„Siis õnnestub su teekond.” Mis juhul?

„EDU” on lummav sõna. Mõned inimesed on karjääriredelil väga kõrgele tõusnud ning saavutanud rikkuse ja kuulsuse. Paljude teiste unistused edust on jäänud aga täitumata.

Edukaks saamine sõltub suuresti sellest, millele elus keskenduda. Peale selle on kaks olulist edu võtit aja ja energia õige kasutamine ning algatusvõime ilmutamine.

Paljud kristlased on tõdenud, et võimalikult suur osalemine kuulutustöös toob sügavat rahulolu. Nii noori kui ka vanu, kes on teinud oma põhitööks täisajalise jumalateenimise, on saatnud edu. Samas aga leidub ka neid, kes lükkavad kuulutustöö oma elus tagaplaanile, kuna leiavad selle olevat igavavõitu, ning keskenduvad hoopis muudele eesmärkidele. Miks võib nõnda juhtuda? Kuidas hoiduda kaotamast silmist tõelisi väärtusi? Ja mis juhul meie ’teekond õnnestub’? (Joosua 1:8.)

Klassiväline tegevus ja harrastused

Kristlikel noortel tuleb jumalateenimist ja muid tegevusi tasakaalus hoida. Noored, kes seda teevad, käivad edukuse teel ning väärivad kiitust.

Mõned kristlikud noored on aga hakanud aktiivselt osa võtma klassivälisest tegevusest või andunud mingile harrastusele. Sellised tegevused ei pruugi iseenesest halvad olla. Siiski võiks noor endalt küsida: „Kui palju aega need tegevused minult nõuavad? Millises seltskonnas ma neid harrastades viibin ja mis mõju see mulle avaldab? Ja kas mõni neist tegevustest võib minu elus kõige tähtsamaks saada?” Tõenäoliselt sa mõistad, et huvitegevus võib inimest sedavõrd haarata, et tal ei jää kuigi palju aega ega jõudu Jumalaga heade suhete hoidmiseks. Sellepärast on tähtis prioriteedid paika panna (Efesl. 5:15–17).

Võtame Wiktori * loo. Ta jutustab: „Kui olin 12, astusin võrkpalliklubisse. Aja jooksul võitsin palju auhindu. Mul oli võimalus staariks saada.” Hiljem hakkas aga Wiktorit häirima see, millist mõju spordile pühendumus tema vaimsusele avaldas. Näiteks kord jäi ta voodis Piiblit lugedes magama. Samuti tõdes ta, et kuulutustöö ei paku talle kuigi suurt rõõmu. Ta ütleb: „Sport röövis mult kogu energia ja peagi sain aru, et ta röövib mult ka innukuse jumalateenimises. Teadsin, et ma ei tee oma parimat.”

Kas omandada kõrgharidus?

Piibel näitab, et kristlasel lasub kohustus oma pere eest hoolitseda, muu hulgas aineliselt (1. Tim. 5:8). Ent kas selle kohustuse täitmine nõuab tingimata ülikooliharidust?

Meil tasub kaaluda, millist mõju võib kõrghariduse omandamine avaldada meie suhetele Jehoovaga. Vaadelgem siinkohal ühe piiblitegelasega juhtunut.

Baaruk oli prohvet Jeremija kirjutaja. Mingil eluetapil ei hinnanud ta enam piisavalt oma ülesandeid Jehoova teenistuses,  vaid muutus ambitsioonikaks. Jehoova nägi seda ja manitses teda Jeremija kaudu sõnadega: „Sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua!” (Jer. 45:5).

Mis olid need „suured asjad”, mida Baaruk endale nõudis? Võib-olla tekkis tal kiusatus juudi maailmas enesele nime teha. Ehk ihkas ta jõukamale järjele saada. Igal juhul oli ta kaotanud silmist tähtsamad asjad – sellised, mis on olulised headeks suheteks Jehoovaga (Filipl. 1:10). Õnneks aga võttis Baaruk Jehoova manitsust kuulda ning sai tänu sellele saagiks oma hinge (Jer. 43:6).

Mida me sellest loost õppida võime? Baarukile antud nõuanne näitab, et tema suhtumisega polnud kõik korras: ta nõudis endale suuri asju. Seega, kui sa suudad end niigi ära elatada, kas pead tõesti kulutama oma aega, raha ja jõudu lisaõpinguteks pelgalt selleks, et teostada enda, oma vanemate või teiste sugulaste ambitsioone?

