoole Jehoova keelust mitte süüa ühe puu vilja (1. Moos. 2:17; 2. Kor. 11:3). Eeva andis Saatana ahvatlusele järele ja ilmutas nõnda lugupidamatust Jehoova ülemvõimu vastu. Ta ei pidanud Jehoovat oma elus kõige tähtsamaks. Ent kuidas õnnestus Saatanal Eeva ära petta?
4 Saatan kasutas Eevaga vesteldes mitmeid salakavalaid võtteid. (Loe 1. Moosese 3:1–5.) Esiteks ei maininud Saatan Jumala isikunime Jehoova; ta rääkis lihtsalt „Jumalast”. Seevastu 1. Moosese raamatu kirjutaja kasutas selle peatüki alguses nime Jehoova. Teiseks, selle asemel et rääkida Jumala sõnadest kui keelust, sõnastas Saatan oma küsimuse lihtsalt nii: „Kas Jumal on tõesti öelnud ...?” (1. Moos. 2:16.) Saatan võis sellisel salakavalal viisil üritada vähendada Jehoova antud keelu tähtsust. Kolmandaks kasutas Saatan mitmuslikku asesõna „teie”, ehkki ta rääkis üksnes Eevaga. Nii tehes püüdis ta ehk rõhuda naise eneseuhkusele ja panna teda end tähtsana tundma, justkui võiks Eeva rääkida nii enda kui ka oma mehe nimel. Mis oli tulemus? Eeva järgmistest sõnadest näib, et ta otsustaski mõlema eest ise kõneleda. Ta ütles maole: „Me sööme küll rohuaia puude vilja.”
5. a) Millele suutis Saatan Eeva mõtted viia? b) Mida Eeva keelatud vilja söömisega näitas?
5 Peale selle moonutas Saatan fakte. Ta andis mõista, justkui oleks Jumalast ebaõiglane nõuda, et Aadam ja Eeva „ei tohi süüa kõigist aia puudest” (UM). Seejärel õhutas Saatan Eevat mõtlema iseendale ja sellele, et tema elu võiks olla veelgi parem, kui ta saaks „Jumala sarnaseks”. Lõpuks saavutaski Saatan selle, et Eeva hakkas mõtlema rohkem puule ja selle viljale kui oma suhetele Jumalaga, kes oli talle kõik andnud. (Loe 1. Moosese 3:6.) Paraku näitas Eeva keelatud vilja söömisega, et ta pidas ennast Jehoovast tähtsamaks.
Iiobi päevil tõstatatud vaidlusküsimus
6. Kuidas seadis Saatan Iiobi laitmatuse kahtluse alla ja milline võimalus Iiobil seoses sellega oli?
6 Sajandeid hiljem oli ustaval mehel Iiobil võimalus näidata, kes on talle kõige tähtsam. Kui Jehoova juhtis Saatana tähelepanu Iiobi laitmatule eluteele, ütles see vastu: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab?” (Loe Iiob 1:7–10.) Saatan ei eitanud, et Iiob on Jumalale sõnakuulelik. Ta pani kahtluse alla hoopis tema ajendid. Salakavalalt süüdistas ta Iiobit, et see teenib Jehoovat omakasu pärast, mitte aga armastuse ajel. Sellele süüdistusele võis vastuse anda üksnes Iiob ise ning selleks oli tal ka võimalus.
7., 8. Milliseid katsumusi pidi Iiob taluma ja mida ta ustavaks jäädes näitas?
7 Jehoova lubas Saatanal tuua Iiobile ühe õnnetuse teise järel (Iiob 1:12–19). Kuidas Iiob reageeris, kui hädad tema elu pea peale pöörasid? Piibel ütleb, et ta „ei teinud pattu ega rääkinud Jumala kohta halba” (Iiob 1:22). Kuid see ei pannud Saatana suud lukku. Ta süüdistas edasi: „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” (Iiob 2:4). * Saatan väitis, et kui Iiob ise kannataks, teeks ta otsuse, et Jehoova ei ole tema elus kõige tähtsam.
