’Oo, kui sügav on Jumala tarkus!’
’Oo, kui sügav on Jumala tarkus!’
„Oo, kui sügavad on Jumala rikkus ja tarkus ja teadmised! Kui väljauurimatud on tema kohtuotsused ja äraarvamatud tema teed!” (ROOML. 11:33)
1. Mis on ristitud kristlastele suurim au?
MIDA sa pead suurimaks auks, mis sulle eales osaks on saanud? Võib-olla meenub sulle kõigepealt mõni saadud ülesanne või millegi eest pälvitud tunnustus. Meile, ristitud kristlastele, aga on suurimaks auks see, et saame olla lähedastes suhetes ainsa tõelise Jumala Jehoovaga. Neid, kel on Jumalaga lähedased suhted, „Jumal tunneb” (1. Kor. 8:3; Gal. 4:9).
2. Miks on see, et me tunneme Jehoovat ja tema tunneb meid, väga suur au?
2 Miks on see, et me tunneme Jehoovat ja tema tunneb meid, väga suur au? Sellepärast, et Jehoova pole mitte ainult kõige tähtsam isik üleüldse, vaid ta on ka nende kaitsja, keda ta armastab. Prohvet Nahum kirjutas Jumala vaimu mõjutusel: „Jehoova on hea, varjupaik hädaajal, ja ta tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad!” (Nahum 1:7; Laul 1:6). Jumala ja tema Poja Jeesus Kristuse tundmaõppimisest sõltub koguni meie väljavaade saada igavene elu (Joh. 17:3).
3. Mida tähendab Jumalat tundma õppida?
3 Jumalat tunda tähendab enamat kui lihtsalt teada tema nime. Meil tuleb õppida teda tundma kui sõpra, mõista, mis talle meeldib ja mis mitte. Samuti on väga oluline nende teadmistega kooskõlas elada (1. Joh. 2:4). Jehoova tõeline tundmine nõuab aga midagi veel. Ei piisa lihtsalt sellest, et teame, mida ta on teinud, vaid ka kuidas ta on tegutsenud ja miks just nii. Mida paremini me Jehoova selgetest eesmärkidest aru saame, seda enam imetlust äratab meis see, ’kui sügav on Jumala tarkus’ (Rooml. 11:33).
Eesmärgikindel Jumal
4., 5. a) Millele viitab sõna „eesmärk”, nagu seda Piiblis on kasutatud? b) Selgita näite varal, et eesmärki võib saavutada rohkem kui ühel viisil.
4 Jehoova on eesmärgikindel Jumal. Piibel kõneleb tema „igavesest eesmärgist” (Efesl. 3:10, 11). Mida see väljend õigupoolest tähendab? See Piibli sõna „eesmärk” viitab mingile konkreetsele sihile, mida võib saavutada rohkem kui ühel viisil.
5 Toome näite. Sa soovid reisida teatud kindlasse sihtpunkti. Sinna jõudmine saab su eesmärgiks. Sul võib olla erinevaid võimalusi seoses sellega, milline transpordivahend ja marsruut valida. Valitud teel võid sa kohata ootamatuid ilmastikuolusid, liiklusummikuid ja teesulge, mille tõttu sa pead oma marsruuti muutma. Olenemata sellest, milliseid muudatusi sa tegema pead, oled sa sihtpunkti jõudes ikkagi oma eesmärgi saavutanud.
6. Millest ilmneb, et Jehoova on oma eesmärki ellu viies paindlik olnud?
6 Samamoodi on Jehoova oma igavest eesmärki ellu viies olnud märkimisväärselt paindlik. Kuna ta arvestab oma intelligentsete loodute vaba tahtega, muudab ta vajadusel varmalt oma eesmärgile jõudmise viisi. Näiteks oli Jehoova esimesele inimpaarile öelnud: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele” (1. Moos. 1:28). Kas Jehoova algne eesmärk nurjus, kui Eedeni aias puhkes mäss? Üldsegi mitte. Jehoova reageeris tekkinud olukorrale otsekohe ja kasutas oma eesmärgile jõudmiseks teist teed. Ta kuulutas ette, et tuleb „seeme”, kes kaotab mässajate tekitatud kahju (1. Moos. 3:15; Heebr. 2:14–17; 1. Joh. 3:8).
7. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova kirjeldab end tekstis 2. Moosese 3:14?
