Täielik lootmine Jehoovale sisendab kindlust

„Jehoova kuuleb, kui ma hüüan ta poole!” (LAUL 4:4)

1., 2. a) Millises olukorras oli Taavet? b) Milliseid laule me lähemalt vaatlema hakkame?

KUNINGAS TAAVET on juba hulk aega Iisraeli üle valitsenud, kuid nüüd on ta ohurikkas olukorras. Tema kurikaval poeg Absalom on lasknud ennast kuningaks kuulutada ja Taavet on sunnitud Jeruusalemmast lahkuma. Ka tema usaldusmees on ta reetnud ning nüüd, kaasas mõned ustavad, kõnnib ta nuttes ja paljajalu üle Õlimäe. Ja Simei, kes kuulub kuningas Sauli perekonna suguvõsasse, sajatab Taavetit ning pillub teda kivide ja liivaga (2. Saam. 15:30, 31; 16:5–14).

² Kas see katsumus viib Taaveti südamevalu ja häbiga hauda? Ei, kuna Taavet loodab Jehoova peale, nagu on selgelt näha Laulust 3, mille ta ise komponeeris ja mis räägib tema põgenikuelust. Samuti kirjutas ta Laulu 4. Mõlemast laulust õhkub veendumust, et Jumal kuuleb palveid ja vastab neile (Laul 3:5; 4:4). Need psalmid kinnitavad meile, et Jehoova on oma ustavatega nii päeval kui ka öösel, toetades neid ja andes neile rahu ja turvatunde (Laul 3:6; 4:9). Vaadelgem seepärast lähemalt neid kahte psalmi, mis sisendavad meisse kindlustunnet ja kasvatavad usaldust Jumala vastu.

Kui ’on palju neid, kes tõusevad meie vastu’

3. Mida näitab Laul 3:2, 3 Taaveti olukorra kohta?

³ „Iisraeli meeste südamed hoiavad Absalomi poole!” ütleb üks sõnumitooja (2. Saam. 15:13.) Hämmingus sellest, et Absalomil on õnnestunud enda ümber nii palju mehi koguda, hüüab Taavet: „Jehoova, kui palju on mu vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu! Paljud ütlevad mu hingele: „Ei ole temal päästet Jumalas!”” (Laul 3:2, 3). Paljude iisraellaste arvates ei päästa Jehoova Taavetit õnnetusest, mis on tulnud talle Absalomi ja selle sõjameeste käe läbi.

4., 5. a) Milles oli Taavet veendunud? b) Mida tähendavad sõnad „Sa tõstad mu pea üles”?

⁴ Siiski ei löö Taaveti kindlustunne kõikuma, kuna ta loodab täielikult Jumala peale. Ta laulab: „Aga sina, Jehoova, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles!” (Laul 3:4). Taavet on veendunud, et Jehoova kaitseb teda otsekui kilp sõdurit. Ehkki eakas kuningas on põgenemas, pea kaetud ja alandusest alla painutatud, teab ta, et Kõigekõrgem tõstab ta ausse. Ta on kindel, et Jehoova võimaldab tal selja taas sirgu ajada ning käia püstipäi. Taavet palvetab veendumusega, et Jumal vastab talle. Kas sina loodad Jehoova peale sama kindlalt?

⁵ Lausudes sõnad „Sa tõstad mu pea üles”, nendib Taavet, et Jehoova on see, kes teda aitab. Üks piiblitõlge („Today’s English Version”) annab selle salmi edasi nii: „Aga sina, oo ISSAND, oled mulle alati kilbiks ohu eest, sa annad mulle võidu ja teed mind taas julgeks.” Üks sõnaraamat ütleb väljendi „Sa tõstad mu pea üles” kohta: „Kui Jumal tõstab üles ... kellegi „pea”, täidab ta selle isiku lootuse ja kindlustundega.” Iisraeli troonilt tõrjutuna on Taavetil põhjust olla rusutud. Ent kui tema ’pea üles tõstetakse’, on ta täis uut  julgust ja kindlust ning täielikku lootust Jumala peale.

’Jehoova vastab’

6. Miks ütles Taavet, et Jehoova vastab tema palvele oma pühalt mäelt?

⁶ Lootes Jehoovale ja olles täis kindlustunnet, jätkab Taavet: „Oma häälega ma hüüan Jehoova poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt!” (Laul 3:5). Seaduselaegas, mis tähistas Jumala kohalolu, on Taaveti käsu järgi Siioni mäele viidud. (Loe 2. Saamueli 15:23–25.) Seepärast ütlebki Taavet, et Jehoova vastab tema palvele oma pühalt mäelt.