8 Iiobit tabas jälestust tekitav haigus, mis moonutas tema välimust. Tema naine ütles talle, et ta neaks Jumalat ja sureks. Hiljem süüdistasid kolm võltslohutajat teda väärtegudes (Iiob 2:11–13; 8:2–6; 22:2, 3). Kuid kõige selle juures ei loobunud Iiob oma laitmatusest. (Loe Iiob 2:9, 10.) Oma ustavusega ta näitas, et peab Jehoovat kõige tähtsamaks. Samuti tõendas Iiob, et ebatäiuslikul inimesel on võimalik – olgugi et piiratud määral – anda vastus Kuradi valesüüdistustele. (Võrdle Õpetussõnad 27:11.)
Jeesuse ammendav vastus
9. a) Kuidas ahvatles Saatan Jeesust seoses tema füüsilise vajadusega? b) Kuidas Jeesus sellele ahvatlusele reageeris?
9 Peagi pärast Jeesuse ristimist õhutas Saatan teda olema isekas, mitte aga pidama oma elus kõige tähtsamaks Jehoovat. Kurat pani Jeesuse ette kolm ahvatlust. Esiteks püüdis ta rõhuda Jeesuse füüsilisele vajadusele, ahvatledes teda muutma kivid leibadeks (Matt. 4:2, 3). Jeesus oli paastunud 40 päeva ja oli väga näljane. Nõnda siis ergutas Kurat teda kasutama oma imelist väge selleks, et nälga kustutada. Kuidas Jeesus reageeris? Erinevalt Eevast hoidis ta mõtted Jehoova sõnadel ja lükkas ahvatluse kohe tagasi. (Loe Matteuse 4:4.)
10. Miks õhutas Saatan Jeesust end templimüüri harjalt alla kukutama?
10 Teiseks õhutas Saatan Jeesust, et see end templimüüri harjalt alla kukutaks (Matt. 4:5, 6). Mida lootis Saatan saavutada? Ta väitis, et kui Jeesus kukkumisega viga ei saaks, tõestaks see, et ta on „Jumala poeg”. On näha, et jällegi soovis Kurat panna Jeesust isekalt käituma. Ta tahtis, et Jeesus hakkaks oma maine pärast liialt muretsema ja koguni korraldaks muljetavaldava vaatemängu. Saatan teadis, et inimene võib eneseuhkusest ja soovist mitte jääda teiste ees häbisse provokatsioonile alluda. Saatan kohaldas pühakirjateksti vääralt, kuid Jeesus näitas oma vastusega, et mõistab Jehoova Sõna täielikult. (Loe Matteuse 4:7.) Mitte lastes end provotseerida, tõendas Jeesus taas kord, et Jehoova on talle kõige tähtsam.
11. Miks keeldus Jeesus Saatana pakkumisest saada endale kõik maailma kuningriigid?
11 Viimaks tegi Saatan meeleheitliku katse murda Jeesuse laitmatust, pakkudes talle kõiki maailma kuningriike (Matt. 4:8, 9). Jeesus keeldus pakkumisest viivitamata. Ta mõistis, et pakkumist vastu võttes ei tunnustaks ta Jehoova ülemvõimu – Jumala ainuõigust olla kõrgeim valitseja. (Loe Matteuse 4:10.) Jeesus tsiteeris Saatanale vastates iga kord pühakirjateksti, kus esines nimi Jehoova.
12. Millise raske olukorraga seisis Jeesus silmitsi oma maise elu lõpupoolel ja mida me võime õppida sellest, kuidas ta toimis?