Võtame näiteks Grzegorzi, kes oli arvutiprogrammeerija. Kolleegide mõjutusel läks ta intensiivsele erialasele täiendkoolitusele. Varsti polnud tal vaimsete asjade jaoks enam aega. Ta meenutab: „Kogu see aeg ei saanud ma rahu. Südametunnistus vaevas mind, kuna ma ei saavutanud vaimseid eesmärke, mis ma olin püstitanud.”

Liigne tööga hõivatus

Jumala Sõna innustab kristlasi tegema tublisti tööd ning olema vastutustundlikud töötajad ja tööandjad. Apostel Paulus kirjutas: „Mida iganes te teete, töötage selle kallal kogu hingest nagu Jehoovale ja mitte inimestele” (Kol. 3:22, 23). Hoolas töötegemine on küll kiiduväärt, kuid seejuures on oluline, et meil oleksid head suhted Loojaga (Kog. 12:13). Kui kristlane sukelduks ülepeakaela oma palgatöösse, võiks tema usuelu kergesti tagaplaanile jääda.

Palgatöösse mattumine võib röövida kristlaselt jõu, mida ta vajab vaimse tasakaalu hoidmiseks ja oma pere aitamiseks. Kuningas Saalomon täheldas, et „kaks peotäit kõva tööd” ja „tuule tagaajamine” käivad tihti käsikäes. Kui kristlane on tööga ülemäära hõivatud, võib tagajärjeks olla pidev ülemäärane stress. Karjääri nimel rühmates võib ta koguni läbi põleda. Kas selline inimene tegelikult saab „rõõmus olla ..., hoolimata kõigest oma vaevast”? (Kog. 3:12, 13; 4:6, UM.) Mis veelgi tähtsam, kas tal jätkub küllaldaselt füüsilist  ja emotsionaalset jõudu perekondlike kohustuste täitmiseks ja vaimseks tegevuseks?

Janusz, kes elab Ida-Euroopas, pühendus oma aiandusärile. Ta meenutab: „Ilmalikud inimesed imetlesid mind, sest olin algatusvõimeline ja viisin iga tööülesande lõpuni. Kuid tööga hõivatuse pärast kannatas mu vaimsus ja ma lõpetasin kuulutustegevuse. Peagi ei käinud ma ka enam koosolekutel. Olin nii uhkeks läinud, et eirasin kogudusevanemate nõuandeid ja tõmbusin kogudusest eemale.”

Sa võid olla edukas!

Oleme rääkinud kolmest valdkonnast, mis võivad kristlase tähelepanu sedavõrd hõivata, et tema vaimsus hakkab kannatama.  Kas sinagi osaled klassivälises tegevuses, kaalud haridustee jätkamise võimalusi või käid palgatööl? Kui nii, siis ehk aitavad järgmised küsimused, kirjakohad ja mõtteavaldused sul kindlaks teha, kas sa oled tõepoolest edukuse teel.

Klassiväline tegevus ja harrastused. Kuivõrd sa sellises tegevuses kaasa lööd? Kas see neelab ära aja, mille sa varem pühendasid vaimsetele asjadele? Kas usukaaslastega seltsimine tundub sulle vähem huvitav? Kui asi on nii, siis võiksid kuningas Taaveti eeskujul Jehoovat anuda: „Anna mulle teada tee, mida pean käima” (Laul 143:8).

Üks reisiv ülevaataja aitas Wiktorit, kellest varem rääkisime. Ülevaataja ütles talle: „Sa räägid nii kirglikult oma saavutustest võrkpallis.” „See raputas mind üles,” ütleb Wiktor. „Sain aru, et olin liiga kaugele läinud. Varsti lõpetasin läbikäimise spordiklubi sõpradega ja otsisin üles koguduse sõbrad.” Nüüd teenib Wiktor koguduses innukalt Jehoovat. Ta soovitab: „Küsi oma sõpradelt, vanematelt või kogudusevanematelt, kas nende meelest su klassiväline tegevus lähendab sind Jehoovaga või hoopis viib sind temast kaugemale.”

Ehk võiksid anda kogudusevanematele teada, et sooviksid Jumala teenimises rohkem ära teha. Vahest saaksid toetada eakaid, kes vajavad seltsi või abi, näiteks aidata neil sisseoste või kodutöid teha? Sõltumata vanusest võib sul olla võimalik alustada täisajalist teenistust ja nõnda rääkida teistelegi seda, mis sind ennast õnnelikuks teeb.