7 Jehoova suutlikkus kohanduda oma eesmärgi täideviimisel uutele olukordadele on kooskõlas tema kirjeldusega iseendast. Kui Mooses oli saanud Jehoovalt ülesande ja mainis võimalikke takistusi selle täitmisel, julgustas Jehoova teda sõnadega „Ma saan, kelleks ma saan”. Ta lisas: „Ütle Iisraeli poegadele nii: „Ma saan on mind teie juurde saatnud”” (2. Moos. 3:14, UM). Jah, Jehoova võib saada ükskõik kelleks vaja, et oma eesmärk ellu viia. Selle kohta toob ilusa näite apostel Paulus oma kirjas roomlastele 11. peatükis. Ta räägib seal sümboolsest oliivipuust. Selle näite uurimine kasvatab meie hindamist Jehoova tarkuse sügavuse vastu, olgu meil siis lootus minna taevasse või elada igavesti maa peal.
Jehoova eesmärk seoses ennustatud seemnega
8., 9. a) Millised neli põhjapanevat fakti aitavad meil mõista oliivipuu näidet? b) Millise küsimuse vastus näitab Jehoova paindlikkust oma eesmärgi teostamisel?
8 Selleks et võiksime aru saada oliivipuu näitest, on meil tarvis teada nelja fakti selle kohta, kuidas Jehoova on viinud täide oma eesmärki seoses ennustatud seemnega. Esiteks, Jehoova tõotas Aabrahamile, et tema „soo [ehk seemne] nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moos. 22:17, 18). Teiseks, iisraellastele, rahvale, kes põlvnes Aabrahamist, pakkus Jehoova väljavaadet saada „preestrite kuningriigiks” (2. Moos. 19:5, 6, UM). Kolmandaks, kui suurem osa sünnipäraseid iisraellasi Messia tagasi lükkas, võttis Jehoova ette luua „preestrite kuningriik” teisel viisil (Matt. 21:43; Rooml. 9:27–29). Ja viimaks, ehkki Jeesus on Aabrahami seemne esmane osa, on ka teistel võimalus saada selle seemne osaks (Gal. 3:16, 29).
9 Tuginedes neile neljale põhjapanevale faktile, saame Ilmutusraamatust teada, et kokku valitseb koos Jeesusega taevas kuningate ja preestritena 144 000 isikut (Ilm. 14:1–4). Viimastest räägitakse ka kui „Iisraeli poegadest” (Ilm. 7:4–8). Kas see tähendab, et need 144 000 on kõik sünnipärased iisraellased ehk juudid? Vastus sellele küsimusele näitab, kui paindlik on Jehoova oma eesmärgi teostamisel. Vaadakem nüüd, kuidas tuleb see vastus välja Pauluse kirjast roomlastele.
„Preestrite kuningriik”
10. Milline ainulaadne väljavaade oli Iisraeli rahval?
10 Nagu öeldud, oli Iisraeli rahval ainulaadne väljavaade: selle rahva hulgast pidid tulema „preestrite kuningriigi ja püha rahva” liikmed. (Loe Roomlastele 9:4, 5.) Kuid mis juhtus siis, kui tõotatud Seeme saabus? Kas sünnipärase Iisraeli rahva seast tuli täielik arv vaimseid iisraellasi – 144 000 –, kes said Aabrahami seemne teiseseks osaks?
11., 12. a) Millal algas nende valimine, kes pidid moodustama taevase kuningriigi, ja kuidas reageeris sellele kutsele enamik tolle aja juute? b) Kuidas pidi Jehoova koguma kokku „täieliku arvu” neid, kes saavad Aabrahami seemneks?
11 Loe Roomlastele 11:7–10. Rahvana ei võtnud esimese sajandi juudid Jeesust vastu. Võimalus saada Aabrahami seemne osaks ei olnud seetõttu enam nende ainuõigus. Siiski, kui nädalatepühal aastal 33 algas nende valimine, kes pidid moodustama taevase „preestrite kuningriigi”, võtsid ka mõned õigemeelsed juudid selle kutse vastu. Kuna neid oli vaid mõni tuhat, olid nad terve juudi rahvaga võrreldes otsekui „jääk” (Rooml. 11:5).
12 Kuidas aga pidi Jehoova koguma kokku „täieliku arvu” neid, kes saavad Aabrahami seemneks? (Rooml. 11:12, 25.) Pane tähele Pauluse vastust: „See pole nii, nagu oleks Jumala sõna tühjaks osutunud. Sest mitte kõik, kes põlvnevad [sünnipärasest] Iisraelist, pole tegelikult „Iisrael”. Samuti pole nad kõik seetõttu lapsed [Aabrahami seemne hulka kuulujad], et nad on Aabrahami seeme [järeltulijad] ... See tähendab, et lihased lapsed pole tegelikult Jumala lapsed, vaid seemneks arvatakse need, kes on lapsed tõotuse järgi” (Rooml. 9:6–8). Niisiis selleks, et Jehoova eesmärk seoses seemnega võiks täide minna, polnud ilmtingimata vajalik, et selle seemne hulka kuulujad põlvneksid Aabrahamist.
