Kas Jehoova tunneb sind?
Kas Jehoova tunneb sind?
„Jehoova tunneb neid, kes talle kuuluvad.” (2. TIM. 2:19)
1., 2. a) Mis Jeesusele tähtis oli? b) Milliste küsimuste peale meil tuleb mõelda?
KORD pöördus üks variser Jeesuse poole ja küsis: „Milline käsk Seaduses on suurim?” Jeesus vastas: „Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega” (Matt. 22:35–37). Jeesus armastas väga oma taevast Isa ja tõesti elas nende eelöeldud sõnade järgi. Kuid Jeesusele oli tähtis ka see, mida Jumal temast arvab, ja ta tõendas seda oma ustavusega. Niisiis võis Jeesus veidi enne oma surma öelda, et Jumal tunneb teda kui isikut, kes on pidanud ustavalt kinni tema käskudest. Jeesus tõesti jäi Jumala armastusse (Joh. 15:10).
2 Paljud tänapäeval ütlevad, et nad armastavad Jumalat. Muidugi kuulume ka meie nende hulka. Kuid igaüks meist peaks endalt küsima: „Kuidas Jehoova minusse suhtub? Kas ta tunneb mind? Kas ta peab mind endale kuuluvaks?” (2. Tim. 2:19.) On suur au kõiksuse Ülemvalitsejaga lähedastes suhetes olla.
3. Miks mõned kahtlevad selles, et nad võiksid Jumalale kuuluda, ja mis aitab neil oma kahtlustest vabaneda?
3 Mõnedel aga, kes küll Jehoovat väga armastavad, võib olla raske uskuda, et Jehoova neid tunda tahaks. Sellised inimesed tunnevad end ehk väärtusetuna ning seavad seetõttu kahtluse alla mõtte, et nad võiksid Jumalale kuuluda. Kui suur rõõm on aga teada, et Jehoova vaatab meie peale teistmoodi kui me ise! (1. Saam. 16:7.) Apostel Paulus kirjutas kaaskristlastele: „Kui keegi armastab Jumalat, siis teda Jumal tunneb” (1. Kor. 8:3). Sinu armastus Jumala vastu on oluliseks eelduseks, et Jumal sind tunneks. Mõtle järgnevale. Miks sa seda ajakirja loed? Miks sa püüad teenida Jehoovat kogu oma südame, hinge, mõistuse ja jõuga? Kui sa oled Jumalale pühendunud ja ristitud, siis mis ajendas sind neid samme astuma? Piibel annab teada, et Jehoova, kes katsub südamed läbi, tõmbab enda juurde inimesed, kes on tema silmis rikkused. (Loe Haggai 2:7; Johannese 6:44.) Seega võid sa olla kindel, et teenid Jehoovat sellepärast, et ta on sind enda juurde tõmmanud. Jehoova ei hülga selliseid inimesi kunagi, kui need ustavaks jäävad. Nad on tema silmis väga hinnalised ja ta armastab neid hellalt (Laul 94:14).
4. Miks me ei tohiks hakata pidama endastmõistetavaks seda, et Jumal meid tunneb?
4 Kui Jehoova on meid enda juurde tõmmanud, siis meie peaksime püüdma tema armastusse jääda. (Loe Juuda 20, 21.) Ärgem unustagem, et Jumalast on võimalik ka eemale triivida või eemale tõmbuda, nagu Piibel näitab (Heebr. 2:1; 3:12, 13). Just enne seda, kui apostel Paulus ütles sõnad tekstis 2. Timoteosele 2:19, mainis ta Hümenaiost ja Fileetost. Need kaks meest olid ilmselt millalgi Jehoovale kuulunud, kuid hiljem olid tõest kõrvale kaldunud (2. Tim. 2:16–18). Ka mõned Galaatia koguduste liikmed, keda Jumal oli tundnud, ei jäänud vaimse valguse juurde, mida nad kord nautinud olid (Gal. 4:9). Ärgem eales pidagem oma hinnalisi suhteid Jumalaga endastmõistetavaks!
5. a) Mis on mõned omadused, mida Jumal hindab? b) Mis näidetest me rääkima hakkame?
