Lohutagem kõiki, kes on kurvad

„Jehoova on mind võidnud ... trööstima kõiki leinajaid.” (JES. 61:1, 2)

1. Mida tegi Jeesus nende heaks, kes olid kurvad, ja miks?

JEESUS KRISTUS ütles: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahet, kes on mu saatnud, ja lõpetan tema töö” (Joh. 4:34). Jumalalt saadud ülesannet täites peegeldas Jeesus oma Isa imelisi omadusi. Üks Jehoova omadustest on suur armastus inimeste vastu (1. Joh. 4:7–10). Apostel Paulus tähendas üles ühe viisi, kuidas see armastus ilmneb, kui kirjeldas Jehoovat „kogu lohutuse Jumalana” (2. Kor. 1:3). Jeesus väljendas niisugust armastust siis, kui toimis Jesaja prohvetikuulutuse kohaselt. (Loe Jesaja 61:1, 2.) Naatsareti sünagoogis luges ta seda prohvetiennustust ja kohaldas selle sõnu endale (Luuka 4:16–21). Kogu oma teenistuse jooksul lohutas Jeesus armastavalt neid, kes seda vajasid, pakkudes neile julgustust ja andes meelerahu.

2., 3. Miks tuleb Kristuse järelkäijatel järgida oma Isanda eeskuju teiste lohutamises?

² Kõigil Jeesuse järelkäijatel tuleb järgida  oma Isanda eeskuju teiste lohutamises (1. Kor. 11:1). Paulus ütles: „Lohutage üksteist pidevalt ja ehitage üksteist aina üles” (1. Tess. 5:11). Eriti tähtis on trööstida teisi sellepärast, et praegu on „kriitilised ajad, millega on raske toime tulla” (2. Tim. 3:1). Üha rohkem siiraid inimesi kõikjal maailmas kogeb kellegi sõnade või tegude tõttu kannatusi, südamevalu ja kurbust.

³ Nagu Piiblis on ennustatud, on selle kurja maailma viimseil päevil paljud „enesearmastajad, rahaarmastajad, iseteadvad, üleolevad, teotajad, sõnakuulmatud vanematele, tänamatud, ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta, vastu mis tahes kokkuleppele, laimajad, enesevalitsuseta, metsikud, ei armasta headust, reeturid, põikpäised, uhkust täis, pigem naudingute armastajad kui Jumala armastajad”. Niisugused halvad loomujooned on praegu ilmsemad kui kunagi varem, sest „kurjad inimesed ja petturid muutuvad aina halvemaks” (2. Tim. 3:2–4, 13).

4. Mis on maailma olukorraga juhtunud?

⁴ Kõik see halb ei peaks meid üllatama, kuna Jumala Sõna ütleb selgelt, et „kogu maailm on Kurja võimuses” (1. Joh. 5:19). „Kogu maailm” hõlmab poliitilist, religioosset ja ärilist süsteemi, samuti propagandakanaleid. Pole mingit kahtlust, et Kurat-Saatana nimetamine „selle maailma valitsejaks” ja „selle maailma jumalaks” on täiesti õigustatud (Joh. 14:30; 2. Kor. 4:4). Kindlasti halveneb maailma olukord veelgi, sest Saatanal on praegu suur viha, kuna ta teab, et talle on jäänud vaid vähe aega, enne kui Jehoova ta tegevusele lõpu teeb (Ilm. 12:12). Kui lohutav on küll teada, et peagi saab otsa aeg, mil Jumal on talunud Saatanat ja tema kurja maailma, ning et Saatana tõstatatud vaidlusküsimus seoses Jehoova ülemvõimuga saab lahendatud! (1. Moos. ptk 3; Iiob ptk 2.)

Head sõnumit kuulutatakse üle kogu maailma

5. Kuidas täitub praegustel viimsetel päevadel prohvetiennustus kuulutustöö kohta?

⁵ Praegusel inimajaloo raskel ajal läheb täide Jeesuse ennustus „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp” (Matt. 24:14). Ülemaailmset tunnistustööd Jumala kuningriigist tehakse üha suuremas ulatuses. Tänapäeval kuulutab Jumala kuningriiki – mis oli ka Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö teema – üle 7 500 000 Jehoova tunnistaja rohkem  kui 107 000 kogudusest üle kogu maailma (Matt. 4:17). Meie kuulutustöö toob kurbadele suurt lohutust. On ju viimase kahe aasta jooksul ristitud 570 601 inimest.

6. Mida sa arvad meie kuulutustöö ulatuse kohta?

⁶ Selle kuulutustöö suurt ulatust aitab kõige paremini mõista fakt, et Jehoova tunnistajad tõlgivad piibliteemalist kirjandust praegu rohkem kui 500 keelde ja levitavad seda kõikjal maailmas. Midagi niisugust pole inimajaloos nähtud. See, et Jehoova organisatsiooni maine osa on olemas ning tegutseb ja kasvab jõudsalt, on tõesti märkimisväärne. Ilma Jumala võimsa püha vaimu juhtimise ja abita poleks see kõik Saatana mõju all olevas maailmas võimalik. Kuna head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal, ei saa Pühakirja lohutusest osa mitte ainult Jehoova tunnistajad, vaid ka need kurvameelsed inimesed, kes seda sõnumit kuulda võtavad.

