Taotlegem rahu
Taotlegem rahu
„Taotlege seda, mis edendab rahu.” (ROOML. 14:19)
1., 2. Miks valitseb Jehoova tunnistajate seas rahu?
TÕELIST rahu on tänapäeva maailmast raske leida. Isegi inimesed, kes on rahvuskaaslased ja räägivad ühte ja sama keelt, on tihti religioosselt, poliitiliselt ning sotsiaalselt lõhenenud. Vastandina sellele elab Jehoova rahvas ühtsuses ja seda hoolimata tõsiasjast, et neid on „kõigist rahvastest ja suguvõsadest ja hõimudest ja keeltest” (Ilm. 7:9).
2 Rahu, mis meie hulgas üldiselt valitseb, pole õnneliku juhuse tulemus. Eelkõige on selle põhjuseks meie „rahu Jumalaga” tänu usule tema Pojasse, kelle valatud veri meie patud kinni katab (Rooml. 5:1; Efesl. 1:7). Peale selle annab Jumal oma ustavatele teenijatele püha vaimu, mille vilja osa on ka rahu (Gal. 5:22). Meie rahu ja ühtsuse veel üks põhjus on see, et me „ei kuulu maailma” (Joh. 15:19). Selle asemel et võtta poliitilistes küsimustes seisukoht, jääme meie neutraalseks. Ning kuna me oleme ’tagunud oma mõõgad sahkadeks’, ei osale me kodusõdades ega riikidevahelistes konfliktides (Jes. 2:4).
3. Mille teeb meievaheline rahu võimalikuks ja mida me selles artiklis arutame?
3 Meievaheline rahu tähendab enamat kui lihtsalt seda, et me oma vendadele kahju ei tee. Kuigi Jehoova tunnistajate kogudus, kuhu me kuulume, võib koosneda erisuguse etnilise ja kultuurilise taustaga inimestest, ’armastame me üksteist’ (Joh. 15:17). Meie rahu võimaldab ’teha head kõigile, aga eriti neile, kes on meiega samas usuperes’ (Gal. 6:10). Meie rahuküllane vaimne paradiis on midagi, mis väärib kallikspidamist ja kaitsmist. Uurigem seepärast, kuidas me saame koguduses rahu taotleda.
Kui me komistame
4. Kuidas me saame taotleda rahu, kui oleme kedagi haavanud?
4 Jünger Jaakobus kirjutas: „Me kõik ju komistame tihti. Kui keegi kõnes ei komista, siis on ta täiuslik mees” (Jaak. 3:2). Seega on vägagi tõenäoline, et usukaaslaste vahel tekib erimeelsusi ja arusaamatusi (Filipl. 4:2, 3). Ent üksikisikutevahelisi probleeme saab lahendada koguduse rahu rikkumata. Mõelgem näiteks nõuandele, mille järgi peaksime toimima siis, kui meile tundub, et oleme kedagi haavanud. (Loe Matteuse 5:23, 24.)
5. Kuidas me saame taotleda rahu, kui meie vastu on eksitud?
5 Kuidas on aga lugu siis, kui keegi on meie vastu mingis pisiasjas eksinud? Kas peaksime ootama, et eksinu tuleb meie juurde ja palub vabandust? „[Armastus] ei pea arvet halva kohta,” ütleb 1. Korintlastele 13:5. Kui keegi meid haavab, saame rahu taotleda sellega, et andestame ja unustame kogu asja ära, see tähendab „ei pea arvet halva kohta”. (Loe Koloslastele 3:13.) Igapäevaelus ettetulevaid väikseid üleastumisi on kõige parem just nii käsitleda, kuna see aitab hoida usukaaslastega rahumeelseid suhteid ja annab meile meelerahu. Üks tark õpetussõna ütleb: „[Inimesele] on auks üleastumine andeks anda!” (Õpet. 19:11).
