Jehoova on „Jumal, kes annab rahu”

„Jumal, kes annab rahu, olgu teie kõikidega.” (ROOML. 15:33)

1., 2. Millist pinevat olukorda kirjeldab 1. Moosese 32. ja 33. peatükk ning kuidas see lahenes?

KAHT venda ootab ees kokkusaamine. Nad mõlemad on minemas Penueli poole, mis asub Jordani jõest idas, Jabboki voolusängi lähedal. Eesav on kuulnud, et tema kaksikvend Jaakob on teel koju. Ajast, mil Eesav oma esmasünniõiguse Jaakobile müüs, on möödas 20 aastat, ometi kardab Jaakob, et Eesav võib ikka veel mõrvaplaane haududa. Kaasas 400 meest, liigub Eesav oma võõraks jäänud vennale vastu. Vaenulikku vastuvõttu kartes saadab Jaakob Eesavile kingituseks kari karja järel ühtekokku rohkem kui 550 kodulooma. Jaakobi sulased, kes karju juhivad, ütlevad Eesavile, et need on kingitus tema vennalt.

² Viimaks on otsustav silmapilk käes. Jaakob kõnnib julgelt Eesavi poole ja kummardab – mitte lihtsalt ühe korra, vaid seitse korda. Ta on juba teinud tähtsaima sammu oma venna südame pehmendamiseks: ta on palvetanud, et Jehoova ta Eesavi käest päästaks. Kas Jehoova vastab Jaakobi palvele? Jah vastab. Piibli jutustus ütleb: „Eesav jooksis temale vastu ja süleles teda, langes temale kaela ja suudles teda” (1. Moos. 32:12–21; 33:1–4).

3. Mida me Jaakobi ja Eesavi loost õppida võime?

³ Jaakobi ja Eesavi lugu õpetab meile, et kui kerkivad probleemid, mis võivad ohustada kristliku koguduse rahu, peaksime pingutama ja midagi praktilist ette võtma, et asjad korda seada. Jaakob püüdis  Eesaviga rahu sõlmida, kuid mitte sellepärast, et tema oleks oma venna vastu eksinud ja andestust pidanud paluma. Ei, Eesav ise oli oma esmasünniõiguse ära põlanud ja kausitäie läätseleeme eest Jaakobile müünud (1. Moos. 25:31–34; Heebr. 12:16). Viis, kuidas Jaakob Eesavi poole pöördus, on hea näide sellest, kui palju me peaksime olema valmis tegema, et oma kristlike vendadega rahu hoida. Ka näitab Jaakobi ja Eesavi lugu, et Jumal õnnistab rahu sõlmimiseks tehtavaid palvemeelseid pingutusi. Piiblis on juttu veel paljudest teistest, kelle eeskuju õpetab meid olema rahutegijad.

Ülim eeskuju

4. Mida on Jumal teinud, et inimesed patust ja surmast päästa?

⁴ Parim näide rahutegijast on Jehoova – „Jumal, kes annab rahu” (Rooml. 15:33). Mõtle, mida oli Jehoova valmis tegema selle nimel, et meil võiks temaga rahu olla. Aadama ja Eeva patuste järeltulijatena me väärime „palka, mille patt maksab” (Rooml. 6:23). Ent oma suures armastuses avas Jehoova inimestele patust ja surmast pääsetee, läkitades taevast maa peale oma kalli Poja, kes sündis täiusliku inimesena. Poeg nõustus meeleldi oma Isa tahtega. Ta lasi end Jumala vaenlastel koguni tappa (Joh. 10:17, 18). Jumal äratas oma kalli Poja surnust üles ning viimane esitas hiljem Isale oma valatud vere väärtuse kui lunahinna, mis vabastab inimesed, kes oma patte kahetsevad, igavesest surmast. (Loe Heebrealastele 9:14, 24.)

5., 6. Kuidas mõjutab Jeesuse valatud veri patuste inimeste mõranenud suhteid Jumalaga?