7. Miks Taavet ei kartnud?

⁷ Taavet on kindel, et Jumalale esitatud palve läheb täide, ja seetõttu ei karda ta midagi. Ta ütleb oma laulus hoopis: „Ma heidan pikali ja uinun, kuid ärkan jälle, sest Jehoova toetab mind” (Laul 3:6, UM). Taavet ei karda magama minna, kuigi öösel on üllatusrünnaku oht kõige suurem. Ta ei kahtle, et ta jälle ärkab, sest varem kogetu põhjal on ta veendunud, et võib Jumala toetusele loota. Kui me peame kinni „Jehoova teedest” ega tagane temast, võime meiegi tema toetuses kindlad olla. (Loe 2. Saamueli 22:21, 22.)

8. Kuidas näitab Laul 27:1–4, et Taavet lootis Jumala peale?

⁸ Taaveti kindlustunne ja täielik lootmine Jumala peale ilmneb selgelt ka ühest teisest tema laulust, kus on kirjas sellised inspireeritud sõnad: „Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? ... Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda mitte ... Üht ma olen palunud Jehoovalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Jehoova kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Jehoova teenistuse armsust ja mõtiskleda tema templis!” (Laul 27:1–4). Kui sinagi tunned nii ja su olud võimaldavad, siis käid sa korrapäraselt Jehoova rahva koosolekutel (Heebr. 10:23–25).

9., 10. Miks võib hoolimata Laulu 3:7, 8 sõnadest väita, et Taavet polnud kättemaksuhimuline?

 ⁹ Ehkki Absalom on ta reetnud ja ka paljud teised on talle truudust murdnud, laulab Taavet: „Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes kõigilt poolt on endid seadnud minu vastu! Tõuse, Jehoova, päästa mind, mu Jumal!” (Laul 3:7, 8). „Sa lööd kõiki mu vaenlasi vastu lõuga, õelate hambad murrad sa katki” (Laul 3:8, P 1938–40).

¹⁰ Taavet ei ole kättemaksuhimuline. Kui tema vaenlastele tuleb ’vastu lõuga lüüa’, siis teeb seda Jumal. Kuningas Taavet on kirjutanud endale ärakirja käsuõpetusest ja ta teab Jehoova öeldut „Minu käes on kättemaks ja tasumine” (5. Moos. 17:14, 15, 18; 32:35). Jumala asi on ka ’murda õelate hambad’. Õelate hammaste murdmine tähendab, et Jumal teeb nad võimetuks kahju tegema. Jehoova teab, kes on õelad, kuna ta „näeb, mis südames” (1. Saam. 16:7). Kui tänulikud me Jumalale küll oleme, et ta annab meile usku ja jõudu, seismaks vastu kurjade peamehele Saatanale, möirgavale, kuid hambutule lõvile, kes peagi sügavikku heidetakse ja kes väärib vaid hävingut (1. Peetr. 5:8, 9; Ilm. 20:1, 2, 7–10).

„Jehoova käes on pääste”

11. Miks me peaksime oma usukaaslaste eest palvetama?

¹¹ Taavet mõistab, et ainult Jehoova suudab tuua talle pääste, mida ta nii väga vajab. Kuid Taavet ei mõtle üksnes iseendale, vaid ka Jehoova soosingus oleva rahva kui terviku peale. Ta lõpetab oma laulu sobivalt sõnadega: „Jehoova käes on pääste! Su rahvale tulgu su õnnistus!” (Laul 3:9). Kuigi Taavetil on suured probleemid, peab ta meeles kogu Jehoova rahvast ja on kindel, et sellele rahvale saab osaks Jumala õnnistus. Kas meiegi ei peaks oma usukaaslasi meeles pidama? Palvetagem nende eest ja palugem Jehoovalt neile püha vaimu, et nad võiksid julguse kokku võtta ja kuulutada head sõnumit täie kindlusega (Efesl. 6:17–20).

12., 13. Mis juhtus Absalomiga ja kuidas Taavet sellele reageeris?

¹² Absalomi tabab häbiväärne lõpp – ja see on hoiatuseks kõigile, kes teisi, eriti Jumala võituid nagu Taavet, vääralt kohtlevad. (Loe Õpetussõnad 3:31–35.) Absalomi väed saavad lahingus lüüa. Absalom ise ratsutab muula seljas minema, kuid tema lopsakad juuksed jäävad ühe suure puu alumise oksa külge kinni. Seal ta siis ripub – elus, kuid abitu –, kuni Joab ta tapab, torgates kolm oda tema südamesse (2. Saam. 18:6–17).