6. Mida peaksime tegema siis, kui me ei suuda meie vastu tehtut lihtsalt niisama unustada?
6 Kuid mida teha siis, kui tunneme end nii solvatuna, et ei saa asja lihtsalt sinnapaika jätta? Kindlasti poleks tark rääkida juhtunust kõigile, kel on selleks kuuljat kõrva. Niisugune tagarääkimine ainult rikuks koguduse rahu. Asja rahumeelseks lahendamiseks tuleks järgida hoopis kirjakohas Matteuse 18:15 antud nõu: „Kui su vend teeb mingi patu, siis mine ja räägi talle nelja silma all, milles ta on eksinud. Kui vend sind kuulda võtab, oled sa tema tagasi võitnud.” Ehkki tekst Matteuse 18:15–17 käib eelkõige tõsiste pattude kohta, saame ka muul juhul toimida salmis 15 mainitud põhimõtte järgi: rääkida eksinuga lahkelt nelja silma all ning püüda temaga rahumeelsed suhted taastada. *
7. Miks peaksime tülid kiiresti lahendama?
7 Apostel Paulus kirjutas: „Vihastuge, ja ärge siiski tehke pattu; ärgu mingu päike looja, kui te olete alles vihased, ärge ka andke ruumi Kuradile” (Efesl. 4:26, 27). Ja Jeesus ütles: „Sea kiiresti asjad korda sellega, kes tahab sind kohtusse kaevata” (Matt. 5:25). Rahu taotlemine eeldab probleemide kiiret lahendamist. Miks? Sest see hoiab ära, et erimeelsused ei läheks mädanema nagu nakatunud haav, mida ei ravita. Ärgem lubagem uhkusel, kadedusel ega materiaalsete asjade ületähtsustamisel takistada end tülisid kiirelt lahendamast (Jaak. 4:1–6).
Kui lahkheliga on seotud paljud
8., 9. a) Milline lahkarvamus oli esimese sajandi Rooma koguduses? b) Millist nõu andis Paulus Rooma kristlastele nendevahelise vaidluse kohta?
8 Mõnikord tekib koguduses lahkheli, mis ei puuduta ainult kahte inimest, vaid paljusid. Nii oli näiteks Rooma kristlastega, kellele Paulus püha vaimu mõjutusel kirja kirjutas. Sealsete juutidest ja mittejuutidest kristlaste hulgas oli vaidlus. Mõningad koguduses vaatasid ilmselt ülalt alla neile, kelle südametunnistus oli nõrk ehk liigselt tundlik. Niisugused inimesed mõistsid teiste üle sobimatult kohut puhtisiklikes asjades. Millist juhatust Paulus kogudusele andis? (Rooml. 14:1–6.)
9 Paulus andis nõu vaidluse mõlemale osapoolele. Ta käskis neil, kes mõistsid, et nad pole Moosese seaduse all, mitte vaadata oma vendadele ülalt alla (Rooml. 14:2, 10). Põlglik suhtumine oleks võinud panna komistama neid, kellele oli ikka veel vastumeelne süüa toitu, mis oli Seaduse all keelatud olnud. „Lakka maha kiskumast Jumala kätetööd pelgalt toidu pärast,” manitses Paulus. „On väga hea, kui sa ei söö liha ega joo veini ega tee midagi sellist, mis on su vennale komistuseks” (Rooml. 14:14, 15, 20, 21). Teisest küljest andis Paulus tundlikuma südametunnistusega kristlastele nõu mitte olla kohtumõistja ega tembeldada ustavusetuks neid, kellel oli asjale avaram vaade (Rooml. 14:13). Ta käskis ’igaüht neist mitte mõelda endast rohkem, kui on vaja mõelda’ (Rooml. 12:3). Andnud nõu vaidluse mõlemale osapoolele, kirjutas Paulus: „Niisiis taotlege seda, mis edendab rahu, ja seda, mis on vastastikku ülesehitav” (Rooml. 14:19).
10. Mis on lahkhelide lahendamiseks vajalik, nagu see oli ka esimese sajandi Rooma koguduses?
10 Me võime olla kindlad, et Rooma kogudus võttis Pauluse nõuande vastu ja tegi vajalikud muudatused. Kui tänapäeval tekivad kaaskristlaste vahel lahkhelid, siis kas ei tuleks need lahendada samuti meeldival viisil, otsides alandlikult nõu Pühakirjast ja toimides selle järgi? Nii nagu oli Rooma kristlaste puhul, on ehk tänapäevalgi vajalik, et vaidluse mõlemad osapooled teevad enda juures muudatusi, ’pidamaks omavahel rahu’ (Mark. 9:50).