⁵ Kuidas mõjutab Poja toodud lunastusohver patuste inimeste mõranenud suhteid Jumalaga? Jesaja 53:5 ütleb: „Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud!” Neil, kes on Jumalale sõnakuulelikud, on nüüd temaga rahu, mitte enam vaen. „[Jeesuse] läbi oleme saanud vabastuse lunastuse kaudu, tema vere alusel, jah, väärsammude andestamise” (Efesl. 1:7).

⁶ Piibel ütleb Kristuse kohta: „Jumal arvas heaks lasta temas elada kogu täielikkusel.” See on nii sellepärast, et Kristusel on võtmeroll Jehoova eesmärgi täitumises. Ja mis Jehoova eesmärk on? „Lepitada ... endaga kõik muu ..., tehes rahu [Jeesus Kristuse] vere läbi.” „Kõige muu” all, kellega Jumal rahu teeb, mõeldakse neid, kes on „maa peal või taevas”. Kes nad on? (Loe Koloslastele 1:19, 20.)

7. Kes on need „maa peal või taevas”, kellega Jumal rahu teeb?

⁷ Tänu lunastusele võib „rahu Jumalaga” olla võitud kristlastel, kes on „õigeks mõistetud” kui Jumala pojad. (Loe Roomlastele 5:1.) Võitutele viidatakse kui neile, kes on „taevas”, sest neil on taevane lootus ning nad „hakkavad valitsema kuningatena maa üle” ja saavad „preestriteks meie Jumalale” (Ilm. 5:10). Fraas „maa peal” käib aga oma patte kahetsevate inimeste kohta, kes saavad viimaks igavese elu maa peal (Laul 37:29).

8. Kuidas mõjutab sind mõtisklemine selle üle, kui suure ohvri oli Jehoova valmis tooma, et inimestel võiks olla temaga rahu?

⁸ Süda tulvil tänu lunastuse eest, kirjutas Paulus Efesose võitud kristlastele: „Jumal, kes on rikas halastuse poolest, on ... teinud meid elavaks koos Kristusega, kuigi me olime väärsammudes surnud – ärateenimata helduse läbi on teid päästetud” (Efesl. 2:4, 5). Olgu meil siis taevane või maine lootus, oleme kõik Jumalale tema halastuse ja ärateenimata helduse eest tänu  võlgu. Meie süda paisub tänutundest, kui mõtleme sellele, kui suure ohvri tõi Jehoova, et teha võimalikuks rahu tema ja inimeste vahel. Seega, kui mõni olukord ähvardab rikkuda koguduse rahu ja ühtsust, kas ei ajenda tänumeelne mõtisklemine Jumala eeskuju üle meidki rahu tegema?

Aabrahami ja Iisaki eeskuju

9., 10. Kuidas osutus Aabraham rahutegijaks, kui tema ja Loti karjaste suhted pingeliseks kiskusid?

⁹ Piibel ütleb patriarh Aabrahami kohta: „„Aabraham uskus Jehoovasse ja see arvestati talle õiguseks”, ning teda hakati nimetama „Jehoova sõbraks”” (Jaak. 2:23). Aabrahami usku tõendas selgelt tema rahumeelne tegutsemisviis. Näiteks, kui Aabrahami karjad suurenesid, muutusid tema karjaste ja ta vennapoja Loti karjaste suhted pingeliseks (1. Moos. 12:5; 13:7). Oli ilmne, et Aabraham ja Lott peavad eri paikadesse elama asuma. Kuidas Aabraham seda delikaatset olukorda käsitles? Kuigi ta oli eakam ja Jumalaga erilistes suhetes, ei rõhunud ta neile asjaoludele, et vennapojale ette kirjutada, kuidas too peaks toimima. Ei, ta osutus hoopis tõeliseks rahutegijaks.

¹⁰ „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!” ütles Aabraham Lotile. „Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.” Lott valis viljakaima osa maast, kuid Aabraham ei hakanud tema peale selle pärast vimma kandma (1. Moos. 13:8–11). Mingi aeg hiljem, kui maale tunginud väehulgad Loti vangi viisid, ei kõhelnud Aabraham oma vennapoega päästma rutata (1. Moos. 14:14–16).

