’Too kaasa rullraamatud, eriti pärgamendid’

NENDE sõnadega palus apostel Paulus oma misjonikaaslasel Timoteosel tuua talle mõningad kirjalikud materjalid. Mis rullraamatuid ja pärgamente Paulus silmas pidas? Miks ta selle palve esitas? Ja mida meie sellest õppida võime?

Esimese sajandi keskpaiku, kui Paulus need sõnad kirjutas, olid Piibli heebreakeelse osa 39 raamatut jagatud 22 või 24 raamatuks, millest enamik olid tõenäoliselt omaette kirjarullid. Professor Alan Millard on öelnud, et kuigi need rullraamatud olid kallid, „polnud need jõukamatele kättesaamatud”. Mitmetel oli olemas vähemalt üks rullraamat. Näiteks Etioopia eunuhhil oli vankris kaasas rullraamat, millest ta „luges kuuldavalt prohvet Jesajat”. Ta oli „etiooplaste kuningannale kandakele alluv võimukandja, kes vastutas kogu tema vara eest” ja ilmselt oli piisavalt jõukas, et soetada endale Pühakirja osi (Ap. t. 8:27, 28).

Pauluse palve Timoteosele kõlas nii: „Kui sa tuled, too kaasa mantel, mille ma jätsin Troasesse Karpose juurde, ja rullraamatud, eriti pärgamendid” (2. Tim. 4:13). Need sõnad annavad alust arvata, et Paulusel oli mitu isiklikku rullraamatut. Mis saigi olla tema raamatukogus tähtsamal kohal kui Jumala Sõna? Selles salmis esineva sõna „pärgamendid” kohta märkis piibliõpetlane Archibald T. Robertson: „Need olid tõenäoliselt Vana Testamendi raamatud, kuna pärgament oli kallim kui papüürus.” Paulus oli noorena hariduse saanud Gamaalielilt, kes oli Moosese seaduse õpetaja ja kellest kogu rahvas lugu pidas. On seega mõistetav, et Paulus võis olla muretsenud endale Pühakirja osi sisaldavaid rullraamatuid (Ap. t. 5:34; 22:3).

Rullraamatud kristlaste kasutuses

Üldiselt aga oli vaid vähestel võimalik soetada endale Pühakirja rullraamatuid. Kuidas siis enamik kristlasi tollel ajal Jumala Sõna õppida sai? Pauluse varasem kiri Timoteosele annab vihje. Ta kirjutas seal: „Keskendu ettelugemisele ..., kuni ma tulen” (1. Tim. 4:13). Pühakirja ettelugemine kuulus kristliku koguduse koosolekute juurde ning oli olnud Jumala rahva traditsioon Moosese päevist saadik (Ap. t. 13:15; 15:21; 2. Kor. 3:15).

Timoteos kui kogudusevanem pidi ’keskenduma’ ettelugemisele, millest said kasu need, kel endal polnud ühtki Pühakirja osa. Arvatavasti kuulati Jumala Sõna avalikku lugemist  kikkis kõrvul, et mitte ükski sõna kaduma ei läheks, ning tõenäoliselt arutasid vanemad ja lapsed kodus seda, mida koosolekul oli ette loetud.

Surnumere käsikirjade hulgast eriti tuntuks saanud Jesaja rullraamat on ligi seitse ja pool meetrit pikk. Kuna rullraamatud olid kummastki otsast varre külge kinnitatud ja kuna sageli oli rullraamatutel ka ümbris, võisid need kaaluda üsnagi palju. Arvatavasti ei saanud kristlased kuulutustööl suurt hulka rullraamatuid kaasas kanda. Niisiis, ehkki Paulusel võisid küll olla mõned Pühakirja rullraamatud isiklikuks kasutuseks, ei saanud ta tõenäoliselt neid kõiki oma reisidele ühes võtta. Näib, et ta jättis osa neist oma sõbra Karpose juurde Troasesse.

Mida me võime Pauluse eeskujust õppida?

Vahetult enne kõnealust palvet kirjutas Paulus, kes viibis sel ajal teist korda Roomas vangistuses, järgmised read: „Ma olen võidelnud head võitlust, ma olen jooksu lõpetanud ... Nüüdsest peale on mulle valmis pandud õiguse pärg” (2. Tim. 4:7, 8). Arvatavasti kirjutas ta need sõnad 65. aasta paiku, kui keiser Nero kristlasi taga kiusas. See teistkordne vangistus oli Paulusele ränk. Ta tajus, et tema hukkamine on kohe käes (2. Tim. 1:16; 4:6). On mõistetav, miks Paulus nii väga oma rullraamatuid igatses. Ehkki ta oli kindel, et on võidelnud head võitlust kuni lõpuni, soovis ta end Jumala Sõna uurimise abil tugevdada.

Timoteos oli tõenäoliselt veel Efesoses, kui Pauluse palve temani jõudis (1. Tim. 1:3). Efesosest Troase kaudu Rooma on umbkaudu 1600 kilomeetrit. Samas kirjas õhutas Paulus Timoteost: „Tee kõik, mis suudad, et jõuda kohale enne talve” (2. Tim. 4:21). Seda, kas Timoteos leidis laeva, millega Pauluse soovitud ajaks Rooma jõuda, Piibel teada ei anna.

Mida me võime õppida sellest, et Paulus palus Timoteosel tuua endale „rullraamatud, eriti pärgamendid”? Paulusel oli tugev soov toita end Jumala Sõnaga ja see soov ei raugenud ka mitte kõige raskemal eluetapil. Kas pole sa nõus, et just selle tõttu oligi ta alati vaimselt ärgas ja tegus ning suutis paljusid julgustada?

Meil, kellel on olemas isiklik tervikpiibel, on põhjust olla üliväga tänulik. Paljudel meist on koguni mitu Piiblit ja vahest isegi erinevaid piiblitõlkeid. Me peaksime nagu Paulus ihkama Pühakirjast paremini aru saada. Pauluse kirjutatud 14-st Piibli raamatust jäi tema teine kiri Timoteosele viimaseks. Palve, et Timoteos ’tooks kaasa rullraamatud, eriti pärgamendid’, esitas Paulus kirja lõpuosas. Niisiis on see üks tema viimaseid soove, mis on üles tähendatud.

Kas ka sul on palav soov võidelda head usuvõitlust kuni lõpuni, nagu seda tegi Paulus? Kas sa tahad püsida vaimselt ärksana ja osaleda tunnistustöös senikaua, kui Issand meilt seda ootab? Kui jah, siis tegutse nõnda, nagu Paulus kristlasi üles kutsus: „pane pidevalt tähele ennast ja seda, kuidas sa õpetad”, uurides innukalt ja püsivalt Piiblit – raamatut, mis on nüüd kättesaadav rohkematele inimestele kui eales varem ja märksa käepärasemal kujul, kui olid rullraamatud (1. Tim. 4:16).

[Kaart/pildid lk 18, 19]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Efesos

Troas

Rooma