Kui oled kutsutud aitama
11. Mille suhtes peaks kogudusevanem ettevaatlik olema, kui kristlane tuleb tema juurde rääkima oma tülist usukaaslasega?
11 Mis siis, kui kristlane tahab kogudusevanemaga rääkida probleemist, mis tal on sugulase või usukaaslasega? Õpetussõnad 21:13 ütleb: „Kes suleb oma kõrva viletsa hädakisale, see peab ka ise karjuma vastust saamata!” Kindlasti ei taha kogudusevanem ’sulgeda oma kõrva’. Kuid üks teine õpetussõna hoiatab: „Oma riiuasjas on esimesel õigus, kuni tuleb teine ja teda läbi katsub!” (Õpet. 18:17). Kogudusevanem peaks tüliküsimuse avaldaja lahkelt ära kuulama, kuid tal tuleks olla ettevaatlik, et mitte asuda tema poolele. Pärast haavunud osapoole ärakuulamist, võiks vanem talt küsida, kas ta on rääkinud selle inimesega, kes tema meelerahu häiris. Vanem võib vaadata temaga üle ka mõned Piibli nõuanded, mida võiks rahu sobitamiseks rakendada.
12. Too näiteid selle kohta, kui ohtlik on pärast kaebuse kuulamist rutakalt tegutseda.
12 Kolm Piibli näidet ilmestavad, kui ohtlik on rutakalt tegutseda, olles kuulanud ära vaid konflikti ühe osapoole. Pootifar uskus oma naise juttu sellest, et Joosep oli püüdnud teda vägistada. Täis õigustamata viha, lasi Pootifar Joosepi vanglasse heita (1. Moos. 39:19, 20). Kuningas Taavet uskus Siibat, kes väitis, et tema isand Mefiboset on asunud Taaveti vaenlaste poolele. Taavet vastas järelemõtlematult: „Vaata, kõik, mis on Mefiboseti oma, saab sinule!” (2. Saam. 16:4; 19:26–28). Kuningas Artaxerxesele öeldi, et juudid ehitavad Jeruusalemma müüre üles, kuna kavatsevad Pärsia impeeriumi vastu mässata. Kuningas jäi seda valet uskuma ja andis korralduse ehitustööd Jeruusalemmas peatada. Tagajärjeks oli see, et juudid jätsid töö Jumala templi juures pooleli (Esra 4:11–13, 23, 24). Kristlikud kogudusevanemad järgivad targalt Pauluse nõu Timoteosele mitte mõista kedagi ennatlikult hukka. (Loe 1. Timoteosele 5:21.)
13., 14. a) Millega peaks arvestama see, kes tegeleb teiste tüliküsimusega? b) Mis aitab kogudusevanematel langetada õiget otsust seoses usukaaslastega?
13 Isegi kui kellelegi tundub, et tal on konfliktist mõlemapoolne ülevaade, on tal tähtis mõista, et „kui keegi arvab, et tal on millegi kohta teadmised olemas, siis ei tunne ta seda ometi veel nii, nagu peaks tundma” (1. Kor. 8:2). Kas ta teab tõesti kõiki üksikasju, mis tülini viisid? Kui hästi ta on kursis asjaosaliste taustaga? On väga tähtis, et kogudusevanem, kes vahekohtunikuks kutsutakse, ei laseks end eksitada valel, salakavalusel ega kuulujuttudel. Jumala määratud kohtumõistja Jeesus Kristus mõistab kohut õiglaselt. „Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega noomi oma kõrva kuulmise järgi” (Jes. 11:3, 4). Selle asemel laseb Jeesus end Jehoova vaimul juhtida. Samamoodi peaksid kristlikud kogudusevanemad laskma end juhtida Jumala pühal vaimul.
14 Enne kui vanemad langetavad usukaaslasi puudutava otsuse, tuleb neil paluda Jehoova vaimu abi ja otsida selle juhatust Jumala Sõna ning ustava ja aruka orja väljaandeid uurides (Matt. 24:45).
Kas rahu iga hinna eest?