11. Kuidas püüdis Aabraham hoida rahu vilistitega, kelle keskel ta elas?

¹¹ Aabraham püüdis hoida rahu ka vilistitega, kelle keskel ta Kaananimaal elas. Vilistid olid ’väevõimuga ära võtnud’ kaevu, mille Aabrahami sulased Beer-Sebas olid kaevanud. Kuidas tegutses selles olukorras mees, kes oli oma vennapoega päästes neljast kuningast jagu saanud? Aabraham ei hakanud võitlema, et oma kaev tagasi saada, vaid eelistas asjast mitte rääkida. Mõni aeg hiljem tuli vilistite kuningas Aabrahami juurde, et temaga rahuleping sõlmida. Alles pärast seda, kui kuningas oli lasknud Aabrahamil vanduda, et see tema järeltulijaid hästi kohtleb, võttis Aabraham jutuks anastatud kaevu teema. Kuuldust rabatud, andis kuningas kaevu Aabrahami valdusse tagasi. Aabraham aga elas sellel maal võõrana rahus edasi (1. Moos. 21:22–31, 34).

12., 13. a) Kuidas järgis Iisak oma isa eeskuju? b) Kuidas Jehoova Iisaki rahumeelset tegutsemist õnnistas?

¹² Aabrahami poeg Iisak oli rahuarmastaja nagu tema isagi. See tuleb hästi välja viisist, kuidas ta vilistitega käitus. Näljahäda tõttu kolis Iisak oma kodakondsetega põuaselt Negevimaalt (Lõunamaalt) Lahhai-Roist põhja poole Gerarisse, mis asus viljakamal vilistite maa-alal. Tema sealelamise ajal õnnistas Jehoova teda küllusliku viljasaagiga ja kariloomade juurdekasvuga. Vilistid aga hakkasid Iisakit kadestama. Kuna nad ei tahtnud, et Iisak jõukaks saaks, nagu oli saanud tema isa, ajasid nad kinni kaevud, mis Aabrahami sulased olid sinna kaevanud. Viimaks ütles vilistite kuningas Iisakile, et see ’nende juurest ära läheks’. Rahumeelse mehena Iisak soostus (1. Moos. 24:62; 26:1, 12–17).

 ¹³ Kui Iisak oli kolinud oma telklaagri mujale, kaevasid tema karjased uue kaevu. Vilistite karjased väitsid, et vesi on nende. Oma isa Aabrahami eeskujul ei hakanud Iisak kaevu pärast sõdima. Ta lasi oma meestel hoopis uue kaevu kaevata. Jällegi nõudsid vilistid kaevu endale. Rahu nimel kolis Iisak oma suure telklaagri taas uude kohta. Seal kaevasid tema sulased jälle kaevu, millele ta pani nimeks Rehobot. Mingi aja pärast kolis Iisak veelgi viljakamale alale Beer-Sebasse, kus Jehoova teda õnnistas ja ütles talle: „Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast!” (1. Moos. 26:17–25).

14. Kuidas näitas Iisak end olevat rahutegija, kui vilistite kuningas soovis temaga rahulepingut sõlmida?

¹⁴ Kahtlemata oleks Iisak suutnud võidelda oma õiguse eest kasutada kaeve, mis tema sulased olid kaevanud. Ütlesid ju vilistite kuningas ja tema ametnikud talle teda Beer-Sebas rahulepingu sõlmimise asjus külastades: „Me näeme selgesti, et Jehoova on sinuga!” Ometi oli Iisak eelistanud rahu pärast rohkem kui korra pigem kolida kui sõdida. Ka nüüd, vilistite kuninga ja tema ametnikega kohtudes, oli Iisak rahutegija. Ajalooline ülestähendus ütleb: „Ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid. Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga” (1. Moos. 26:26–31).

