Mis on Jumala puhkamine?
Mis on Jumala puhkamine?
„Seega jääb Jumala rahvale hingamispäeva puhkus.” (HEEBR. 4:9)
1., 2. Mida me võime järeldada 1. Moosese 2:3 täpse tõlke põhjal ning millised küsimused kerkivad?
NAGU me 1. Moosese raamatu 1. peatükist teada saame, valmistas Jumal maad inimasustuseks ette kuue piltliku päeva kestel. Iga sellise perioodi lõppu märgistavad sõnad „Siis sai õhtu ja sai hommik” (1. Moos. 1:5, 8, 13, 19, 23, 31). Seitsmenda päeva kohta aga ütleb Piibel: „Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud [„sest sel päeval puhkab Jumal”, UM] kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud” (1. Moos. 2:3).
2 Pane tähele tegusõna ajavormi: „puhkab”. Sellest võib järeldada, et aastal 1513 e.m.a, kui Mooses oma esimese raamatu kirjutas, polnud seitsmes päev, Jumala puhkamise „päev”, veel läbi saanud. Kas see päev kestab veel praegugi? Kui jah, siis kas meie tänapäeval saame sellesse minna? On väga tähtis neile küsimustele vastused saada.
Kas Jehoova „puhkab” veel praegugi?
3. Kuidas Jeesuse sõnad tekstis Johannese 5:16, 17 annavad mõista, et esimesel sajandil seitsmes päev veel kestis?
3 On kaks tõendit, mis viivad meid järeldusele, et meie ajaarvamise esimesel sajandil seitsmes päev veel kestis. Esiteks vaatame, mida Jeesus ütles oma vastastele, kes kritiseerisid teda selle pärast, et ta hingamispäeval tervendas, mis oli nende arvates töötegemine. Jeesus ütles neile: „Minu Isa teeb tööd seniajani ja ka mina töötan jätkuvalt” (Joh. 5:16, 17). Mida Jeesus silmas pidas? Jeesust süüdistati selles, et ta töötab hingamispäeval. Tema sõnad „Minu Isa teeb tööd seniajani” olid öeldud vastuseks sellele süüdistusele. Sisuliselt ütles Jeesus oma kritiseerijatele: „Minu Isa ja mina teeme ühesugust tööd. Kuna mu Isa on aastatuhandete pikkusel hingamispäeval pidevalt tööd teinud, on mul täiesti lubatav samuti pidevalt tööd teha – isegi hingamispäeval.” Nõnda andis Jeesus mõista, et seitsmes päev, Jumala suur hingamispäev, mil ta puhkab maisest loomistööst, polnud veel läbi. *
4. Millise tõendi tõi Paulus selle kohta, et tema ajal seitsmes päev veel kestis?
4 Teise tõendi leiame apostel Pauluse sõnadest. Tsiteerides muu hulgas kirjakohta 1. Moosese 2:2, mis räägib Jumala puhkamisest, kirjutas ta püha vaimu juhtimisel: „Meie, kes oleme näidanud üles usku, saame sellesse puhkamisse” (Heebr. 4:3, 4, 6, 9). Seega Pauluse ajal seitsmes päev veel kestis. Ent kui kaua see veel kestma pidi?
5. Mis on seitsmenda päeva eesmärk ja millal saab see eesmärk täide viidud?
5 Et sellele küsimusele vastust saada, peame teadma seitsmenda päeva eesmärki. 1. Moosese 2:3 selgitab, et „Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda”. Jehoova „pühitses” seitsmenda päeva ehk kuulutas selle pühaks, see tähendab, ta eraldas selle oma eesmärgi lõpuleviimiseks. Jumala eesmärk on, et maa oleks täidetud sõnakuulelike inimestega, kes hoolitseksid maa ja siinse elustiku eest (1. Moos. 1:28). Just selle eesmärgi nimel teevad nii Jehoova kui ka „hingamispäeva Isand” Jeesus Kristus „tööd seniajani” (Matt. 12:8). Jumala hingamispäev kestab niikaua, kuni eesmärk, miks ta selle päeva on eraldanud, saab täide viidud – Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpuni.