5 Mõni omadus on selline, mida Jehoova oma teenijate juures eriliselt hindab (Laul 15:1–5; 1. Peetr. 3:4). Näiteks mõned, keda Jumal tundis, paistsid silma oma alandlikkuse ja usu poolest. Mõelgem kahe mehe peale ja vaadakem, kuidas need väärt omadused nad Jehoovale kalliks tegid. Räägime ka mehest, kes arvas, et Jumal tunneb teda, kuid kes muutus kõrgiks ja pidi tõdema, et Jumal on ta hüljanud. Me saame nende näidete varal palju kasulikku õppida.
„Nende isa, kes usuvad”
6. a) Mida Aabraham oma tegudega tõendas? b) Mis mõttes Jehoova Aabrahami tundis?
6 Aabraham oli mees, kes „uskus Jehoovat”. Teda on nimetatud „kõigi nende isaks, kes usuvad” (1. Moos. 15:6; Rooml. 4:11). Usu tõttu jättis Aabraham maha oma kodu, sõbrad ja vara, et minna elama kaugele maale (1. Moos. 12:1–4; Heebr. 11:8–10). Aabrahami usk oli tugev veel ka aastate pärast. Me teame seda sellest, et ta „sama hästi kui ohverdas Iisaki”, oma poja, kuuletumaks Jehoova käsule (Heebr. 11:17–19). Aabrahami elust ilmnes, et ta uskus Jehoova tõotustesse. Nõnda oli ta Jumala silmis eriline; Jumal tõesti tundis Aabrahami. (Loe 1. Moosese 18:19.) Jehoova mitte lihtsalt polnud teadlik Aabrahami olemasolust, vaid ta pidas teda oma kalliks sõbraks (Jaak. 2:22, 23).
7. Mis oli märkimisväärne seoses tõotustega, mis Jehoova Aabrahamile oli andnud, ja kuidas see tõsiasi Aabrahami mõjutas?
7 On märkimisväärne, et Aabraham ei saanud oma eluajal pärandmaad, mida Jumal oli talle tõotanud. Samuti ta ei näinud, kuidas tema sugu sai paljuks „nagu liiva mere ääres” (1. Moos. 22:17, 18). Kuigi need tõotused Aabrahami eluajal ei täitunud, ei kaotanud Aabraham oma tugevat usku Jehoovasse. Ta teadis, et kui Jumal midagi lubab, on see sama hästi kui tehtud, ning ka elas kooskõlas selle teadmisega. (Loe Heebrealastele 11:13.) Kas Jumal tunneb sind sellisena, kel on usk nagu Aabrahamil?
Valmidus oodata Jehoovat näitab usku
8. Milliste normaalsete soovide täitumist mõned igatsevad?
8 Meil võib olla soove, mille täitumist me väga ootame. On täiesti loomulik soovida abielluda, lapsi saada ja hea tervisega olla. Kuid kõik sellised igatsused ei pruugi alati täituda. Kui see on nii ka sinu puhul, siis see, kuidas sa niisuguses olukorras toimid, näitab sinu usu tugevust.
9., 10. a) Mida on mõned oma soovide täitumise nimel teinud? b) Mida sina tunned Jumala tõotuste täitumise suhtes?
9 Oleks rumal püüda rahuldada oma soove Jumala tarkade põhimõtetega pahuksisse minnes. See võib tuua vaimset kahju. Mõned näiteks on valinud raviviisi, mis on vastuolus Jehoova seadustega. Teised on võtnud vastu sellise töö, mille tõttu nad on liiga kaua eemal oma perest ja mis segab koguduse koosolekutel käimist. Ja mida öelda romantiliste suhete arendamise kohta uskmatuga? Kas kristlane, kes seda teeb, ikka tõesti tahab, et Jehoova teda tunneks? Mida oleks tundnud Jehoova, kui Aabraham oleks tema tõotuste täitumise suhtes kannatamatuks muutunud? Mis siis, kui Aabraham oleks hakanud isepäiselt tegutsema, selle asemel et oodata Jehoovat: oleks endale taas püsiva kodu rajanud ja üritanud oma nime kuulsaks teha? (Võrdle 1. Moosese 11:4.) Kas oleks Jehoova teda siis ikka veel heast küljest tundnud?