Kõrgharidus. Jeesus ütles, et me ei tohiks ’taotleda austust iseendale’ (Joh. 7:18). Enne kui teed otsuse selles osas, kui palju haridust omandada, ’tee kindlaks, mis on tähtsamad asjad’ (Filipl. 1:9, 10).

Arvutiprogrammeerija Grzegorz võttis ette mõned muudatused. Ta ütles: „Võtsin tõsiselt kogudusevanemate nõu ja lihtsustasin oma elu. Mõistsin, et ma tegelikult ei vaja lisakoolitust ning et see üksnes röövib mult aega ja jõudu.” Grzegorz hakkas koguduse tegevuses aktiivsemalt kaasa lööma. Mõni aeg hiljem tegi ta läbi kursuse, mida praegu nimetatakse vallaliste vendade piiblikooliks. Jah, ta ’ostis välja aega’, et saada juurde seda haridust, mida Jumal annab (Efesl. 5:16).

Palgatöö. Kas oled tööga sedavõrd hõivatud, et vaimsed asjad kipuvad soiku jääma? Kas sul jääb piisavalt aega oma perega suhtlemiseks? Ja kas sa koguduses teed edusamme oma kõneülesannete täitmisel ja kas vestled teistega ülesehitavalt? „Karda Jumalat ja pea tema käske” ning Jehoova õnnistab sind rikkalikult ja sa saad „nautida oma töövaeva vilja” (Kog. 2:24, UM; Kog. 12:13).

Januszi tööd aiandusäris ei krooninud hiilgav edu; vastupidi, tema äri kukkus kokku. Olles ilma sissetulekuta ja suurtes võlgades, pöördus ta Jehoova poole. Janusz ajas oma asjad joonde ning teenib praegu üldpioneeri ja kogudusevanemana. Ta ütleb: „Kui olen rahul eluks hädavajalikuga ning kasutan oma energiat vaimseks tegevuseks, on mul meele- ja südamerahu.” (Filipl. 4:6, 7.)

Niisiis on hea oma ajendid ja prioriteedid ausalt läbi uurida. Jehoova teenimine on eluaegse edukuse saladus. Olgu siis jumalateenimine su elu keskmes.

Võib-olla tuleb sul teha oma elus muudatusi, näiteks jätta ära mõned ebatarvilikud tegevused, et teha endale selgeks, „mis on Jumala hea ja meelepärane ja täiuslik tahe” (Rooml. 12:2). Sa võid kindel olla, et Jehoovat kogu hingest teenides „õnnestub su teekond” (Joosua 1:8).

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 31]

Mida sa saad teha, et su teekond õnnestuks?

Kuna nii paljud asjad nõuavad meie tähelepanu, siis kuidas hoiduda kaotamast silmist tõelisi väärtusi? Uuri oma ajendeid ja prioriteete, mõtiskledes järgmiste küsimuste üle.

KLASSIVÄLINE TEGEVUS JA HARRASTUSED

▪ Millist mõju võivad mulle avaldada inimesed, kellega ma neid tegevusi harrastades kokku puutun?

▪ Kui palju aega need tegevused nõuavad?

▪ Kas need võivad saada mu elus kõige tähtsamaks?

▪ Kas need neelavad ära aja, mille ma varem pühendasin vaimsetele asjadele?

▪ Millises seltskonnas ma neid tegevusi harrastades viibin?

▪ Kas see seltskond tundub mulle huvitavam kui usukaaslaste oma?

KÕRGHARIDUS

▪ Kui ma suudan end niigi ära elatada, kas pean tõesti kulutama oma aega, raha ja jõudu lisaõpinguteks?

▪ Kas mul on elatise teenimiseks tõesti tarvis ülikooliharidust?

▪ Kas ma saan õpingute kõrvalt koosolekutel käia?

▪ Kas olen ’kindlaks teinud tähtsamad asjad’?

▪ Kas ma peaksin tugevdama oma usku Jehoova suutlikkusse minu eest hoolitseda?

TÖÖ

▪ Kas mu valik võimaldab mul „rõõmus olla ..., hoolimata kõigest oma vaevast”?

▪ Kas mul jätkub küllaldaselt füüsilist ja emotsionaalset jõudu perekondlike kohustuste täitmiseks ja vaimseks tegevuseks?

▪ Kas mul jääb piisavalt aega oma perega suhtlemiseks?

▪ Kas olen tööga sedavõrd hõivatud, et vaimsed asjad kipuvad tagaplaanile jääma?

▪ Kas mu kõneülesannete tase on kannatanud?

[Pilt lk 30]

Jehoova manitses Baarukit ambitsioone kõrvale heitma