Ärgu keegi meist olgu „samal kombel sõnakuulmatu”
6. Kellede halb eeskuju on meile hoiatuseks ja mida me võime sellest õppida?
6 Kuigi Jumal oli Aadamale ja Eevale selgelt teada andnud, mis on tema eesmärk, ei tegutsenud nad sellega kooskõlas. Muidugi polnud nemad ainsad inimesed, kes läksid sõnakuulmatuse teed. Pärast neid on miljonid teised sedasama teinud. Isegi Jumala valitud rahvas Iisrael oli sõnakuulmatu. Ja väärib märkimist, et Paulus hoiatas esimese sajandi kristlasi ohu eest langeda samasse lõksu, kuhu olid langenud muistsed iisraellased. Ta kirjutas: „Tehkem siis kõik, mida suudame, et saada sellesse puhkamisse, et keegi ei langeks, olles samal kombel sõnakuulmatu” (Heebr. 4:11). Pauluse sõnul on sõnakuulmatus ja Jumala puhkamisse mittesaamine omavahel seotud. Mida see meile tähendab? Kas mitte seda, et kui me mingil viisil Jumala eesmärgi vastu mässaksime, ei saaks me Jumala puhkamisse? See on väga tähtis küsimus, mille juurde me tuleme veel tagasi. Praegu aga rääkigem lähemalt iisraellaste halvast eeskujust ja sellest, mida me nende näitest Jumala puhkamisse saamise kohta õppida võime.
„Nemad ei saa minu puhkamisse”
7. Mis eesmärgil vabastas Jehoova iisraellased Egiptuse orjusest ja mida ta neilt ootas?
7 Aastal 1513 e.m.a andis Jehoova oma sulasele Moosesele teada, mis eesmärk tal iisraellastega on. Ta ütles: „[Ma] olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab” (2. Moos. 3:8). Nagu Jehoova oli iisraellaste esiisale Aabrahamile tõotanud, vabastas ta nad „egiptlaste käest” selleks, et teha neist oma rahvas (1. Moos. 22:17). Jumal andis iisraellastele seaduskogu, mida järgides pidi neil temaga rahu olema (Jes. 48:17, 18). Ta ütles neile: „Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm!” (2. Moos. 19:5, 6). Niisiis sõltus iisraellaste eriline suhe Jumalaga sellest, kas nad talle kuuletuvad.
8. Milline oleks olnud iisraellaste elu, kui nad oleksid Jumalale sõnakuulelikud olnud?
8 Mõelgem, milline oleks olnud iisraellaste elu, kui nad vaid oleksid Jumala häält kuulda võtnud. Jehoova oleks õnnistanud nende põlde, viinamägesid ja kariloomi. Vaenlased poleks nende üle võimust saanud. (Loe 1. Kuningate 10:23–27.) Jeesusest oleks saanud Messias ilmselt tugeva iseseisva rahva hulgas, kes poleks äganud Rooma ikke all. Iisrael oleks olnud rahvaste keskel näidiskuningriigiks, tõendiks selle kohta, et kuuletumine tõelisele Jumalale toob nii vaimseid kui ka ainelisi õnnistusi.
9., 10. a) Miks võib öelda, et iisraellaste soov naasta Egiptusse oli tõsine asi? b) Kuidas oleks Egiptusse naasmine mõjutanud iisraellaste jumalakummardamist?
9 Milline au iisraellastel küll oli – nad võisid tegutseda kooskõlas Jehoova eesmärgiga. Nii tehes oleksid õnnistusi pälvinud nad ise ja lõppkokkuvõttes kõik maa suguvõsad (1. Moos. 22:18). Paraku polnud Egiptusest pääsenud põlvkonnal tervikuna kuigi suurt huvi saada teokraatliku valitsemiskorraga näidiskuningriigiks. Nad koguni nõudsid, et võiksid Egiptusse tagasi minna. (Loe 4. Moosese 14:2–4.) Kuidas oleks nende naasmine Egiptusse sobinud kokku Jumala eesmärgiga teha Iisraelist näidiskuningriik? Mitte kuidagi. Kui iisraellased oleksid pöördunud tagasi oma paganatest vangistajate ikke alla, poleks neil olnud võimalik järgida Moosese seadust ning nad ei oleks saanud kasu Jehoova seatud abinõust pattude andestamiseks. Kui lihalikud, kui lühinägelikud nad küll olid! Pole ime, et Jehoova ütles nende mässajate kohta: „Seepärast tekkis mul selle põlvkonna vastu tülgastus ja ma ütlesin: „Nad eksivad alati oma südamega ja nad pole õppinud tundma minu teid.” Nii ma siis vandusin oma vihas: „Nemad ei saa minu puhkamisse”” (Heebr. 3:10, 11; Laul 95:10, 11).