Sümboolne oliivipuu
13. Mida kujutavad a) oliivipuu, b) selle juur, c) selle tüvi ja d) selle oksad?
13 Edasi võrdleb Paulus neid, kes saavad Aabrahami seemne osaks, sümboolse oliivipuu okstega (Rooml. 11:21). * See kultuuroliivipuu kujutab Jumala eesmärgi täitumist – eesmärgi, mis on seotud Aabrahamiga tehtud lepinguga. Selle puu juur on püha ning kujutab Jehoovat, kes annab vaimsele Iisraelile elu (Jes. 10:20; Rooml. 11:16). Tüvi kujutab Jeesust kui Aabrahami seemne peamist osa. Oksad aga kujutavad „täielikku arvu” neid, kes moodustavad Aabrahami seemne teisese osa.
14., 15. Kes murti kultuuroliivipuu küljest ära ja kes poogiti asemele?
14 Oliivipuu näites võrreldakse sünnipäraseid juute, kes Jeesuse tagasi lükkasid, okstega, mis „murti ära” (Rooml. 11:17). Nad kaotasid võimaluse saada Aabrahami seemne osaks. Kuid kes pidid nende kohad täitma? Vastus sellele küsimusele pidi sünnipärastele juutidele, kes Aabrahamist põlvnemise üle uhkust tundsid, küll mõeldamatu olema. Ometi oli Ristija Johannes neid hoiatanud, et kui Jehoova tahaks, võiks ta isegi kividest Aabrahamile lapsi äratada (Luuka 3:8).
15 Mida Jehoova siis tegi, et oma eesmärk ellu viia? Paulus selgitab, et kultuuroliivipuu murtud okste asemele poogiti metsiku oliivipuu oksad. (Loe Roomlastele 11:17, 18.) See tähendab, et teistest rahvastest võitud kristlased, keda oli ka Rooma koguduses, poogiti piltlikult öeldes selle sümboolse oliivipuu külge. Nii said nad Aabrahami seemne osaks. Varem olid nad olnud otsekui metsiku oliivipuu oksad ja seega ilma mingi väljavaateta kuuluda sellesse erilisse lepingusse. Kuid Jehoova avas neile võimaluse saada vaimseteks juutideks (Rooml. 2:28, 29).
16. Mida kirjutas apostel Peetrus uue, vaimse rahva moodustamise kohta?
16 Apostel Peetrus selgitab seda olukorda nii: „Seega on ta [Jeesus Kristus] kallis teile [vaimsetele iisraellastele, sealhulgas mittejuutidest kristlastele], kes usute; aga neile, kes ei usu, „on seesama kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, saanud peamiseks nurgakiviks” ning „komistuskiviks ja pahameelekaljuks”. ... Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, eriliseks omandiks võetud rahvas, et te kuulutaksite kõikjal tema suurepäraseid omadusi”, kes teid on kutsunud pimedusest välja oma imelise valguse kätte. Sest oli aeg, mil te ei olnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas; teie peale polnud halastatud, nüüd aga on teile halastatud” (1. Peetr. 2:7–10).
17. Mis mõttes oli Jehoova tegu ’loomuvastane’?
17 Jehoova tegi midagi, mis oli paljudele täiesti ootamatu, Pauluse sõnul koguni ’loomuvastane’ (Rooml. 11:24). Võis tunduda tavatu, koguni ebanormaalne pookida metsiku puu oksi kultuurpuu külge; esimesel sajandil mõned aednikud siiski tegid seda. * Samamoodi tegi Jehoova midagi tavatut. Juutide arvates ei olnud mittejuudid suutelised kandma vastuvõetavat vilja. Jehoova arvas aga just mittejuudid „rahva” hulka, kes kannab kuningriigi vilja (Matt. 21:43). Aastal 36, kui võiti Korneelius – esimene ümberlõikamata pagan, kes kristlusse pöördus –, avanes ümberlõikamata mittejuutidele võimalus saada poogitud sümboolse oliivipuu külge (Ap. t. 10:44–48). *
18. Milline võimalus oli sünnipärastel juutidel pärast aastat 36?
18 Kas see tähendab, et pärast 36. aastat polnud sünnipärastel juutidel enam mingit võimalust Aabrahami seemne osaks saada? Ei, seda see ei tähenda. Paulus selgitab: „Ka nemad [sünnipärased juudid], kui nad ei jää oma usupuudusesse, poogitakse külge, sest Jumal suudab nad uuesti külge pookida. Sest kui sind lõigati ära loomult metsiku oliivipuu küljest ja poogiti loomuvastaselt aedoliivipuu külge, siis kui palju enam poogitakse loomulikud oksad nende oma oliivipuu külge!” (Rooml. 11:23, 24). *
„Päästetakse kogu Iisrael”
19., 20. Mida Jehoova korda saadab, nagu mõistame oliivipuu näite varal?
