Kas sa järgid Jehoova armastavat juhatust?
Kas sa järgid Jehoova armastavat juhatust?
„Ma vihkan igat valeteed!” (LAUL 119:128)
1., 2. a) Millise hoiatuse eest sa oleksid tänulik, kui küsiksid juhatust oma sihtpunkti jõudmiseks, ja miks? b) Milliste ohtude eest Jehoova oma teenijaid hoiatab ja miks ta seda teeb?
KUJUTLE end järgmisse olukorda. Sa pead reisima teatud kohta ja küsid juhatust usaldusväärselt sõbralt, kes teab, kuidas sinna jõuda. Ta annab sulle vajalikud juhised ja ütleb: „Ole sellel järgmisel teeristil ettevaatlik. Viit on eksitav. Paljud inimesed järgivad seda ja eksivad ära.” Kas poleks sa tänulik, et ta sinu pärast muret tunneb, ja kas ei võtaks sa hoiatust kuulda? Jehoova on nagu see hea sõber. Ta annab meile vajalikud juhised, et võiksime igavese elu teel sihtpunkti jõuda, ja hoiatab meid ka ohu eest ära eksida (5. Moos. 5:32; Jes. 30:21).
2 Selles ja järgmises artiklis räägime mõnest ohust, mille eest meie Sõber Jehoova Jumal meid hoiatab. Pidagem meeles, et Jehoova hoiatab meid sellepärast, et ta armastab meid ja tunneb meie pärast muret. Ta soovib, et jõuaksime oma sihtpunkti. Tal on valus näha, kuidas inimesed eiravad tema hoiatusi ja satuvad eksiteele (Hes. 33:11). Selles artiklis räägime kolmest ohust. Esimene neist tuleb väljastpoolt, teine meie endi seest. Kolmas on seotud millegagi, mis pole tõeline, kuid on sellegipoolest väga ohtlik. Meil on vaja teada, mis need ohud on ja millist nõu annab meie taevane Isa nende vältimiseks. Üks Piibli laulukirjutaja ütles Jehoovale: „Ma vihkan igat valeteed!” (Laul 119:128). Kas ka sina tunned nii? Vaadakem, kuidas me saame kasvatada endas vihkamist valeteede vastu ja neist hoiduda.
„Ära järgne jõugule”
3. a) Miks võib olla ohtlik järgneda teistele teelolijatele, kui me pole kindlad, millist teed valida? b) Milline tähtis põhimõte leidub kirjakohas 2. Moosese 23:2?
3 Mida sa teeksid, kui oleksid pikal teekonnal ja satuksid olukorda, kus sa pole kindel, millist teed valida? Sa võid tunda kiusatust järgneda teistele teelolijatele – eriti veel, kui neist paljud valivad sama tee. Neile järgneda oleks aga riskantne. Need teelolijad ei pruugi ju liikuda sama sihtpunkti poole mis sina või ka nemad võivad eksinud olla. Mõelgem sellega seoses põhimõttele, mis tuleb välja ühest muistsele Iisraelile antud seadusest. Neid, kes olid õigusküsimustes kohtumõistjad või tunnistajad, hoiatati ohu eest ’järgneda jõugule’. (Loe 2. Moosese 23:2.) Pole kahtlustki, et ebatäiuslikud inimesed võivad kergesti kaaslaste survele järele anda ja nõnda tõde väänata. Kuid kas põhimõte „Ära järgne jõugule” käib ainult olukorra kohta, kus on tegu õigusküsimustega? Sugugi mitte.
4., 5. Kuidas avaldati Joosuale ja Kaalebile survet ’järgneda jõugule’, kuid mis aitas neil sellele survele vastu seista?
4 Tegelikult võime peaaegu igas elu olukorras tunda survet ’järgneda jõugule’. Surve võib tulla äkitselt ja sellele võib olla väga raske vastu seista. Mõelgem näiteks, millise survega Joosua ja Kaaleb ükskord silmitsi seisid. Nad olid 12 maakuulaja hulgas, kes Tõotatud Maal luurel käisid. Tagasi jõudes rääkisid kümme neist meestest maast laitvalt ja heidutavalt. Nad isegi väitsid, et nägid sealsete elanike hulgas mässuliste inglite ja naiste järeltulijatest põlvnenud hiiglasi (1. Moos. 6:4). See oli absurd. Need kurjad hübriidid olid hävinud sajandeid varem veeuputuses ja nendest polnud jäänud maha ühtki järeltulijat. Kuid ka kõige alusetumad väited võivad nõrga usuga inimestele tugevat mõju avaldada. Kümne maakuulaja negatiivne jutt külvas rahva seas kiiresti hirmu ja paanikat. Peagi oli enamik inimesi veendunud, et oleks viga minna Tõotatud Maale, nagu Jehoova oli käskinud. Mida Joosua ja Kaaleb selles äkitselt muutunud olukorras tegid? (4. Moos. 13:25–33.)