¹³ Kas Taavet rõõmustab, kui saab kuulda oma pojaga juhtunust? Ei. Ta kõnnib ahastuses edasi-tagasi, nutab ja kisendab: „Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu poeg!” (2. Saam. 18:24–19:1). Alles Joabi sõnad teevad lõpu Taaveti ohjeldamatule leinamisele. Kui traagiline küll oli Absalomi lõpp! Tema sõge auahnus pani teda võitlema oma isa, Jehoova võitu vastu ning tõukas teda ennast hukatusse (2. Saam. 19:2–8; Õpet. 12:21; 24:21, 22, UM).

Taavet väljendab jällegi oma lootust Jumala peale

14. Mida võib öelda 4. Laulu komponeerimise kohta?

¹⁴ Nii nagu Laul 3, on ka Laul 4 Taaveti siiras palve, millest on näha tema täielik lootmine Jehoova peale (Laul 3:5; 4:4). Võib-olla komponeeris Taavet selle laulu selleks, et väljendada Jumalale oma kergendustunnet ja tänu, mis valdasid teda pärast Absalomi riigipöördekatse ebaõnnestumist. Ta võis kirjutada selle ka leviitidest lauljaid silmas pidades. Igal juhul võib selle laulu üle mõtisklemine tugevdada veelgi meie usaldust Jehoova vastu.

15. Miks me võime julgelt Jehoova poole tema Poja kaudu palvetada?

 ¹⁵ Taas väljendab Taavet seda, et ta loodab täielikult Jehoovale ja on veendunud palve väes: „Kui ma hüüan, siis vasta mulle, mu õiguse Jumal! Kitsikuses andsid sa mulle avaruse! Ole mulle armuline ja kuule mu palvet!” (Laul 4:2). Ka meil võib olla samasugune kindlustunne, kui teeme, mis on õige. Teades, et Jehoova, „õiguse Jumal”, õnnistab oma õigemeelset rahvast, võime julgelt Jehoova poole palvetada tema Poja Jeesuse kaudu ning usus lunastusohvrisse (Joh. 3:16, 36). Kui suure südamerahu see meile küll annab!

16. Mis võis Taavetit heidutada?

¹⁶ Vahel võib mõni heidutav olukord meilt kindlustunde röövida. Selline aeg võis olla ka Taaveti elus, nagu näitavad tema järgmised sõnad: „Te suurtsugu mehed, kauaks jääb mu au teotada? Kauaks te armastate tühja ja otsite valet?” (Laul 4:3). Väljend „suurtsugu mehed” ehk „inimeste pojad” (UM) on ilmselt halvakspanev viide inimkonnale üldiselt. Taaveti vaenlased ’armastasid tühja’. Üks teine piiblitõlge („The New International Version”) annab selle salmiosa edasi nii: „Kui kaua te armastate pettekujutlusi ja otsite valejumalaid?” Isegi kui teiste käitumine peaks meid heidutama, palvetagem tarmukalt edasi ainsa tõelise Jumala poole ja lootkem täielikult temale.

17. Selgita, kuidas me saaksime toimida Laulu 4:4 sõnade kohaselt.

¹⁷ Seda, et Taavet lootis Jumala peale, võib selgelt näha tema sõnadest „Tundke ometi, et Jehoova imeliselt kohtleb oma vaga, Jehoova kuuleb, kui ma hüüan ta poole!” (Laul 4:4). Et jääda Jehoovale ustavaks, on vaja olla julge ja loota täielikult talle. Näiteks on seda vaja teha kristlikul perekonnal, kui keegi nende peres on mittekahetsev patustaja ja eemaldatakse kogudusest. Jumal ülendab neid, kes on talle ustavad ja järgivad tema teid. Pealegi ustavus ja täielik lootmine Jehoova peale edendavad Jumala rahva seas rõõmu (Laul 84:12, 13).

