Kas mu laps peaks laskma end ristida?

„OLEN nii rõõmus, et mu tütar on nüüd Jehoova teenija, ja ma tean, et ka tema ise on selle üle väga rõõmus,” ütles kristlik isa Carlos * Filipiinidelt. Üks isa Kreekast kirjutas: „Meil abikaasaga on väga hea meel, et meie kolm last läksid ristimisele juba teismeeas. Nad edenevad vaimselt hästi ja on Jehoova teenistuses õnnelikud.”

Kristlikel lapsevanematel on põhjust olla ülirõõmsad, kui nende lapsed end ristida lasevad, kuid mõnikord saadab seda rõõmu ka rahutus. „Ma olin väga rõõmus, aga samas ka väga murelik,” ütles üks ema. Miks valdasid teda sellised vastakad tunded? „Mõistsin, et mu poeg on nüüd Jehoova ees täielikult vastutav.”

Teenida Jehoovat tema ristitud tunnistajana peaks olema iga noore eesmärk. Ometi võivad jumalakartlikud vanemad mõelda: „Ma tean küll, et mu laps on hästi edenenud, kuid kas ta on piisavalt tugev, seismaks vastu survele teha midagi ebamoraalset ja jäämaks Jehoova silmis puhtaks?” Teised võivad kahelda: „Kas mu laps teenib Jumalat rõõmu ja innuga ka siis, kui ta aineliste ahvatlustega vastamisi satub?” Millised Piibli põhimõtted aitaksid vanematel kindlaks teha, kas nende laps on ristimiseks küps?

Tähtsaim nõue: tuleb olla Kristuse jünger

Jumala Sõna ei ütle, mis vanuses peaks ristimisele minema, küll aga annab teada, mis iseloomustab inimest, kellel on kohane lasta end ristida. Jeesus andis oma järelkäijatele juhise: „Tehke jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas, ristides neid” (Matt. 28:19). Seega on ristimine nende jaoks, kes juba on Kristuse jüngrid.

Kes on jünger? Piiblientsüklopeedia „Insight on the Scriptures” selgitab: „Peamiselt viitab see termin kõigile neile, kes lisaks Kristuse õpetuste uskumisele nende järgi ka elavad.” Kas lapsed ja noored suudavad olla  Kristuse ehtsad jüngrid? Üks õde, kes on teeninud Ladina-Ameerikas misjonärina üle 40 aasta, kirjutab enda ja oma kahe õe kohta: „Olime piisavalt vanad, teadmaks, et me tahame teenida Jehoovat ja elada paradiisis. Meie pühendumus Jumalale aitas meil noorusea kiusatustele vastu seista. Me ei kahetse, et otsustasime Jumalale juba varases eas pühenduda.”

Kust sa võid teada, kas sinu laps on saanud Kristuse jüngriks? Piibel ütleb: „Juba poisikese tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige!” (Õpet. 20:11). Millistest tegudest ilmneb, kas noor on edenenud Kristuse jüngriks? (1. Tim. 4:15.)

Jüngri tunnused

Kas su laps kuulab su sõna? (Kol. 3:20.) Kas ta teeb kodus töid, mida tal teha palutakse? Piibel ütleb 12-aastase Jeesuse kohta, et ta allus oma vanematele (Luuka 2:51). Muidugi mõista ei ole ükski laps tänapäeval oma vanematele täiuslikult kuulekas. Kuid tõelistel kristlastel tuleb ’käia hoolsalt Kristuse jälgedes’. Niisiis peaksid noored, kes tahavad minna ristimisele, oma vanemate sõna kuulama (1. Peetr. 2:21).

Mõtle ka järgmiste küsimuste peale. Kas su laps otsib alati esmalt Jumala kuningriiki, osaledes innuga kuulutustöös? (Matt. 6:33.) Kas ta viib meeleldi teistele head sõnumit või pead sa teda tagant sundima, et ta kuulutustööle läheks ja inimestega ustel räägiks? Kas ta on hoolas täitma oma kohustusi ristimata kuulutajana? On tal soov huvilisi uuesti külastada? Kas ta on oma koolikaaslastele ja õpetajatele teada andnud, et ta on Jehoova tunnistaja?

