Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kristlikud pered, ’olge valmis’!

Kristlikud pered, ’olge valmis’!

Kristlikud pered, ’olge valmis’!

„Olge teiegi valmis, sest inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei pea seda tõenäoliseks.” (LUUKA 12:40)

1., 2. Miks peaksime võtma tõsiselt Jeesuse manitsust „Olge teiegi valmis”?

MIS saab sinust ja su perest, kui „inimese Poeg tuleb oma auhiilguses” ja „eraldab inimesed üksteisest”? (Matt. 25:31, 32.) Kuna see juhtub tunnil, mil me ei pea seda tõenäoliseks, on väga tähtis võtta tõsiselt Jeesuse manitsust „Olge teiegi valmis” (Luuka 12:40).

2 Eelmine artikkel rääkis sellest, kuidas iga pereliige saab oma rolli hästi täites aidata kogu perel vaimselt ärkvel püsida. Mida me aga veel saame oma pere vaimseks heaoluks teha?

Hoidke ’silm selge’

3., 4. a) Mille suhtes peavad kristlikud pered valvsad olema? b) Mida tähendab hoida ’silm selge’?

3 Et Kristuse tulekuks valmis olla, peavad pered olema hoolsad, et nad õigest jumalateenimisest kuidagi kõrvale ei kalduks. Neil tuleb olla valvas kõige suhtes, mis võiks neid sellelt teelt eksitada. Kuna üheks püüniseks, millesse paljud pered on sattunud, on materialism, siis tasuks tähele panna, mida Jeesus ütles ’silma selgena’ hoidmise kohta. (Loe Matteuse 6:22, 23.) Just nagu lamp valgustab meie teed, nii et me käies ei komistaks ega kukuks, võib ka see, mida me oma „südame silmade” kaudu vastu võtame, meid valgustada, aidates meil käitumises mitte vääratada (Efesl. 1:18).

4 Selleks et oma sõnasõnaliste silmadega selgelt näha, peavad silmad olema korras ja võimelised vaadatavale fookustuma. Südame silmadega on sama moodi. Selge piltlik silm tähendab, et oleme keskendunud ühele kindlale eesmärgile. Selle asemel, et lubada oma elul keerelda materiaalsete asjade ümber ja olla mures vaid pere füüsiliste vajaduste pärast, fookustame meie oma silma vaimsetele asjadele (Matt. 6:33). See tähendab, et oleme oma ainelise olukorraga rahul ja paneme Jumala teenimise elus esikohale (Heebr. 13:5).

5. Kuidas üks teismeline tütarlaps näitas, et tema „silm” on suunatud Jumala teenimisele?

5 Kui lapsi on õpetatud ’silma selgena’ hoidma, võivad sel olla väga head tulemused. Võtame näiteks ühe teismelise tüdruku Etioopiast. Ta oli nii hea õpilane, et kui ta oli põhihariduse saanud, pakuti talle stipendiumit edasiõppimiseks. Tema „silm” aga oli fookustatud Jehoova teenimisele ja sellepärast lükkas ta selle võimaluse tagasi. Peagi pärast seda sai ta tööpakkumise kuupalgaga 3000 eurot, mis tähendanuks nende maa keskmisest oluliselt kõrgemat tasu. Kuid selle õe „silm” oli suunatud pioneerteenistusele. Tal polnud vaja oma vanematega nõu pidada, et see tööpakkumine tagasi lükata. Mida vanemad tundsid, kui said teada, kuidas nende tütar oli toiminud? Muidugi olid nad õnnelikud ja ütlesid tütrele, kui uhked nad tema üle on.

6., 7. Millise ohu suhtes me peame oma ’silmad lahti hoidma’?

6 Jeesuse sõnad Matteuse 6:22, 23 sisaldavad ka hoiatust ahnuse eest. Jeesus ei vastandanud selget silma mitte ähmasega, vaid sellisega, mis on „suunatud kurjale”. Selline silm on „halb”, „kade”, see tähendab saamahimuline, ahne (Matt. 6:23, allm.). Kuidas Jehoova ahnusesse suhtub? Piibel ütleb: „Hoorust ja igasugust ebapuhtust ega ahnust ärgu isegi mainitagu teie seas” (Efesl. 5:3).