19 Jah, Jehoova eesmärk seoses „Jumala Iisraeliga” on täitumas imelisel viisil (Gal. 6:16). Nagu Paulus ütles, „päästetakse kogu Iisrael” (Rooml. 11:26). Jehoova seatud ajal hakkab „kogu Iisrael” – see tähendab täisarv vaimseid iisraellasi – teenima taevas kuningate ja preestritena. Miski ei suuda Jehoova eesmärki nurjata.
20 Nagu ennustatud, toob Aabrahami seeme – Jeesus Kristus koos 144 000 kaaslasega – õnnistusi „teistest rahvastest inimestele” (Rooml. 11:12; 1. Moos. 22:18). Nõnda saavad kasu kõik Jumala teenijad. Kui me mõtiskleme Jehoova igavese eesmärgi täitumise üle, ei jää meil üle muud kui tõdeda imetlusega, „kui sügavad on Jumala rikkus ja tarkus ja teadmised” (Rooml. 11:33).
[Allmärkused]
^ lõik 13 Nähtavasti ei ole olemas eelpiltlikku ja vastupiltlikku oliivipuud. Sünnipärase Iisraeli hulgast tulid küll kuningad ja preestrid, kuid sellest rahvast ei saanud preestrite kuningriiki. Seadus ei võimaldanud Iisraeli kuningatel preestriks saada. Seepärast võib öelda, et sünnipärane Iisrael ei olnud eelpiltlik oliivipuu. Paulus näitlikustab seda, kuidas Jumala eesmärk luua „preestrite kuningriik” läheb täide seoses vaimse Iisraeliga. See selgitus ajakohastab selle, mis ilmus „Vahitornis” 15. august 1983 lk 14–19 (inglise keeles).
^ lõik 17 Vaata kasti „Miks poogiti metsiku oliivipuu oksi?”.
^ lõik 17 See oli siis, kui oli täis saanud kolm ja pool aastat, mil sünnipärastel juutidel oli olnud eesõigus saada uue, vaimse rahva liikmeks. Prohvetikuulutus 70 aastanädalast oli seda sündmuste käiku ette kuulutanud (Taan. 9:27, P 1997).
^ lõik 18 Kreeka eesliide, mis tekstis Roomlastele 11:24 on tõlgitud „aed-”, tuleb sõnast, mis tähendab „hea, suurepärane” või „oma eesmärgiks hästi kohandatud”. Seda kasutatakse eeskätt asjade puhul, mis täidavad oma otstarvet.
Kas sa mäletad?
• Mida me õpime Jehoova kohta sellest, kuidas ta oma eesmärgi täide viib?
• Mida kujutab Roomlastele 11. peatükis ...
oliivipuu?
selle juur?
selle tüvi?
selle oksad?
• Mis mõttes oli näites räägitud pookimine ’loomuvastane’?
[Küsimused]
[Kast/pilt lk 24]
Miks poogiti metsiku oliivipuu oksi?
▪ Lucius Junius Moderatus Columella oli Rooma sõdur ja talunik, kes elas esimesel sajandil. Ta on enim tuntud oma 12 raamatu järgi, milles ta kirjutab maaelust ja põllumajandusest.
Oma viiendas raamatus tsiteerib ta muistset õpetussõna: „Mees, kes oliivisalu künnab, küsib sellelt vilja; mees, kes sõnnikut paneb, anub sellelt vilja; mees, kes oksi kärbib, sunnib seda vilja andma.”
Kirjeldanud puid, mis küll jõudsalt kasvavad, kuid ei kanna vilja, soovitab ta järgmist toimimisviisi: „Oleks hea puurida neisse Gallia puuriga auk ja suruda sinna haljas oksake metsikult oliivipuult; nõnda saab puu nii-öelda eostatud viljaka võrsega ja hakkab rohkem saaki andma.”
[Pilt lk 23]
Kas sa saad aru sümboolse oliivipuu näitest?
