Ajalooline koosolek

„KUI see koosolek läbi saab, ütlete te kindlasti: „See aastakoosolek läheb küll teokraatlikku ajalukku!”” Nende sõnadega suurendas Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige Stephen Lett rohkearvulise kuulajaskonna niigi pinevat ootust. Oli 2. oktoober 2010 ja kokku oli tuldud Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu 126. aastakoosolekule USA-s New Jersey osariigis Jersey Citys Jehoova tunnistajate kokkutulekusaalis. Räägime nüüd selle ajaloolise koosoleku mõnest osast.

Vend Lett rääkis avakõnes entusiastlikult Jehoova taevasest vankrist, mida Piibel kirjeldab Hesekieli raamatus. See hiigelsuur auline sõiduk kujutab Jehoova organisatsiooni, mis on täielikult Jehoova juhtimise all. Selle taevane vaimolevustest koosnev osa liigub välgukiirusel, Jehoova enda mõtete kiirusel, nagu vend Lett ütles. Samamoodi liigub edasi ka Jehoova Jumala organisatsiooni maine osa. Vend Lett rääkis sellest, mida põnevat on viimastel aastatel Jumala organisatsiooni nähtavas osas toimunud.

Näiteks liideti kokku mitmed harubürood, mistõttu paljud, kes neis maades varem Peetelis teenisid, saavad nüüd keskenduda kuulutustööle. Vend Lett kutsus kuulajaskonda üles palvetama, et juhtiv kogu kui orjaklassi esindaja võiks edaspidigi olla mitte ainult ustav, vaid ka tark ehk arukas (Matt. 24:45–47).

Julgustavad aruanded ja südantsoojendavad intervjuud

Haiti harubüroo komitees teeniv Tab Honsberger andis liigutava ülevaate 2010. aasta 12. jaanuaril toimunud ning hinnanguliselt 300 000 inimelu röövinud maavärina järelmõjust. Ta märkis, et vaimulikud on inimestele öelnud, et Jumal karistas uskmatuid ja kaitses häid inimesi. Kuid pääsenud olid ka tuhanded süüdimõistetud kurjategijad, kes said vabaks, kui ühe vangla müürid maavärinas kokku varisesid. Paljud siirad haitilased leiavad seetõttu lohutust, kui kuulevad tõde selle kohta, miks meie ajad on nii rasked. Vend Honsberger tsiteeris üht ustavat Haiti venda, kes oli kaotanud õnnetuses oma abikaasa ja kes ütles: „Ma valan ikka veel pisaraid. Ma ei tea, kui kaua mu lein kestab, kuid mulle toob rõõmu Jehoova organisatsioonis valitsev armastus. Mul on tulevikulootus ja ma olen otsustanud sellest ka teistele rääkida.”

 Nüüd Brooklyni Peetelis teeniv Mark Sanderson kõneles lähemalt Filipiinidel toimuvast. Sealse endise harubürookomitee liikmena ta lausa säras, kui rääkis 32 järjestikusest kuningriigikuulutajate kõrgarvust ja sellest, et riigis on rohkem piibliuurimisi kui kuulutajaid. Ta rääkis vennast nimega Miguel, kelle pojapoeg oli mõrvatud. Miguel oli teinud omalt poolt kõik, et mõrvar vastutusele võetaks ja vangi pandaks. Hiljem, vanglas kuulutustööl olles, kohtas Miguel mõrvarit. Ehkki Miguel oli närvis, kõnetas ta meest leebelt ja lahkelt. Mõne aja pärast hakkas Miguel mehega Piiblit uurima. Viimane oli õpetusele vastuvõtlik ja hakkas Jehoovat armastama. Nüüd on see mees ristitud. Miguel on ta lähedane sõber ja ajab nüüd asju, et tema uus vend võiks vanglast enne tähtaega vabaneda. *

Järgmisena olid programmis tutvumisintervjuud, mida juhatas Mark Noumair teokraatlike koolide osakonnast. Ta intervjueeris kolme abielupaari: Alex ja Sarah Reinmuellerit, David ja Krista Schaferit ning Robert ja Ketra Cirankot. Kirjastuskomitee abiline Alex Reinmueller rääkis sellest, kuidas ta Jehoovaga lähedasemaks sai, kui ta Kanadas kõigest 15-aastaselt pioneerina teenis, kuulutades tihtipeale ilma paariliseta. Kui talt küsiti, kes on talle Peetelis kõige suuremat mõju avaldanud, mainis ta kolme ustavat venda ja rääkis, kuidas igaüks neist aitas tal vaimselt kasvada. Tema abikaasa Sarah rääkis oma sõprusest ühe õega, kes usu pärast kaks aastakümmet Hiina vanglates oli. Sarah ütles, et üks asi, mida ta on õppinud, on see, et isiklikult palvetades saab ta Jehoovale toetuda.