12 Oma maise elu lõpuosas seisis Jeesus silmitsi väga raske olukorraga. Ta oli kogu teenistusaja jooksul rääkinud, et on valmis oma elu ohvriks andma (Matt. 20:17–19, 28; Luuka 12:50; Joh. 16:28). Samas mõistis Jeesus, et juudi kohus esitab talle valesüüdistusi ja mõistab ta süüdi ning et ta hukatakse kui jumalateotaja. See viimane valmistas talle sügavat muret. Ta palvetas: „Mu Isa, kui on võimalik, siis las see karikas läheb minust mööda.” Kuid ta jätkas: „Ometi mitte nagu mina tahan, vaid nagu sina tahad” (Matt. 26:39). Jeesuse ustavus kuni surmani ei jäta mingit kahtlust selles, kes oli kõige tähtsam isik tema elus.
Milline on meie vastus
13. Mida me võime õppida Eeva, Iiobi ja Jeesus Kristuse näidetest?
13 Mida seni uuritu meile õpetab? Eeva juhtumist õpime seda, et neile, kes annavad järele isekatele himudele või on tähtsust täis, ei ole Jehoova kõige olulisem. Iiobi laitmatust eluteest õpime aga seda, et isegi ebatäiuslikud inimesed võivad hoida Jehoovat oma elus esikohal, kui jäävad raskustes ustavaks – ükskõik kas nad mõistavad täielikult oma hädade põhjust või ei (Jaak. 5:11). Ning Jeesuse eeskuju õpetab meid olema valmis taluma häbi ja mitte panema liigset rõhku oma mainele (Heebr. 12:2). Ent kuidas me saame nendest näidetest õpitut ellu rakendada?
14., 15. Mille poolest erines Jeesuse reageering ahvatlusele Eeva omast ja kuidas saame meie selles osas Jeesust järgida? (Kommenteeri pilti lk 18.)
14 Ärgem ahvatlusi kohates kunagi unustagem Jehoovat. Eeva lasi juhtida oma tähelepanu tema silme ees olevale ahvatlusele. Ta nägi, et „puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne” (1. Moos. 3:6). Kui teistmoodi reageeris küll Jeesus kolmele ahvatlusele! Ta vaatas iga kord ahvatlusest kaugemale ja mõtles oma tegude tagajärgedele. Ta toetus Jumala Sõnale ja kasutas ka Jehoova nime.
15 Millele keskendume meie, kui meil tekib kiusatus teha midagi, mis pole Jehoovale meelepärane? Mida rohkem me ahvatlusele mõtleme, seda tugevamaks muutub väär himu (Jaak. 1:14, 15). Meil on tarvis kiiresti tegutseda, et himust vabaneda, isegi kui selline toimimisviis tundub sama äärmuslik nagu kehaliikme eemaldamine (Matt. 5:29, 30). Me peame Jeesuse sarnaselt mõtlema oma tegude tagajärgedele – sellele, kuidas meie teod mõjutavad meie suhteid Jehoovaga. Meil tuleb meenutada, mida ütleb Jumala Sõna Piibel. Ainult sel viisil saame tõendada, et Jehoova on meile kõige tähtsam.
16.–18. a) Mille tõttu me võime tunda sügavat masendust? b) Kuidas me võime vaevadega toime tulla?
16 Ärgem isiklike tragöödiate tõttu kunagi Jehoova vastu kibestugem (Õpet. 19:3). Selle kurja maailma lõpu lähenedes tabavad õnnetused ja tragöödiad aina rohkemaid Jehoova teenijaid. Me ei oota praegusel ajal mingit imelist kaitset. Siiski võime nagu Iiobki tunda sügavat masendust, kui keegi meile armas inimene sureb või kui me ise raskuste käes kannatame.
17 Iiob ei mõistnud, miks Jehoova lubas teatud asjadel juhtuda, ning aeg-ajalt ei pruugi meiegi mõista, miks Jehoova õnnetusi lubab. Vahest oleme kuulnud ustavatest vendadest, kes hukkusid näiteks Haiti maavärinas või mõnes muus looduskatastroofis. Või ehk teame mõnd juhtumit, kus laitmatu jumalateenija langes vägivalla ohvriks või sai surma kohutavas õnnetuses. Ka me ise võime sattuda hädade küüsi või kannatada ülekohut. Ahastuses võime Jehoova poole hüüda: „Miks, Jehoova?! Miks just mina? Mida ma valesti olen teinud?” (Hab. 1:2, 3.) Mis võib meid sellistel rasketel aegadel aidata?