7 Teiste juures on ahnust kerge märgata, enda juures aga mitte. Seega on tark panna tähele Jeesuse nõuannet „Hoidke oma silmad lahti ja hoiduge igasuguse saamahimu eest” (Luuka 12:15). Selle nõuande järgi toimimiseks peame uurima läbi oma südamesoovid. Kristlikel peredel tuleb tõsiselt mõelda, kui palju aega ja raha nad kulutavad meelelahutuse, puhkuse ja kõiksugu asjade soetamise peale.

8. Kuidas järgida nõuannet „Hoidke oma silmad lahti”, kui asi puudutab ostude tegemist?

8 Enne mingi ostu tegemist tuleb mõelda rohkemale kui vaid sellele, kas see on taskukohane. Kaalugem näiteks, kas meil on üldse aega seda asja kasutada ja hooldada ning kui palju aega võtab, et õppida seda käsitsema. Noored, ärge uskuge kõike, mida väidavad reklaamid, ja ärge nõudke ebamõistlikult, et vanemad ostaksid teile kalleid firmariideid või muid asju. Ohjeldage oma soove. Mõelgem ka selle peale, kuidas mingi asja muretsemine mõjutab terve pere valmisolekut inimese Poja tulemiseks. Usaldagem Jehoova lubadust „Kindlasti ei jäta ma sind maha ega hülga sind mingil juhul” (Heebr. 13:5).

Püüelge vaimsete eesmärkide poole

9. Kuidas vaimsete eesmärkide poole püüdlemine perele kasuks tuleb?

9 Veel üks viis, kuidas pereliikmed saavad oma usku tugevdada ja kogu pere vaimsele heaolule kaasa aidata, on vaimsete eesmärkide seadmine ja nende poole pürgimine. See aitab perel hinnata oma edenemist Jehoova teenimises ja otsustada, millised tegevused on tähtsamad ja millised vähem tähtsad. (Loe Filiplastele 1:10.)

10., 11. Milliste eesmärkide poole teie pere püüdleb ja milliseid eesmärke tahaksite endale veel seada?

10 Isegi väikesed vaimsed eesmärgid, mis on enamasti igale pereliikmele saavutatavad, toovad suurt kasu. Võtame näiteks eesmärgi arutada iga päev üheskoos päevateksti. Pereliikmete kommentaarid aitavad perepeal oma kodakondsete vaimsuse üle otsustada. Samuti on väärt eesmärk lugeda regulaarselt koos Piiblit. Nii saavad lapsed parandada oma lugemisoskust ja hakkavad Piibli sõnumit paremini mõistma (Laul 1:1, 2, UM). Ka oma palvete sisukamaks muutmine on suurepärane siht. Veel üks hea eesmärk oleks tuua rohkem esile vaimu vilja eri tahke (Gal. 5:22, 23). Samuti võiksime otsida viise osutada kaastunnet inimeste vastu, keda me kuulutustööl kohtame. Nõnda õpivad ka lapsed inimestele kaasa tundma ning on tõenäolisem, et neis kasvab soov teenida pioneeri või misjonärina.

11 Kaalu mõningaid eesmärke, mille poole sa ise ja kogu su pere võiks püüelda. Kas teie pere võiks võtta sihiks teha rohkem kuulutustööd? Ehk tuleks teil töötada selle nimel, et saada üle kartusest anda tunnistust telefoni teel, tänaval või ärides? Kuidas oleks eesmärgiga teenida seal, kus kuulutajate järele on suurem vajadus? Kas keegi teie perest võiks uut keelt õppida, et jagada head sõnumit teisest rahvusest inimestega?