10 Milliste soovide täitumist sina igatsed? Kas sinu usk on piisavalt tugev, et oodata Jehoovat, kes on tõotanud täita oma teenijate kohased soovid? (Laul 145:16, UM.) Me võime kogeda sama mida Aabraham: mõned Jumala tõotused ei täitu nii kiiresti, nagu meile ehk meeldiks. Kuid Jehoova hindab seda, kui me kasvatame endas samasugust usku, nagu oli Aabrahamil, ja toimime kooskõlas oma usuga. Niisugune teguviis on meie endi parimates huvides (Heebr. 11:6).
Alandlikkus ja kõrkus
11. Mis võis olla Korahile osaks saanud ja mida räägib see tema suhtumisest Jumalasse?
11 Mooses ja Korah olid täielikud vastandid selles, kuidas suhtuda Jehoova seatud korda ja tema otsustesse. Nende käitumine mõjutas Jehoova arvamust nendest. Korah oli leviit kehatlaste suguvõsast ja talle oli osaks saanud palju erilist. Ilmselt oli ta näinud Jumala rahva vabastamist läbi Punase mere ja osalenud Jehoova kohtuotsuse täideviimises sõnakuulmatute iisraellaste üle Siinai mäe juures ning tal võis olla osa seaduselaeka kandmises (2. Moos. 32:26–29; 4. Moos. 3:30, 31). Arvatavasti oli ta Jehoovale aastaid ustav olnud ja selle tõttu pidasid paljud iisraellased temast väga lugu.
12. Kuidas Korahi kõrkus mõjutas tema suhteid Jumalaga? Vaata pilti leheküljel 28.
12 Ometi, kui Iisraeli rahvas oli teel Tõotatud Maale, hakkas Korahile tunduma, et Jumala asjadekorralduses on midagi viltu. Kakssada viiskümmend rahva peameest asusid Korahit toetama tema püüdlustes olukorda muuta. Korah ja tema kaaslased ilmselt arvasid, et nende suhetes Jehoovaga on kõik korras. Nad ütlesid Moosesele: „Nüüd on küllalt! Sest terve kogudus – nad kõik on pühad ja Jehoova on nende keskel!” (4. Moos. 16:1–3). Milline kõrk ja isepäine hoiak! Mooses ütles neile: „Homme ilmutab Jehoova, kes on tema oma.” (Loe 4. Moosese 16:5.) Järgmise päeva õhtuks olid Korah ja kõik teised mässajad surnud (4. Moos. 16:31–35).
13., 14. Millest ilmnes, et Mooses oli alandlik?
13 Mooses vastupidi oli „väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal” (4. Moos. 12:3). Tema tasadus ja alandlikkus ilmnesid sellest, et ta järgis kindlalt Jehoova juhatust (2. Moos. 7:6; 40:16). Piibel ei viita kuidagi sellele, et Moosesel oleks olnud kombeks Jehoova toimimisviise küsitavaks pidada või et ta oleks saanud Jehoova peale pahaseks selle tõttu, et pidi tema juhtnööre järgima. Näiteks andis Jehoova seoses kogudusetelgi ehitamisega käsud, mis puudutasid isegi pisimaid detaile, nagu telgiriides kasutatavate lõngade värv ja sellele tehtavate aasade arv (2. Moos. 26:1–6). Kui mõni ülevaataja Jumala organisatsioonis annab sulle juhendid, mis tunduvad äärmiselt detailsed, siis võib-olla oled mõnikord nördinud. Siiski, Jehoova on täiuslik ülevaataja, kes usaldab oma teenijaid ja annab neile meeleldi ülesandeid. Kui ta määrab kindlaks palju üksikasju, siis on sellel hea põhjus. Pangem tähele, et Mooses ei ärritunud Jehoova peale ülimalt detailsete juhiste pärast ega arvanud, et niiviisi Jehoova alandab teda või piirab tema loovust ja tegutsemisvabadust. Vastupidi, Mooses hoolitses selle eest, et töölised teeksid kõik „nõnda nagu Jehoova ... oli käskinud” (2. Moos. 39:32). Milline alandlikkus! Mooses tunnustas, et see on Jehoova töö ja tema on Jehoova käes vaid tööriist.