Õppekomitee abiline David Schafer kiitis oma ema tugeva usu eest ja jutustas vendadest, kes olid metsatöölised ja aitasid tal noorena abipioneeritööd teha. Tema abikaasa Krista rääkis heldimusega Peeteli pere vanematest liikmetest, kes olid talle suurt mõju avaldanud ja olid olnud ’ustavad vähimas’, nagu Jeesus soovitab (Luuka 16:10).

Kirjutuskomitee abiline Robert Ciranko meenutas oma isa- ja emapoolseid vanavanemaid, kes olid Ungari immigrandid ja võitud kristlased. Kui ta 1950-ndatel aastatel lapsena suurtel konventidel käis, avaldas talle muljet see, kui ta nägi, et Jehoova organisatsioon on palju suurem kui tema kodukogudus. Tema abikaasa Ketra rääkis sellest,  kuidas ta õppis olema ustav, kui teenis pioneerina ühes koguduses, kus tekkis ärataganemine ja oli muid probleeme. Ta pidas vastu ja määrati lõpuks teenima eripioneerina kogudusse, kus valitses südantpuudutav ühtsus.

Järgmisena rääkis Manfred Tonak kuningriigitööst Etioopias. Selle maa ajalugu ulatub tagasi piibliaegadesse ning nüüd on seal üle 9000 hea sõnumi kuulutaja. Enamik neist elab pealinnas Addis Abebas või selle lähedal. Kõrvalistel territooriumitel on aga suur vajadus kuulutajate järele. Seepärast kutsuti teistes riikides elavaid etioopia tunnistajaid appi kuulutama mõnedel riigi kõrvalistel aladel. Paljud tulid, julgustasid kohalikke tunnistajaid ja leidsid kuuljaid kõrvu.

Programmi üheks tähelepanuväärseks osaks oli kõnesari Venemaa Jehoova tunnistajatest ja nende õiguslahingutest. Aulis Bergdahl Venemaa harubürookomiteest andis ülevaate tunnistajate tagakiusamisest Venemaal ja eeskätt just Moskvas. Philip Brumley Ameerika Ühendriikide harubüroo juriidilisest osakonnast rääkis vaimustavatest otsustest, mis Euroopa Inimõiguste Kohus viimastel kuudel langetas, kui kuulas üheksat tunnistajate vastu esitatud süüdistust. Kohus leidis ühehäälselt, et ükski nendest süüdistustest pole põhjendatud, ning mitmel juhul isegi selgitas üksikasjalikult, miks need on väärad. Ehkki aeg näitab, milline on lõpptulemus, rääkis vend Brumley lootusrikkalt sellest, millist mõju võib kohtu otsus avaldada kohtuasjadele teistes maades.

Pärast seda põnevat uudist Venemaa kohta teatas vend Lett, et Euroopa Inimõiguste Kohus võttis arutamisele pikka aega kestnud kohtuasja seoses maksude maksmisega, kus osapoolteks on Prantsusmaa valitsus ja Jehoova tunnistajad. See kõrgelt austatud kohus võtab arutamisele väga vähe kaebusi, mis talle esitatakse. Seni on Euroopa Inimõiguste Kohus vaadanud läbi kokku 39 Jehoova tunnistajaid puudutavat kohtuasja, millest 37-s on otsus langetatud meie kasuks. Vend Lett ergutas Jumala rahvast hoidma seda teemat oma palvetes Jumal Jehoovale.

Viimase aruande esitas kuulutustööpõllul teeniv kogudusevanemate kooli juhendaja Richard Morlan. Ta rääkis elavalt koolist ja sellest, kui tänulikud olid kursusel käinud kogudusevanemad.