Kas koguduse koosolekutel käimine on talle tähtis? (Laul 122:1.) Kas talle meeldib vastata „Vahitorni”-uurimisel ja koguduse piibliuurimisel? Kas ta täidab entusiastlikult oma ülesandeid teokraatlikus teenistuskoolis? (Heebr. 10:24, 25.)

Kas su laps püüab jääda moraalselt puhtaks, nii et ei sõbrusta halbade kaaslastega koolis ja mujal? (Õpet. 13:20.) Millised muusikapalad, filmid, telesaated, videomängud ja internetisaidid talle meeldivad? Kas tema sõnad ja teod tõendavad, et ta tahab Piibli normide järgi elada?

Kui hästi tunneb su laps Piiblit? Oskab ta pere jumalakummardamisõhtul õpitut oma sõnadega väljendada? Kas ta suudab selgitada Piibli põhiõpetusi? (Õpet. 2:6–9.) Kas talle pakub huvi lugeda Piiblit ning uurida ustava ja aruka orja väljaandeid? (Matt. 24:45.) Kas ta esitab küsimusi Piibli õpetuste ja kirjakohtade kohta?

Eelnimetatud küsimused võivad aidata sul hinnata oma lapse vaimseid edusamme.  Pärast nende üle mõtlemist võid sa jõuda otsusele, et su laps peaks mõnes valdkonnas veel paranema, enne kui end ristida laseb. Kui aga tema eluviis on Kristuse jüngri vääriline ja kui ta on tõepoolest Jumalale pühendunud, võid sa leida, et sul on õige lubada tal minna ristimisele.

Noored võivad kiita Jehoovat!

Paljud jumalateenijad olid Jumalale ustavad juba teismeeas või varemgi. Näiteks võivad meenuda Joosep, Saamuel, Joosija ja Jeesus (1. Moos. 37:2; 39:1–3; 1. Saam. 1:24–28; 2:18–20; 2. Ajar. 34:1–3; Luuka 2:42–49). Ja ilmselt olid ka Filippuse neli tütart, kes prohvetlikult rääkisid, juba varasest lapseeast saadik head õpetust saanud (Ap. t. 21:8, 9).

Üks tunnistaja Kreekast jutustab: „Käisin ristimisel, kui olin 12-aastane. Ma pole oma otsust kordagi kahetsenud. Nüüd on ristimisest möödas 24 aastat, millest 23 olen olnud täisajalises teenistuses. Armastus Jehoova vastu aitas mul nooreea raskustega edukalt hakkama saada. 12-aastaselt polnud mul Pühakirjast selliseid teadmisi nagu praegu, kuid ma armastasin Jehoovat ja teadsin, et tahan teda igavesti teenida. Mul on hea meel, et Jehoova on aidanud mul tema teenistuses ustav olla.”

Olgu inimene noor või vana, kui ta elab nagu Kristuse jünger, peaks ta laskma end ristida. Apostel Paulus kirjutas: „Südamega usutakse, et saada õigeks, kuid suuga antakse avalikult tunnistust päästeks” (Rooml. 10:10). Kristuse noore jüngri ristimine on tähtis verstapost nii tema enda kui ka ta vanemate elus. Ärgu miski saagu sulle ega su lastele selle rõõmutoova otsuseni jõudmisel takistuseks!

[Allmärkus]

[Kast lk 5]

Õige suhtumine ristimisse

Mõni lapsevanem arvab, et tema lapse ristimine oleks küll kasulik, kuid samas ka mõnevõrra riskantne, nagu seda on juhilubade tegemine. Ent kas ristimine ja püha teenistus võivad iial kujutada ohtu kellegi tulevikule? Piibli vastus on ei. Õpetussõnad 10:22 (UM) ütleb: „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.” Ning Paulus kirjutas noorele Timoteosele: „Muidugi on Jumalale andumus suur tuluallikas, kui inimene rahuldub sellega, mis tal on” (1. Tim. 6:6).