5 Need kaks meest ei ’järgnenud jõugule’. Nad rääkisid tõde ja jäid selle juurde, kuigi rahvas ei tahtnud seda kuulda ja isegi ähvardas nad kividega surnuks visata. Kust said nad sellise julguse? Kindlasti oli tähtis osa nende usul. Need, kellel on tugev usk, näevad selget vahet inimeste alusetute väidete ja Jehoova Jumala pühade tõotuste vahel. Hiljem Joosua ja Kaaleb rääkisid rahvale oma veendumusest, et Jehoova täidab iga oma tõotuse. (Loe Joosua 14:6, 8; 23:2, 14.) Joosua ja Kaaleb armastasid oma ustavat Jumalat ning neil ei tulnud mõttessegi teha talle haiget ustavusetule jõugule järgnemisega. Nad jäid endale kindlaks ja jätsid sellega meile hea eeskuju (4. Moos. 14:1–10).
6. Milles me võime tunda survet ’järgneda jõugule’?
6 Kas sina tunned vahel survet ’järgneda jõugule’? Inimesi, kes on Jehoovast võõrdunud seisundis ja põlastavad tema moraalinorme, on kahtlemata suur jõuk. Mis puutub meele lahutamisse ja lõõgastumisse, siis sellised inimesed propageerivad tihti alusetuid ideid. Nad võivad väita, et telesaadetes, filmides ja videomängudes vohav ebamoraalsus, vägivald ja okultism on kahjutu (2. Tim. 3:1–5). Kas sa lased endale või oma perele meelelahutust ja lõõgastusviisi valides teiste inimeste tuimal südametunnistusel enda otsuseid ja südametunnistust mõjutada? Kas see mitte ei võrduks ’jõugule järgnemisega’?
7., 8. a) Kuidas me saame oma „tajuvõimet” treenida ja miks on see kasulikum kui suure hulga reeglite järgimine? b) Mis su südant soojendab, kui mõtled paljudele tublidele kristlikele noortele?
7 Jehoova on andnud meile suurepärase anni, „tajuvõime”, mis aitab meil otsuseid teha. Ent seda võimet peab „kasutuse käigus” treenima (Heebr. 5:14). Jõugule järgnemine ei treeniks meie tajuvõimet, samuti poleks selles asjas kasu suurest hulgast rangetest reeglitest südametunnistuse küsimustes. Seepärast näiteks pole Jehoova rahvale antud nimekirja keelatud filmidest, raamatutest ega veebilehtedest. Kuna see maailm muutub nii kiiresti, oleks selline nimekiri peagi pärast selle koostamist aegunud (1. Kor. 7:31). Pealegi rööviks see meilt võimaluse Piibli põhimõtete üle hoolikalt ja palvemeelselt mõtiskleda ja siis nende alusel oma otsused teha (Efesl. 5:10).
8 Muidugi ei pruugi meie Piibli-põhjal langetatud otsused kõigile meeldida. Kristlikele noortele võivad koolikaaslased avaldada tugevat survet teha seda, mida kõik teisedki teevad (1. Peetr. 4:4). Kui meeldiv on küll näha, kuidas kristlased, nii noored kui ka vanad, võtavad eeskujuks Joosua ja Kaalebi usku ning keelduvad ’jõugule järgnemast’.
Ära käi oma „südame- ja silmahimude järgi”
9. a) Miks oleks reisil olles ohtlik valida tee, mis meile lihtsalt meeldib? b) Miks oli Jumala rahval muiste tähtis järgida seadust, mis on kirjas 4. Moosese 15:37–39?
9 Teine oht, millest me räägime, varitseb meis endis. Illustreerigem seda järgmiselt. Kas sa kujutad ette, et sa teatud sihtpunkti reisides otsustaksid kaardi kõrvale heita ja lihtsalt oma soovidest juhinduda – näiteks keerata igale teele, kus vaade su pilku köidab? On selge, et nii ei jõuaks sa oma sihtkohta. Mõelgem siinkohal veel ühele seadusele, mille Jehoova andis muistsele Iisraelile. Ta käskis iisraellastel ääristada oma rõivaste alläär narmastega ja kinnitada sinna sinine nöör. Tänapäeval võib paljudel olla raske selle käsu mõttest aru saada. (Loe 4. Moosese 15:37–39.) Miks aga oli tähtis seda seadust järgida? See aitas Jumala rahval ümbritsevatest paganarahvastest erineda ja lahus püsida, mis oli neile Jehoova heakskiidu saamiseks ja hoidmiseks ülitähtis (3. Moos. 18:24, 25). Samal ajal paljastab see seadus ka ühe meis varitseva ohu, mis võib meid igavesse ellu viivalt teelt kõrvale meelitada.