 Teised juhtiva kogu liikmete kõned

Guy Pierce juhtivast kogust esitas südamesttuleva kõne, mis keskendus aastatekstile 2011 „Otsigem pelgupaika Jehoova nimes!” (Sef. 3:12). Ta märkis, et ehkki praegune aeg on Jehoova rahvale nii mitmeski mõttes rõõmuküllane, on see ka raske ja kainestav. Jehoova suur päev on lähedal, ent inimesed otsivad pelgupaika valereligioonist, poliitilistest institutsioonidest, jõukusest ja mujalt või põgenevad kujutlusmaailma. Et leida aga tõelist varjupaika, tuleb meil Jehoova nime appi hüüda, mis kätkeb selle nime taga oleva isiku tundmist, sügavat austamist ja usaldamist, tema armastamist kõigega, mis meil on.

David Splane juhtivast kogust kõneles järgmisena tõsisel ja mõtlemapaneval teemal „Kas sina oled läinud Jumala puhkamisse?”. Ta selgitas, et Jumala puhkamine ei tähenda tegevusetust, kuna Jehoova ja tema Poeg on kogu selle piltliku puhkepäeva kestel ’tööd teinud’, et viia Jumala eesmärk seoses maise looduga edukalt täide (Joh. 5:17). Kuidas siis meie saame Jumala puhkamisse minna? On tähtis hoiduda patust ja ennastõigustavatest tegudest. Kuid samuti peame näitama üles usku ja elama nii, et Jumala eesmärk oleks meil selgelt meeles, ning tegema kõik endast oleneva, et seda eesmärki toetada. Vahel võib see olla raske, kuid me peame võtma kuulda nõu ja laskma end Jehoova organisatsioonil suunata. Vend Splane kutsus kuulajaskonda üles tegema kõik võimaliku, et Jumala puhkamisse minna.

Koosoleku viimane kõne, mille esitas Anthony Morris juhtivast kogust, kandis pealkirja „Mida me ootame?”. Vend Morris rõhutas isaliku soojusega, milliste prohvetiennustuste täitumine meid veel ees ootab, milliseid sündmusi kõik ustavad igatsusega ootavad. Nende hulgas on „rahu ja julgeoleku” hüüd ning valereligiooni häving (1. Tess. 5:2, 3; Ilm. 17:15–17). Vend Morris hoiatas, et me ei hakkaks uudistes kajastuvate sündmuste kohta mõtlema: „See peab küll olema Harmagedoon”, kui need tegelikult ei täida eelmainitud prohvetiennustusi. Ta ütles, et meil peaks olema selline hoiak, millest räägib Miika 7:7 – oodata rõõmsalt ja kannatlikult Jehoovat. Samal ajal õhutas ta kõiki hoidma kokku juhtiva koguga, olema ühtsed nagu sõdurid lahingusse minnes. Ta esitas üleskutse: „Saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Jehoovat!” (Laul 31:25).

Koosoleku lõpuosas esitati mõned põnevad teated ajalukku minevatest muudatustest. Geoffrey Jackson juhtivast kogust andis teada plaanist hakata katseaja jooksul välja andma „Vahitorni” lihtsustatud uurimisväljaannet nende jaoks, kelle inglise keele lugemisoskus on piiratud. Seejärel teatas Stephen Lett juhtiva kogu otsusest teha Ameerika Ühendriikides teenivatele piirkonnaülevaatajatele ja nende naistele karjasekülastusi. Järgmiseks andis ta teada, et teenistusväljaõppe kooli hakatakse nüüdsest nimetama vallaliste vendade piiblikooliks ja et peagi lisandub sellele kristlike abielupaaride piiblikool. Viimase eesmärk on anda abielupaaridele väljaõpet, nii et nad võiksid Jehoova organisatsioonis veelgi paremini teenida. Vend Lett teatas, et reisivate ülevaatajate ja nende naiste kooli ning harubürookomitee liikmete ja nende naiste kooli hakatakse Pattersonis korraldama tihedamini, kaks klassi aastas, mis võimaldab varemosalenutel teist korda kooli minna.

Programm lõppes südantliigutavalt, kui 97-aastane John Barr *, kauaaegne juhtiva kogu liige, esitas alandliku, siira palve. Kõik lahkusid koosolekult tundega, et see oli tõepoolest ajalooline päev.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 19]

Kõigile kuulajatele meeldisid tutvumisintervjuud

[Väljavõte lk 20]

Jehoova on õnnistanud kuulutustööd Etioopias