Tõsi, Jehoova teenimine pole kerge. Jeremija kohtas oma prohvetitöös mitmeid raskusi. Ometi kirjeldas ta oma tundeid seoses Jumala kummardamisega nõnda: „Su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, et mulle on pandud sinu nimi, Jehoova, vägede Jumal!” (Jer. 15:16). Nagu Jeremijagi teadis, on Jehoova teenimine rõõmu läte. Saatana maailm aga on hädade allikas. Vanemad peavad aitama oma lastel sellest erinevusest aru saada (Jer. 1:19).

 [Kast/pilt lk 6]

Kas mu laps peaks ristimisele minekuga ootama?

Vahel võib juhtuda, et laps on küll ristimiseks küps, kuid vanem otsustab, et ta peaks ristimist veel edasi lükkama. Mis põhjused võivad vanemal selleks olla?

Ma kardan, et mu laps võib pärast ristimist tõsist pattu teha ja ta võidakse kogudusest eemaldada. Kas on mõistlik arvata, et noor, kes ristimist edasi lükkab, ei pea oma tegude eest Jumalale aru andma? Saalomon suunas järgmised sõnad noortele: „Tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige [sinu tegude] pärast!” (Kog. 11:9). Ja tegemata mingisugust erandit inimese vanuse suhtes, tuletas Paulus meelde: „Niisiis tuleb meil igaühel enda kohta Jumalale aru anda” (Rooml. 14:12).

Nii ristitud kui ka ristimata teenijad peavad Jumalale oma tegudest aru andma. Ära aga unusta, et Jehoova kaitseb oma teenijaid ning ’ei lase neil sattuda suuremasse kiusatusse, kui nad suudavad kanda’ (1. Kor. 10:13). Kuni nad ’on kaine mõistusega’ ja võitlevad kiusatustega, võivad nad Jumala abiga arvestada (1. Peetr. 5:6–9). Üks kristlik ema kirjutab: „Ristitud lastel on rohkem põhjusi maailma pahedest eemale hoida. Minu poja arvates, kes ristiti 15-aastaselt, on ristimine kaitseks. Ta ütles: „Nii ei tule mõttessegi teha midagi, mis on Jehoova seadusega vastuolus.” Ristimine annab tugeva ajendi teha seda, mis on Jumala silmis õige.”

Kui sa oled õpetanud oma last sõna ja eeskujuga Jehoovale kuuletuma, võid olla kindel, et ta kuuletub talle ka pärast ristida laskmist. Õpetussõnad 20:7 ütleb: „Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda!”

Ma soovin, et mu laps saavutaks enne teatud eesmärgid. Noored peaksid õppima tööd tegema, et nad võiksid hiljem end ülal pidada. Kuid on ohtlik innustada oma last keskenduma pigem hariduse omandamisele ja materiaalse kindlustatuse saavutamisele kui jumalateenimisele. Jeesus rääkis sellisest seemnest – kuningriigi sõnast –, mis vilja ei kanna, kui ütles: „Ohakate sekka külvatu on see, kes kuuleb sõna, aga selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus lämmatavad sõna ära ning ta muutub viljatuks” (Matt. 13:22). Kui vanem õhutab last seadma ilmalikud eesmärgid vaimsetest asjadest ettepoole, võib lapsel kaduda igasugune soov Jumalat teenida.

Rääkides noortest, kes on ristimiseks küpsed, kuid kellel vanemad ei luba veel ristimisele minna, ütles üks kauaaegne kogudusevanem: „Kui noorel takistatakse end ristida lasta, võib see tema hoo jumalateenimises maha võtta ja talt julguse röövida.” Üks reisiv ülevaataja kirjutas: „Noor võib hakata tundma end jumalateenimises ebakindlalt või alaväärsena. Ta võib hakata maailmast otsima tunnet, et suudab midagi saavutada.”

[Pilt]

Kas kõrgharidus ennekõike?

[Pilt lk 3]

Noorest inimesest võib olla näha, et ta on Kristuse jünger

[Pildid lk 3]

Koosolekuteks valmistumine ja vastamine

[Pilt lk 4]

Vanemate sõna kuulamine

[Pilt lk 4]

Kuulutustöös osalemine

[Pilt lk 4]

Isiklik palve