10. Millest ilmneb, et Jehoova mõistab inimloomust läbi ja lõhki?
10 Pane tähele, mis eesmärk eelmainitud seadusel Jehoova sõnutsi oli: et rahvas ei „käiks ringi oma südame- ja silmahimude järgi, mis ahvatlevad ... truudusetusele”. Jehoova mõistab inimloomust läbi ja lõhki. Ta teab, kui kergesti võib see, mida inimene silmadega näeb, tema südame ära petta. Seepärast Piibel hoiatab: „Süda on kavalam kõigist ja ravimatu – kes seda mõistab?” (Jer. 17:9). Kas taipad, kui kohane oli Jehoova hoiatus iisraellastele? Ta teadis, et iisraellastel on kalduvus vaadata ümbritsevaid paganaid ja lasta end sellest, mida nad näevad, ära meelitada, ning et neil võib tekkida kiusatus matkida uskmatute väljanägemist ja et siis võivad nad kergesti hakata mõtlema, tundma ja tegutsema nende moodi (Õpet. 13:20).
11. Kuidas me võime lasta end ära petta sellel, mida me oma meelte kaudu vastu võtame?
11 Meiega tänapäeval võib veel kergemini juhtuda, et laseme meelte kaudu vastuvõetul oma reetliku südame ära petta. Me elame maailmas, mis püüab üles kütta lihalikke himusid. Kuidas siis järgida põhimõtet, mis on tekstis 4. Moosese 15:39? Mõtle sellele: kas võib sindki mõjutada see, kui inimesed sinu ümber, näiteks su kooli- või töökaaslased, riietuvad üha väljakutsuvamalt? Kas võib juhtuda, et tunned kiusatust ’käia oma südame- ja silmahimude järgi’ ja lased end nähtust kaasa kiskuda? Ja kas sul seejärel ei või tekkida kiusatust oma riietuse sündsuse osas latti alla lasta? (Rooml. 12:1, 2.)
12., 13. a) Mida me peaksime tegema, kui meie pilk kipub rändama sinna, kuhu ei tohiks? b) Mis ajendab meid hoiduma teistele ahvatlejaks saamast?
12 Meil on väga tähtis arendada enesevalitsust. Kui meie pilk kipub rändama sinna, kuhu ei tohiks, tuletagem meelde ustava Iiobi otsusekindlust. Ta andis oma silmadele seaduse – tegi kindla otsuse mitte pöörata romantilist tähelepanu ühelegi teisele naisele peale enda oma (Iiob 31:1). Kuningas Taavet väljendas samasugust otsustavust, kui ütles: „Ei ma sea oma silma ette tühje asju” (Laul 101:3). Kõik, mis võiks rüvetada südametunnistust ja rikkuda suhteid Jehoovaga, on meie meelest „tühjad asjad”. Nende hulgas on iga ahvatlus, mis meis silmahimu tekitab ja meie südant valeteele meelitab.
13 Teisalt ei tahaks me kunagi ise saada kellelegi nii-öelda ’tühjaks asjaks’, sellega et ahvatleksime teda väärteole. Seepärast suhtume tõsiselt Piibli nõuandesse riietuda „korraliku riietusega, olles tagasihoidlikud” (1. Tim. 2:9). Selle otsustamisel, milline riietus on tagasihoidlik, ei saa me lähtuda lihtsalt enda eelistustest. Me peame arvestama teiste südametunnistuse ja sündsustundega ning seadma nende meelerahu ja heaolu enda soovidest ettepoole (Rooml. 15:1, 2). Kristlikus koguduses on tuhandeid noori, kes annavad selles osas suurepärast eeskuju. Nad keelduvad ’käimast oma südame- ja silmahimude järgi’ ja tahavad meeldida Jehoovale kõiges – ka riietuse valikul. Kui uhked me selliste noorte üle küll oleme!