18 Me ei tohiks hakata mõtlema, et niisugused juhtumid on Jehoova pahameele märk. Jeesus näitas, et see pole nii, kui rääkis kahest tragöödiast, mis tema päevil aset leidsid. (Loe Luuka 13:1–5.) Paljud õnnetused on „aja ja juhuse” tagajärg (Kog. 9:11, UM). Mis ka meile hingevalu ei põhjustaks, me suudame toime tulla, kui otsime abi „kogu lohutuse Jumalalt”. Ta annab meile ustavaks jäämiseks vajaliku jõu (2. Kor. 1:3–6).
19., 20. Mis aitas Jeesusel taluda alandavaid olukordi ja mis võib aidata meil sedasama teha?
19 Ärgem kunagi lubagem uhkusel ega häbissejäämise kartusel endast võitu saada. Alandlikkuse tõttu suutis Jeesus ’loobuda kõigest, mis tal oli, ja võtta orja kuju’ (Filipl. 2:5–8). Ta jaksas taluda paljusid alandavaid olukordi, kuna toetus Jehoovale (1. Peetr. 2:23, 24). Jeesus pani Jehoova tahte täitmise oma elus esikohale ja seetõttu „ülendaski Jumal ta kõrgemale positsioonile” (Filipl. 2:9). Jeesus innustas oma jüngreid elama samasugust elu, nagu ta ise elas (Matt. 23:11, 12; Luuka 9:26).
20 Aeg-ajalt võivad mõned usukatsed panna meid piinlikku olukorda. Ent meil peaks olema samasugune kindlustunne nagu apostel Paulusel, kes ütles: „Just sel põhjusel ma kannatangi, kuid ma ei häbene. Sest ma tunnen teda, kellesse ma olen uskunud, ja olen veendunud, et ta suudab kaitsta seda, mis ma olen tema hoolde usaldanud selle päevani” (2. Tim. 1:12).
21. Mis on sinu otsus hoolimata maailmale omasest isekusest?
21 Piibel on ennustanud, et meie päevil on inimesed enesearmastajad (2. Tim. 3:2). Pole siis ime, et elame keset minakeskset põlvkonda. Ärgem kunagi laskem ümbritsevate inimeste isekusel end rikkuda! Nii ahvatluse, isikliku tragöödia kui ka häbistuse korral olgem kõik täis otsustavust tõendada, et Jehoova on meie elus tõepoolest kõige tähtsam.
[Allmärkus]
^ lõik 7 Mõnede piibliõpetlaste arvates võib väljend „nahk naha vastu” viidata sellele, et Iiob oleks isekalt valmis laskma oma lastel ja loomadel kaotada oma naha ehk elu, peaasi et enda nahka ehk elu alal hoida. Teised saavad sellest väljendist aru nii, et inimene oleks valmis kaotama osa nahka, kui ta sellega oma elu päästaks. Näiteks võib keegi pead löögi eest kaitstes käsivarre ette tõsta ja nõnda natuke nahka kaotada, et oma nahka päästa. Mida see idioom ka ei tähenda, vihjasid need sõnad ilmselgelt sellele, et Iiob loobuks hea meelega kõigest, et ainult ise ellu jääda.
Mida võib õppida sellest, ...
• kuidas Saatan pettis Eevat?
• kuidas Iiob reageeris isiklikele tragöödiatele?
• millele Jeesus keskendus?
[Küsimused]
[Pilt lk 17]
Eeva ei pidanud suhteid Jehoovaga esmatähtsaks
[Pilt lk 18]
Jeesus seisis vastu Saatana ahvatlustele ja keskendus Jehoova tahtele
[Pildid lk 20]
Tunnistustöö telgist telki pärast Haiti maavärinat
Hädaajal keskendugem „kogu lohutuse Jumalale”