Lohutagem usukaaslasi

7. a) Miks ei saa me oodata, et Jehoova kõrvaldaks praegu kõik hädad? b) Kust me teame, et meil on võimalik tagakiusamistes ja raskustes vastu pidada?

⁷ Selles kurjust ja kannatusi täis maailmas puutume kindlasti kokku olukordadega, mis tekitavad ahastust. Me ei saa oodata, et Jumal kõrvaldaks kõik õnnetuse ja kurbuse põhjused enne, kui ta selle maailma hävitab. Seni võime kogeda ka tagakiusamist, nagu Piibel ennustab, ning selles saab meie kui Jehoova ülemvõimu toetajate laitmatus läbi katsutud (2. Tim. 3:12). Kuid tänu oma taevase Isa abile ja trööstile võime olla nagu muistse Tessaloonika võitud kristlased, kes pidasid tagakiusamistes ja raskustes vastu ega kaotanud oma usku. (Loe 2. Tessalooniklastele 1:3–5.)

8. Kuidas kinnitab Pühakiri, et Jehoova lohutab oma teenijaid?

⁸ Pole kahtlustki, et Jehoova pakub oma teenijaile vajalikku lohutust. Näiteks kui kuri kuninganna Iisebel ähvardas prohvet Eelijat tappa, hakkas see kartma ja põgenes ning isegi ütles, et soovib surra. Selle asemel et Eelijat noomida, Jehoova lohutas teda ja andis talle julgust prohvetiülesannete täitmiseks (1. Kun. 19:1–21). Tõsiasi, et Jehoova oma rahvast lohutab, ilmnes ka esimese sajandi kristliku koguduse puhul. Näiteks räägib Piibel ajast, mil „kogudusele kõikjal Judeas ja Galileas ja Samaarias [saabus] rahuaeg, nii et see sai end üles ehitada”. Veelgi enam, „kuna kogudus käis Jehoova kartuses ja püha vaimu lohutuses, kasvas see jätkuvalt” (Ap. t. 9:31). Kui tänulikud me küll oleme, et ka meil on „püha vaimu lohutus”!

9. Miks me võime öelda, et Jeesuse eeskuju uurimine lohutab meid?

⁹ Kristlastena oleme leidnud lohutust Jeesus Kristuse tundmaõppimisest ja tema järgimisest. Jeesus ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes rügate ja olete koormatud, ja mina toon teile kosutust. Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik, ja te leiate kosutust oma hingele. Sest minu ike on meeldiv ja minu kandam on kerge” (Matt. 11:28–30). See, kui saame teada, kui lahkelt Jeesus inimesi kohtles, ja siis seda eeskuju järgime, juba iseenesest leevendab stressi, mida me võib-olla kogeme.

10., 11. Kes suudavad koguduses teisi lohutada?

¹⁰ Me võime saada lohutust ka kaaskristlastelt. Mõelgem näiteks, kuidas kogudusevanemad aitavad neid, kes on murede küüsis. Jünger Jaakobus kirjutas: „Kas keegi teist on [vaimses mõttes] haige? Ta kutsugu enda juurde koguduse vanemad ja need  palvetagu tema eest.” Mis on selle tulemus? „Usupalve teeb siis haiglase terveks ja Jehoova tõstab ta jalule. Ja kui ta on mingeid patte teinud, siis antakse talle andeks” (Jaak. 5:14, 15). Ka teised koguduseliikmed saavad lohutust pakkuda.

¹¹ Naisel on tihti kergem rääkida oma probleemidest teisele naisele. Iseäranis saavad vanemad kogenud õed anda head nõu noorematele õdedele. Need küpsed kristlikud naised võivad ehk olla elus juba mingeid samalaadseid raskusi kogenud. Nende osavõtlikkus ja naiselikud omadused võivad suureks abiks olla. (Loe Tiitusele 2:3–5.) Nii kogudusevanemad kui ka teised saavad ’rääkida lohutavalt masendunud hingedega’ meie hulgas ning peaksidki seda tegema (1. Tess. 5:14, 15). Ärgem unustagem, et Jumal „lohutab meid kõigis meie raskustes, et me suudaksime lohutada neid, kes on mis tahes raskustes” (2. Kor. 1:4).

12. Miks on tähtis käia kristlikel koosolekutel?

¹² Üks väga oluline viis lohutust otsida on käia kristlikel koosolekutel, kus Piiblil põhinevad arutelud meid julgustavad. Pühakiri näitab, et Juudas ja Siilas „rääkisid vendadele palju julgustussõnu ja kinnitasid neid” (Ap. t. 15:32). Enne ja pärast koosolekuid saame koguduseliikmetega ülesehitavalt vestelda. Niisiis, isegi kui meie elus on mingeid raskusi, ärgem eraldagem end teistest, sest see meie olukorda ei parandaks (Õpet. 18:1). Me teeme hästi, kui järgime hoopis järgmist jumalikku nõuannet, mille apostel Paulus kirja pani: „Mõtelgem üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele, ning ärgem jätkem unarusse oma kooskäimisi, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist, ja seda enam, et te näete seda päeva lähenemas” (Heebr. 10:24, 25).