10 Soovides Egiptusse tagasi minna, näitas see kangekaelne rahvas, et ei pea oma vaimseid õnnistusi kuigi hinnaliseks, vaid eelistab neile Egiptuse porrusid, sibulaid ja küüslauke (4. Moos. 11:5). Tänamatu Eesavi kombel olid need mässajad valmis vahetama oma kalli vaimse pärandi maitsva söögi vastu (1. Moos. 25:30–32; Heebr. 12:16).
11. Kuidas mõjutas Moosese päevil elanud iisraellaste ustavusetus Jumala eesmärki?
11 Egiptusest lahkunud sugupõlve ustavusetusest hoolimata töötas Jehoova oma eesmärgi nimel kannatlikult edasi ja koondas tähelepanu järgmisele iisraellaste põlvkonnale. Selle uue põlvkonna liikmed olid sõnakuulelikumad kui nende vanemad. Nad sisenesid Jehoova käsu kohaselt Tõotatud Maale ja hakkasid seda vallutama. Tekstist Joosua 24:31 võime lugeda: „Iisrael teenis Jehoovat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Jehoova tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.”
12. Kust me teame, et tänapäeval on võimalik Jumala puhkamisse minna?
12 Sõnakuulelik põlvkond suri aga aegamööda välja ning selle asemele sirgus „sugupõlv, kes ei tundnud Jehoovat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud”. Tagajärjeks oli, et „Iisraeli lapsed tegid kurja Jehoova silmis ning teenisid baale” (Kohtum. 2:10, 11). Tõotatud Maa ei osutunud neile tõeliseks „puhkepaigaks”. Sõnakuulmatuse tõttu polnud neil Jumalaga kestvat rahu. Paulus kirjutas hilisema aja kohta: „Kui Joosua oleks nad [iisraellased] puhkepaika viinud, poleks Jumal rääkinud hiljem enam teisest päevast. Seega jääb Jumala rahvale hingamispäeva puhkus” (Heebr. 4:8, 9). „Jumala rahva” all pidas Paulus silmas kristlasi. Kas see tähendab, et kristlased saavad minna Jumala puhkamisse? Jah saavad, ning mitte ainult juudi soost, vaid ka teistest rahvustest kristlased.
Mõned kristlased ei saanud Jumala puhkamisse
13., 14. Milline seos oli Moosese seaduse pidamise ja Jumala puhkamisse saamise vahel a) Moosese päevil? b) esimesel sajandil?
13 Kirjas heebrea kristlastele väljendas Paulus muret selle pärast, et mõned neist kristlastest ei tegutsenud kooskõlas Jumala edeneva eesmärgiga. (Loe Heebrealastele 4:1.) Mis mõttes nad seda ei teinud? Kummalisel kombel oli probleemiks Moosese seaduse pidamine. Umbes 1500 aasta jooksul oli igal iisraellasel, kes tahtis elada kooskõlas Jumala eesmärgiga, tulnud seda seadust järgida. Jeesuse surm aga oli Moosese seaduse kõrvaldanud. Mõned kristlased ei saanud sellest aru ning olid seisukohal, et teatud asjades tuleb Moosese seadusest ikka veel kinni pidada. *
14 Paulus selgitas kristlastele, kes Moosese seadusest visalt kinni hoidsid, et Jeesuse ülempreestriteenistus, uus leping ja vaimne tempel on ülevamad kui nende kristluse-eelsed vasted (Heebr. 7:26–28; 8:7–10; 9:11, 12). Vihjates ilmselt Seaduses nõutud iganädalase hingamispäeva pidamisele, kirjutas Paulus neile eesõigusest saada Jehoova puhkamisse: „Seega jääb Jumala rahvale hingamispäeva puhkus. Sest see, kes on läinud Jumala puhkamisse, puhkab ka ise oma tegudest nagu Jumal enda omadest” (Heebr. 4:8–10). Heebrea kristlased pidid hülgama arusaama, et nad võivad Seaduses nõutud tegudega Jehoova heakskiidu ära teenida. Alates 33. aasta nädalatepühast on Jumal lahkelt osutanud oma soosingut neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse.