14 Moosese alandlikkust tõendas ka see, kuidas ta reageeris raskes olukorras, mis teda isiklikult puudutas. Ühel korral, tegeledes nuriseva rahvaga, kaotas Mooses enesevalitsuse ning ei pidanud Jumalat pühaks. Selle peale ütles Jehoova Moosesele, et see ei saa viia rahvast Tõotatud Maale (4. Moos. 20:2–12). Moosesel ja tema vennal Aaronil oli tulnud aastaid iisraellaste virisemist taluda ja nüüd pidi Mooses selle ühe eksimuse pärast kaotama võimaluse, mida ta oli nii kaua oodanud. Kuidas Mooses reageeris? Kuigi on arusaadav, et ta oli pettunud, tunnustas ta alandlikult Jehoova otsust. Ta teadis, et Jehoova on Jumal, kelles pole mingit ebaõiglust (5. Moos. 3:25–27; 32:4). Kas pole sa nõus, et Mooses oli tõesti mees, keda Jehoova tundis? (Loe 2. Moosese 33:12, 13.)
Jehoovale allumine nõuab alandlikkust
15. Mida Korahi kogemus meile õpetab?
15 Meie suhtumine muudatustesse ülemaailmses kristlikus koguduses ja juhtivate vendade otsustesse mõjutab seda, kas Jehoova meid tunneb. Korahi ja tema kaaslaste isepäisus, kõrkus ja usupuudus tegid nad Jumalale võõraks. Ehkki Korahi arvates langetas igapäevaseid otsuseid eakas Mooses, juhtis rahvast tegelikult Jehoova. Kuna Korah selle tõsiasja tähelepanuta jättis, polnud ta ustav neile, keda Jumal kasutas. Kui palju arukam oleks tal olnud oodata, kuni Jehoova asjasse selgust toob ja kui tõesti vaja, siis ka muudatusi teeb. Korah hävitas kõrgi käitumisega oma ustava teenija maine.
16. Millest sõltub see, kas Jehoova tunneb meid, nagu näitab Moosese eeskuju?
16 Selles jutustuses on tõsine hoiatus kogudusevanematele ja teistele tänapäeva kristlastele. Jehoova ootamine ja tema määratud ülevaatajatele allumine nõuab alandlikkust. Kas sina oled alandlik ja tasane nagu Mooses? Kas sa tunnustad juhtivate vendade positsiooni ja allud nende suunamisele? Kas suudad saada üle oma tunnetest, kui koged pettumust? Kui jah, siis Jehoova tunneb ka sind, sul on tema heakskiit. Alandlikkus ja allaheitlikkus on omadused, mis teevad meid Jehoovale kalliks.
Jehoova tunneb neid, kes talle kuuluvad
17., 18. Mis aitab meil ka edaspidi olla sellised, keda Jehoova tunneb kui endale kuuluvaid?
17 On hea mõelda nende inimeste peale, keda Jehoova enda juurde tõmbas ja keda ta tundis. Aabraham ja Mooses olid ebatäiuslikud ja tegid vigu ning nii on ka meiega. Siiski Jehoova tundis neid kui mehi, kes kuulusid temale. Korahi lugu aga näitab, et on olemas ka oht Jehoovast eemale tõmbuda, nõnda et Jehoova ei tunne meid enam, ei kiida meid heaks. Igaüks meist võiks endalt küsida: „Millisena Jehoova mind näeb? Mida need Piibli lood mulle õpetavad?”
18 Millist kosutust pakub meie hingele küll teadmine, et Jehoova peab oma ustavaid teenijaid, keda ta on enda juurde tõmmanud, endale kuuluvaiks! Kasvata edaspidigi oma usku, alandlikkust ja teisi omadusi, mis teevad sind Jumalale kalliks. Kui suur au on meile see, et Jehoova meid tunneb! See toob meie ellu rahulolu juba praegu ja imelisi õnnistusi tulevikus (Laul 37:18).
Kas sa mäletad?
• Millised hinnalised suhted meil võivad Jehoovaga olla?
• Kuidas ilmutada samasugust usku, nagu oli Aabrahamil?
• Mida me võime õppida Korahi ja Moosese näitest?
[Küsimused]
[Pilt lk 26]
Kas sul on usk Jehoova tõotuste täitumisse, nagu oli Aabrahamil?
[Pilt lk 28]
Korah polnud alandlik ega soovinud juhtimisele alluda
[Pilt lk 29]
Kas Jehoova tunneb sind sellisena, kes alandlikult juhtnööre järgib?