18. Mida me peaksime tegema vastavalt tekstile Laul 4:5, kui keegi on öelnud või teinud meile midagi paha?

¹⁸ Vahel võib juhtuda, et keegi ütleb või teeb midagi ärritavat. Me ei kaota oma rõõmu, kui võtame kuulda neid Taaveti sõnu: „Värisege [„ärrituge”, UM], ärge tehke pattu! Voodis olles mõelge oma südames ja vaikige!” (Laul 4:5). Kui keegi on öelnud või teinud meile midagi paha, ärgem tehkem pattu sellega, et hakkaksime kätte maksma (Rooml. 12:17–19). Me võime voodis olles ’mõelda oma südames’, rääkides oma tunnetest palves. Kui me asja pärast palvetame, võime näha seda sootuks teises valguses ja tunda soovi anda armastavalt andeks (1. Peetr. 4:8). Siinkohal väärib märkimist ka apostel Pauluse nõuanne, mis põhineb ilmselt tekstil Laul 4:5. Paulus kirjutas: „Vihastuge, ja ärge siiski tehke pattu; ärgu mingu päike looja, kui te olete alles vihased, ärge ka andke ruumi Kuradile” (Efesl. 4:26, 27).

19. Mida aitavad Laulu 4:6 sõnad meil mõista seoses vaimsete ohvritega?

¹⁹ Rõhutades vajadust loota Jumalale, laulab Taavet: „Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Jehoova peale!” (Laul 4:6). Iisraellaste ohvriandidel oli väärtus ainult sel juhul,  kui ohvritoojatel olid õiged motiivid (Jes. 1:11–17). Et meie vaimsed ohvrid oleksid Jumalale meelepärased, peavad meilgi olema õiged motiivid ning me peame lootma täielikult Jumala peale. (Loe Õpetussõnad 3:5, 6; Heebrealastele 13:15, 16.)

20. Mida tähendab väljend ’Jehoova palge valgus’?

²⁰ Taavet jätkab: „Paljud ütlevad: „Kes annab meile näha head?” Jehoova, tõsta meie peale oma palge valgus!” (Laul 4:7). ’Jehoova palge valgus’ tähendab tema soosingut (Laul 89:16). Niisiis, kui Taavet palvetab: „Tõsta meie peale oma palge valgus”, palub ta sellega Jumalalt soosingut. Kuna meiegi loodame Jehoova peale, on meil tema soosing ja südamerõõm ning me võime täita tema tahet kindlustundega.

21. Milles me võime kindlad olla, kui lööme innukalt kaasa vaimses lõikustöös?

²¹ Oodates Jumala antavat rõõmu, mis on suurem lõikusajal tuntavast rõõmust, laulab Taavet Jehoovale: „Sa oled andnud [„annad”, P 1938–40] mu südamesse suurema rõõmu kui oli neil rohke vilja ja värske viinasaagi ajal!” (Laul 4:8). Me võime olla täiesti kindlad, et kogeme suurt südamerõõmu, kui osaleme innukalt käimasolevas vaimses lõikustöös (Luuka 10:2). Me rõõmutseme koos „rohke rahva”, lõikustöö eesotsas olevate võitutega, et lõikustööliste arv üha kasvab (Jes. 9:2, P 1997). Kas sinagi teed selles rõõmuküllases töös oma osa?

Jäägem kindlaks ja lootkem täielikult Jehoovale

22. Kuidas käis iisraellaste käsi, kui nad Jumala seadusest kinni hoidsid, pidades silmas Laulu 4:9 sõnu?

²² Taavet lõpetab selle laulu sõnadega: „Rahus ma heidan maha ning uinun magama, sest sina üksi, Jehoova, asetad mind julgesti elama!” (Laul 4:9). Kui iisraellased hoidsid Jehoova antud Seadusest kinni, elasid nad temaga rahus ja tundsid end turvaliselt. Näiteks Saalomoni valitsusajal „Juuda ja Iisrael elasid julgesti” (1. Kun. 5:5). Need, kes lootsid Jumala peale, nautisid rahu isegi siis, kui naaberrahvad olid vaenulikud. Nagu Taavet, võime meiegi rahulikult magada, sest Jumal annab meile turvatunde.

23. Mida me võime kogeda, kui me täielikult Jumala peale loodame?

²³ Teenigem siis Jehoovat kindlustundega ikka edasi, trotsides raskusi. Palvetagem usus ja kogegem „Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted” (Filipl. 4:6, 7). Millist rõõmu see meile küll toob! Kui loodame täielikult Jehoova peale, võime ka tulevikku kindlustundega vaadata.

Kuidas sa vastaksid?

• Millised probleemid tabasid Taavetit Absalomi mässu tõttu?

• Mil kombel sisendab Laul 3 meisse kindlustunnet?

• Kuidas võib Laul 4 tugevdada meie usaldust Jehoova vastu?

• Milliseid õnnistusi toob täielik lootmine Jumala peale?

[Küsimused]

[Pilt lk 29]

Isegi põgenikuna oli Taavet Jehoova abis kindel

[Pildid lk 32]

Kas sina loodad täielikult Jehoovale?