Ära aja taga pettekujutlusi
14. Millise hoiatuse andis Saamuel?
14 Mõtleme veel meie näite peale. Kujutle, et teekond viib sind läbi suure kõrbe. Mis juhtuks, kui laseksid end ahvatleda miraažil ja keeraksid teelt kõrvale? Sellele petlikule nähtusele järgnemine võiks maksta sulle elu. On ohtlik loota millelegi, mis pole tõeline, ja Jehoova hoiatab meid selle eest. Mõtleme ühele tõsielunäitele. Iisraellased tahtsid, et neilgi oleks inimkuningas nagu ümbritsevatel rahvastel. Selline soov oli aga raske patt, kuna see tähendas Jehoova kui kuninga hülgamist. Ehkki Jehoova lubas neil inimkuninga saada, lasi ta prohvet Saamuelil edastada neile otsekohese hoiatuse, et nad ’ei järgneks tühiseile jumalaile’ ehk teisisõnu, ei ajaks taga pettekujutlusi. (Loe 1. Saamueli 12:21.)
15. Mil moel lõid iisraellased endale pettekujutlusi?
15 Kas oli inimkuningas iisraellaste arvates kuidagi reaalsem ja usaldatavam kui Jehoova? Kui nii, siis lõid nad tõesti endale pettekujutluse. Ja neid varitses oht hakata püüdma paljusid muidki Saatana poolt õhutatud illusioone. Näiteks võisid inimkuningad neid kergesti ebajumalateenistusse meelitada. Ebajumalakummardajad arvavad ekslikult, et silmaga nähtavad asjad – nagu puust ja kivist jumalad – on kuidagi reaalsemad, usaldatavamad kui nähtamatu Jumal Jehoova, kõige looja. Apostel Paulus märkis, et ebajumalad „ei ole ilmaski midagi” (1. Kor. 8:4). Nad ei näe, ei kuule, ei räägi ega saa midagi teha. Neid võib küll näha ja katsuda, kuid inimene, kes neid kummardab, järgneb pettekujutlusele – tühjale illusioonile, mis viib vaid hukatusse (Laul 115:4–8).
16. a) Mil moel paljud tänapäeval pettekujutlusi järgivad? b) Miks võib öelda, et lootuse panemine ainelisele varale on vaid illusioon, eriti kui võrrelda seda Jehoovale lootmisega?
16 Saatan on endiselt meister panema inimesi pettekujutlusi järgima. Näiteks on lugematul hulgal inimesi hakanud tema mõjutusel pidama ainelist vara turvatunde allikaks. Võib näida, et raha, asjad ja hästitasustatud töö tagavad edukuse. Kui palju aga aitab aineline vara inimest siis, kui ta kaotab tervise, kannatab majanduskrahhi või loodusõnnetuse tõttu? Kuivõrd aitab see inimest, kelle hinges on tühjus, kellel pole elus eesmärki, usaldusväärset juhatust ega vastuseid elu sügavatele küsimustele? Mida võib see pakkuda surmaga silmitsi seistes? Kui keegi loodab, et aineline vara täidab vaimse tühimiku, siis peab ta pettuma. Materiaalsed asjad ei tee õnnelikuks – see on vaid illusioon. Lõppkokkuvõttes ei taga need meile isegi mitte füüsilist turvalisust, sest need ei suuda kuigi palju pikendada meie praegust elu ega hoida ära vananemist ja surma (Õpet. 23:4, 5). Seevastu meie Jumal Jehoova on tõeline ja talle lootmine ei too pettumust. Üksnes head suhted temaga pakuvad ehtsat turvalisust. Kui hinnalised need suhted küll on! Ärgem kunagi jätkem maha Jehoovat, joostes pettekujutluste järele.
17. Milline on sinu otsus seoses ohtudega, millest rääkisime?
17 Kas pole see suur õnnistus, et meie Sõber Jehoova meid eluteel juhib? Kui võtame alati kuulda tema armastavaid hoiatusi kolme ohu suhtes, milleks on jõugule järgnemine, meie enda reetlik süda ja pettekujutluste loomine, siis jõuame suure tõenäosusega oma sihtpunkti – igavesse ellu. Järgmises artiklis räägime veel kolmest Jehoova hoiatusest, mis aitavad meil vihata ja vältida valeteid, kuhu nii paljud on eksinud (Laul 119:128).
Mida sina arvad?
Kuidas järgida järgmistes kirjakohtades sisalduvaid põhimõtteid?
[Küsimused]
[Pilt lk 11]
Kas oled tundnud vahel ahvatlust jõugule järgneda?
[Pilt lk 13]
Miks on ohtlik toimida oma südame- ja silmahimude ajel?
[Pilt lk 14]
Kas sa lood endale pettekujutlusi?