Jaakobi lemmiklapse eeskuju

15. Miks ei suutnud vennad Joosepiga rahumeelselt rääkida?

¹⁵ Iisaki pojast Jaakobist sirgus „vagane [„laitmatu”, UM] mees” (1. Moos. 25:27). Nagu sissejuhatuses juba rääkisime, otsis Jaakob oma venna Eesaviga rahu. Ta oli oma rahumeelsest isast kahtlemata eeskuju võtnud. Mida aga öelda Jaakobi poegade kohta? Nende kaheteistkümne hulgast armastas Jaakob kõige enam Joosepit. Joosep oli kuulekas ja lugupidav poeg, keda isa võis usaldada (1. Moos. 37:2, 14). Tema vanemad vennad aga hakkasid teda sedavõrd kadestama, et ei suutnud rääkida temaga rahumeelselt. Julmalt müüsid nad Joosepi orjusse ja petsid oma isa uskuma, et kuri metsloom tappis Joosepi ära (1. Moos. 37:4, 28, 31–33).

16., 17. Kuidas näitas Joosep end olevat rahuarmastava venna?

¹⁶ Jehoova oli Joosepiga. Aja möödudes sai Joosepist Egiptuse peaminister, vaarao järel tähtsuselt teine mees. Kui tema vennad näljahäda tõttu Egiptusse tulid, ei tundnud nad teda ta egiptlaslikus ametiriietuses isegi ära (1. Moos. 42:5–7). Kui kerge oleks olnud Joosepil nüüd oma vendadele kätte maksta, selle eest et nad olid tema ja isaga nii julmalt käitunud! Joosep aga püüdis nendega hoopis rahu teha. Kui oli ilmne, et vennad tõesti kahetsevad, andis ta neile teada, kes ta on, ja ütles: „Nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.” Seejärel andis Joosep kõigile oma vendadele suud ja nuttis koos nendega (1. Moos. 45:1, 5, 15).

¹⁷ Kui nende isa Jaakob oli surnud, kartsid Joosepi vennad, et Joosep võib nüüd neile kätte maksta. „Joosep nuttis, kui temale seda räägiti” ning ütles vendadele: „Ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!” Ta oli rahuarmastav mees ja „trööstis ning rahustas” vendi (1. Moos. 50:15–21).

 „Kirjutatud meile õpetuseks”

18., 19. a) Mis kasu oled sina saanud selles artiklis käsitletud eeskujude uurimisest? b) Millest räägib järgmine artikkel?

¹⁸ Paulus ütles: „Kõik, mis on varem kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil vastupidavuse ja pühakirja lohutuse kaudu oleks lootust” (Rooml. 15:4). Miks on meil kasulik mõtiskleda Jehoova ülima eeskuju üle ning ka nende Piibli jutustuste üle, mis räägivad Aabrahamist, Iisakist, Jaakobist ja Joosepist?

¹⁹ Tänumeeles mõtisklemine selle üle, mida Jehoova on teinud, et purunenud suhted enda ja patuse inimsoo vahel korda seada, ajendab meidki tegema kõik endast oleneva, et meil teistega rahu oleks. Jutustused Aabrahamist, Iisakist, Jaakobist ja Joosepist näitavad, et vanematel võib oma lastele hea mõju olla. Lisaks kinnitavad need lood, et Jehoova õnnistab rahu sõlmimiseks tehtavaid pingutusi. On arusaadav, miks Paulus nimetab Jehoovat „Jumalaks, kes annab rahu”. (Loe Roomlastele 15:33; 16:20.) Järgmine artikkel räägib sellest, miks Paulus rõhutas vajadust taotleda rahu, ja kuidas seda teha.

Mida sa õppisid?

• Mida tegi Jaakob rahu sõlmimiseks, kui ta Eesaviga kohtuma läks?

• Kuidas mõjutab sind selle teadmine, kui suure ohvri on Jehoova inimsooga rahu sõlmimiseks teinud?

• Mida sa õppisid rahutegemise kohta Aabrahami, Iisaki, Jaakobi ja Joosepi eeskujust?

[Küsimused]

[Pildid lk 23]

Mis oli tähtsaim samm, mille Jaakob Eesaviga rahu tegemiseks astus?