Otsigem lohutust Jumala Sõnast

13., 14. Kuidas võib Piibel meid lohutada?

¹³ Nii ristitud kristlased kui ka huvilised, kes on alles alustanud Jumala ja tema eesmärkide tundmaõppimist, võivad leida Jumala kirjalikust Sõnast suurt lohutust. Paulus kirjutas: „Kõik, mis on varem kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil vastupidavuse ja pühakirja lohutuse kaudu oleks lootust” (Rooml. 15:4). Pühakiri võib meid trööstida ja teha „täiesti kompetentseks, täielikult varustatuks igaks heaks tööks” (2. Tim. 3:16, 17). Tõe teadmine Jumala eesmärkide kohta ja tõeline  tulevikulootus pakuvad meile kahtlemata suurt lohutust. Lugegem siis hoolsalt Jumala Sõna ja Piiblil põhinevaid väljaandeid, mis meid trööstivad ja paljudel viisidel aitavad.

¹⁴ Jeesus andis meile hea eeskuju sellega, et kasutas Pühakirja teiste õpetamiseks ja lohutamiseks. Näiteks ükskord, kui ta pärast ülesäratamist oma kahele jüngrile ilmus, ’avas ta neile pühakirja täielikult’. Jeesuse sõnad puudutasid nende jüngrite südant (Luuka 24:32). Apostel Paulus järgis Jeesuse suurepärast eeskuju ja „arutles ... pühakirja põhjal”. Beroias olid tema kuulajad „eriti innukad sõna vastu võtma, uurides hoolega iga päev pühakirja” (Ap. t. 17:2, 10, 11). Kui vajalik on niisiis lugeda Piiblit iga päev ja ammutada kasu nii sellest kui ka kristlikest väljaannetest, mis on koostatud eesmärgiga meile neil rahututel aegadel lohutust ja lootust pakkuda!

Kuidas veel teisi lohutada

15., 16. Kuidas me näiteks saame kaaskristlasi aidata ja lohutada?

¹⁵ Me saame pakkuda oma usukaaslastele lohutust sellega, et aitame neid mingil praktilisel viisil. Näiteks võiksime eaka või haige usukaaslase eest poes käia. Kellelgi võiksime aidata majapidamistöid teha ja tema vastu nii isiklikku huvi näidata (Filipl. 2:4). Ehk saame kiita oma kaasteenijaid selliste heade omaduste eest nagu armastus, leidlikkus, julgus ja usk.

¹⁶ Üks viis eakaid lohutada on neid külastada ja kuulata hoolega, kui nad räägivad oma kogemustest ja õnnistustest Jehoova teenistuses. Selline külastus võib tegelikult meid endid julgustada ja lohutada. Me võiksime üheskoos Piiblit või meie väljaandeid lugeda või arutada käesoleva nädala uurimisartiklit või koguduse piibliuurimise osa. Võime vaadata koos mõnd piibliainelist filmi. Samuti võiksime lugeda või jutustada neile julgustavaid kogemusi meie väljaannetest.

17., 18. Miks me võime Jehoova ustavate teenijatena kindlad olla, et Jehoova toetab ja lohutab meid?

¹⁷ Kui märkame, et meie usukaaslane vajab lohutust, võiksime mainida teda oma isiklikes palvetes (Rooml. 15:30; Kol. 4:12). Kui meil endil on eluraskused ja ka siis, kui püüame teisi lohutada, võime olla täis samasugust usku ja veendumust, nagu oli laulukirjutaja, kes ütles: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23). Tõepoolest, Jehoova lohutab ja toetab alati oma ustavaid teenijaid.

¹⁸ Jumal ütles muiste oma teenijaile: „Mina, mina olen see, kes teid trööstib!” (Jes. 51:12). Jehoova trööstib ka meid ning õnnistab häid tegusid ja sõnu, millega meie trööstime teisi, kes on kurvad. Olgu meil siis taevase või maise elu lootus, võime igaüks leida lohutust Pauluse sõnadest oma võitud usukaaslastele; ta ütles: „Meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes on meid armastanud ja andnud oma ärateenimata heldusest meile igavese lohutuse ja hea lootuse, lohutagu teie südameid ja kinnitagu teid igas heas teos ja sõnas” (2. Tess. 2:16, 17).

Kas sa mäletad?

• Kui laialdane on see töö, millega me kurvameelseid lohutame?

• Kuidas me näiteks saame teisi lohutada?

• Milliseid tõendeid on Piiblis selle kohta, et Jehoova lohutab oma teenijaid?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Kas sa lohutad neid, kes on kurvad?

[Pilt lk 30]

Nii noored kui ka vanad võivad pakkuda julgustust