12. Kuidas saavad perepead aidata oma perel vaimselt kasvada?

12 Perepead, tehke kindlaks, millistes valdkondades teie pere võiks vaimselt kasvada, ja mõelge, millised konkreetsed eesmärgid aitaksid sellele kaasa. Eesmärgid, mida perekond endale seab, peaksid olema realistlikud ning arvestama pereliikmete olukorra ja võimetega (Õpet. 13:12). Loomulikult võtab väärt sihi saavutamine aega. Võib-olla tuleks perel osta aega välja telerivaatamise arvelt ja kasutada seda vaimseks tegevuseks (Efesl. 5:15, 16). Töötage kõvasti oma pere vaimsete sihtide nimel (Gal. 6:9). Kui pere püüdleb vaimsete eesmärkide poole, on tema „edenemine ... nähtav kõigile” (1. Tim. 4:15).

Olgu teil jumalakummardamise õhtu

13. Milline muudatus tehti koosolekute nädalakavas ja millele peaksime mõtlema?

13 Suurepäraseks abiks peredele, et nad võiksid ’olla valmis’ inimese Poja tulemiseks, on koosolekute kavas tehtud tähelepanuväärne muudatus, mis jõustus 2009. aasta jaanuaris. Sellest alates ei tule me enam eraldi päeval kokku koguduse raamatu-uurimiseks, nagu seda nimetati, kuna see koosolek liideti teokraatliku teenistuskooli ja teenistuskoosolekuga. See muudatus tehti selleks, et anda kristlikele peredele võimalus võtta oma nädalakavva õhtu perekondlikuks jumalakummardamiseks, et seeläbi oma vaimsust tugevdada. Nüüd on sellest muudatusest mõni aeg mööda läinud ja igaüks võiks mõelda, kas ta kasutab seda vabaks jäänud aega pere jumalakummardamiseks või isiklikuks uurimiseks ning kas see õhtu on tema puhul oma eesmärgi täitnud.

14. a) Mis on peamine eesmärk, miks me eraldame aja pere jumalakummardamiseks või isiklikuks uurimiseks? b) Miks on ülitähtis, et meil oleks õhtu uurimiseks?

14 Peamine eesmärk, miks me eraldame oma nädalakavas aja pere jumalakummardamiseks või isiklikuks uurimiseks, on Jumalaga lähedasemaks saada (Jaak. 4:8). Korrapärane Piibli uurimine ja oma Looja tundmaõppimine tugevdab meie suhteid temaga. Mida lähedasemaks me Jehoovaga saame, seda enam tahame armastada teda „kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga” (Mark. 12:30). Kindlasti oleme siis varmad talle kuuletuma ja teda eeskujuks võtma (Efesl. 5:1). Regulaarne jumalakummardamise õhtu on niisiis ülioluline, et kõik pereliikmed võiksid eesootavaks „suureks viletsuseks” valmis olla ja selle üle elada (Matt. 24:21).

15. Kuidas mõjutab pere jumalakummardamine pereliikmete tundeid üksteise vastu?

15 Pere jumalakummardamisel on veel üks eesmärk: aidata pereliikmetel üksteisega lähedasemaks saada. Iga nädal aja veetmine koos vaimseid asju arutades mõjutab oluliselt pereliikmete tundeid üksteise vastu. Kuidas see küll abikaasasid lähendab, kui nad näevad teineteist väljendamas rõõmu vaimsete pärlite üle, mida nad koos uurides on leidnud! (Loe Koguja 4:12.) Ja on vägagi tõenäoline, et vanemaid ja lapsi, kes üheskoos Jumalat kummardavad, hakkab ühendama niisugune armastus, mis on „ühtsuse täiuslik side” (Kol. 3:14).