15. Millisel juhul me peaksime teatama tõsisest patust, millest oleme teadlikuks saanud?
15 Meid kui kristlasi õhutatakse rahu taotlema. Kuid Piibel ütleb ka järgmist: „Ülalt lähtuv tarkus on kõigepealt puhas, siis rahumeelne” (Jaak. 3:17). Rahumeelsusest veelgi tähtsam on puhtus: Jumala puhastest moraalinormidest kinnipidamine ja tema õiguse mõõdupuule vastamine. Kui kristlane saab teada usukaaslase tõsisest patust, peaks ta innustama teda kogudusevanematele pattu üles tunnistama (1. Kor. 6:9, 10; Jaak. 5:14–16). Kui eksinu seda ei tee, peaks patust teadlik kristlane sellest ise teatama. Kui kristlane jätab selle tegemata valest soovist patustajaga rahu hoida, teeb ta ennast väärteo kaasosaliseks. (Loe 3. Moosese 5:1; Õpet. 29:24.)
16. Mida võib õppida Jehu kokkupõrkest kuningas Jooramiga?
16 Üks Jehuga seotud jutustus näitab, et Jumala õiguse toetamine on rahu hoidmisest tähtsam. Jumal saatis Jehu viima täide oma kohtuotsust kuningas Ahabi koja üle. Ahabi ja Iisebeli poeg, kuri kuningas Jooram sõitis hobuvankris Jehule vastu ja küsis: „Kas on rahu, Jehu?” Mida vastas Jehu? Ta ütles: „Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja nõidusi on nii palju!” (2. Kun. 9:22). Seejärel tõmbas Jehu oma ammu vinna ja laskis Jooramit, nii et nool ta südame läbistas. Just nagu Jehu tegutses otsusekindlalt, ei tohi ka kogudusevanemad teha rahu nimel kompromissi tahtlike mittekahetsevate patustajatega. Nad eemaldavad niisugused isikud, et kogudusel võiks edaspidigi olla rahu Jumalaga (1. Kor. 5:1, 2, 11–13).
17. Milline roll on igal kristlasel rahu taotlemises?
17 Enamik vendadevahelisi riidusid pole seotud tõsise väärteoga, mis nõuab õiguskomitee sekkumist. Kui hea on seega küll teiste eksimused armastavalt kinni katta! Jumala Sõna ütleb: „Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda korrutab, lahutab ennast sõbrast!” (Õpet. 17:9). Nende sõnade järgi toimimine aitab meil kõigil edendada koguduses rahu ja hoida häid suhteid Jehoovaga (Matt. 6:14, 15).
Rahu taotlemine toob õnnistusi
18., 19. Mida head toob rahu taotlemine?
18 Kui ’taotleme seda, mis edendab rahu’, saame rikkalikke õnnistusi. Meil on lähedased suhted Jehoovaga, kelle eeskuju me järgime, ja me aitame kaasa vaimse paradiisi rahule ja ühtsusele. See, kui me koguduses rahu taotleme, aitab meil näha ka viise, kuidas hoida rahu nendega, kellele me kuulutame „head sõnumit rahust” (Efesl. 6:15). Meil on kergem „olla leebe kõikide vastu, ... valitseda ennast kurja kannatades” (2. Tim. 2:24).
19 Pidagem ka meeles, „et tuleb nii õigete kui ka ülekohtuste ülestõusmine” (Ap. t. 24:15). Kui see tõotus siin maa peal tõeks saab, tuuakse ellu tagasi miljonid „maailma rajamisest alates” elanud inimesed, kel on erisugune taust, temperament ja isikupära (Luuka 11:50, 51). Meile saab osaks suur au õpetada ülesäratatutele rahu teid. Kui suureks abiks on siis küll see väljaõpe, mida me praegu rahutegijatena saame!
[Allmärkus]
^ lõik 6 Selle kohta, kuidas toimida selliste raskete pattude korral nagu laim ja pettus, vaata Pühakirja põhimõtteid „Vahitornist” 15. oktoober 1999 lk 17–22.
Mida sa õppisid?
• Kuidas me saame taotleda rahu, kui oleme kedagi haavanud?
• Mida peaks rahu taotlemiseks tegema, kui keegi on meie vastu eksinud?
• Miks poleks tark teiste tülis kellegi poolele asuda?
• Selgita, miks ei peaks taotlema rahu iga hinna eest.
[Küsimused]
[Pildid lk 29]
Jehoova armastab neid, kes teistele heldelt andestavad