15. Miks võib öelda, et sõnakuulelikkus on hädavajalik, et saada Jumala puhkamisse?
15 Mille tõttu ei saanud iisraellased Moosese päevil Tõotatud Maale? Sõnakuulmatuse tõttu. Mis takistas mõningatel Pauluse päevil elanud kristlastel Jumala puhkamisse minna? Samuti sõnakuulmatus. Need kristlased ei taibanud, et Moosese seadus oli oma eesmärgi täitnud ja et Jehoova juhtis oma rahvast nüüd teises suunas.
Kuidas meie saame minna Jumala puhkamisse?
16., 17. a) Mida tänapäeval tähendab Jumala puhkamisse minemine? b) Millest me räägime järgmises artiklis?
16 Ilmselt pole tänapäeval kuigi palju neid kristlasi, kes hakkaksid pääste saamiseks Moosese seadust järgima. Paulus kirjutas efeslastele sõnaselgelt: „Selle ärateenimata helduse läbi te olete tõepoolest päästetud usu kaudu; ja see ei ole teie enda teene, see on Jumala kingitus. See ei olene tegudest, et kellelgi poleks alust kiidelda” (Efesl. 2:8, 9). Mida siis Jumala puhkamisse minemine kristlastele tähendab? Jehoova eraldas seitsmenda päeva, oma puhkamise päeva, selleks, et oma eesmärk maaga täide viia. Me saame minna Jehoova puhkamisse – teisisõnu, liituda temaga tema puhkamises –, kui tegutseme sõnakuulelikult kooskõlas tema edeneva eesmärgiga, sedamööda kuidas tema organisatsioon seda meile avaldab.
17 Kui me aga eiraksime Piiblil põhinevaid nõuandeid, mida ustav ja arukas ori meile annab, ning eelistaksime hoopis enda äranägemist mööda toimida, siis läheksime Jumala eesmärgiga vastuollu. Nii satuks meie rahu Jehoovaga ohtu. Järgmises artiklis räägime mõnest olukorrast, mida Jumala rahva seas ette tuleb, ning arutame, kuidas näitavad meie otsused – see, kas kuuletume Jumalale või tegutseme omatahtsi –, kas oleme tegelikult läinud Jumala puhkamisse või mitte.
[Allmärkused]
^ lõik 3 Preestrid ja leviidid tegid hingamispäeval templis tööd ja ’olid ikka süüta’. Samuti võis Jeesus kui Jumala suure vaimse templi ülempreester täita oma ülesannet, mille ta Jehoovalt oli saanud, kartmata, et ta seda tehes hingamispäeva rikub (Matt. 12:5, 6)
^ lõik 13 Pole teada, kas mõni juudikristlane nii kaugele läks, et veel pärast 33. aasta nädalatepüha lepituspäeva pidamisel osales. Igal juhul oleks selline teguviis näidanud hindamise puudumist Jeesuse ohvri vastu. Küll aga on teada, et mõned juudi soost kristlased klammerdusid kõvasti muude Moosese seaduse tavade külge (Gal. 4:9–11).
Küsimusi mõtisklemiseks
• Mis on seitsmenda päeva, Jumala hingamispäeva eesmärk?
• Kust me teame, et seitsmes päev ikka veel kestab?
• Mille tõttu ei saanud iisraellased Moosese päevil ja ka mõned esimese sajandi kristlased Jumala puhkamisse?
• Kuidas meie saame Jumala puhkamisse minna?
[Küsimused]
[Väljavõte lk 27]
Me saame minna Jehoova puhkamisse, kui tegutseme sõnakuulelikult kooskõlas tema edeneva eesmärgiga, sedamööda kuidas tema organisatsioon seda meile avaldab
[Pildid lk 26, 27]
Mis tingimusel saavad Jumala teenijad tema puhkamisse?