16. Millist kasu on kolm õde saanud sellest, et on eraldanud ühe õhtu nädalas Piibli uurimiseks?

16 Mõtle, kuidas kolm kristlikku õde on saanud kasu soovitusest võtta õhtu Piibli uurimiseks. Need kolm eakat leske elavad samas linnas; nad pole omavahel sugulased, kuid on olnud aastaid head sõbrad. Igatsedes üksteisega rohkem suhelda ja samas soovides, et nende seltsimisel oleks eeskätt vaimne väärtus, leppisid nad kokku ühe õhtu nädalas koos Piibli uurimiseks. Alustuseks otsustasid nad uurida raamatut „ ’Andkem põhjalikult tunnistust’ Jumala kuningriigist!” („„Bearing Thorough Witness” About God’s Kingdom”). „Me naudime koos uurimist niivõrd, et tavaliselt läheb meil üle tunni,” ütleb üks õdedest. „Püüame olukordi, milles meie esimese sajandi vennad olid, endale ette kujutada, ja vestleme sellest, mida meie samasuguses olukorras teeksime. Proovime oma aruteludest koorunud mõtteid ka teenistuses rakendada. Nii on kuulutamine ja jüngrite tegemise töö meile palju nauditavamaks saanud ja on tulemusrikkam kui eales varem.” Peale selle, et koos uurimine on neid õdesid vaimselt kosutanud, on see need kolm head sõpra üksteisega veelgi lähedasemaks teinud. „Me peame seda uurimist väga kalliks,” ütlevad nad.

17. Mis aitab kaasa pere jumalakummardamisõhtu õnnestumisele?

17 Kuidas on sinuga? Kas sinagi oled maitsnud hüvesid, mida toob see, kui eraldada õhtu pere jumalakummardamiseks või isiklikuks uurimiseks? Kui jätta uurimine juhuse hoolde, ei täida see oma eesmärke. Iga pereliige peaks olema valmis kokkulepitud ajal uurima. Vähemtähtsatel asjadel ei tohiks lubada end segada. Valida tuleks selline uurimismaterjal, millel oleks perele praktiline väärtus. Kuidas koos uurimine nauditavaks muuta? Tähtis on rakendada häid õpetamismeetodeid ning hoida õhkkond lugupidav ja rahulik (Jaak. 3:18). *

’Püsige ärkvel’ ja ’olge valmis’

18., 19. Kuidas peaks teadmine, et inimese Poja tulemine on lähedal, sind ja su peret mõjutama?

18 Maailma halvenev olukord meie päevil ei jäta mingit kahtlust, et aastast 1914 on väldanud Saatana maailma viimsed päevad. Harmagedooni tormipilved ei saa enam kaugel olla. Peagi on käes aeg, kui inimese Poeg tuleb viima täide Jehoova kohtuotsust jumalatute üle (Laul 37:10; Õpet. 2:21, 22). Kas sind ja su peret mõjutab selle teadmine?

19 Kas sa võtad kuulda Jeesuse nõuannet hoida ’silm selge’? Kas sinu pere püüdleb vaimsete eesmärkide poole, kuigi inimesed selles maailmas taotlevad rikkust, tuntust või võimu? Kas sinul on pere jumalakummardamise õhtu või isiklik uurimine? Kas see õhtu on aidanud sinul ja su perel saada lähedasemaks Jehoovaga ja omavahel? Kui meenutada veel eelmist artiklit, siis mõtle ka selle peale, kas sa täidad oma kohustusi perekonnas, mis sul kui mehel või naisel või lapsel Piibli järgi on, ja aitad sellega kogu perel ’ärkvel püsida’ (1. Tess. 5:6). Kui see on nii, siis ’oled valmis’ inimese Poja tulekuks.

[Allmärkus]

^ lõik 17 Mõtteid selle kohta, mida uurida ja kuidas teha pere jumalakummardamise õhtud praktiliseks ja nauditavaks, vaata „Vahitornist” 15. oktoober 2009 lk 29–31.

Mida sa õppisid?

• Selgita, kuidas aitab kristlikel peredel ’valmis olla’ see, kui neil on ...

’silm selge’.

vaimsed eesmärgid.

pere jumalakummardamisõhtu.

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Kui meie „silm on selge”, ei lase me maailma ahvatlustel end eksitada