Targad nõuanded vallalisuse ja abielu teemal

„Seda ma ütlen ..., et suunata teid selle poole, mis on kohane, ja olema püsivalt Issanda teenistuses, ilma et miski tähelepanu hajutaks.” (1. KOR. 7:35)

1., 2. Miks peaks otsima Piiblist nõu vallalisuse ja abielu kohta?

VÄHE asju elus toovad rohkem õnne, pettumust või muret kui suhted vastassugupoolega. Me vajame Jumala juhatust, et nende tunnetega edukalt toime tulla, kuid see pole ainus põhjus. Kristlane, kes on oma vallaspõlvega rahul, võib tunda oma pereliikmete või sõprade survet abielluda. Mõni teine küll tahaks abielluda, kuid pole veel leidnud sobivat kaaslast. On neid, kes vajavad juhatust selles, kuidas valmistuda abielumehe või -naise kohustusteks. Ning nii vallalised kui ka abielus kristlased kohtavad olukordi, mis panevad proovile nende laitmatuse seksuaalmoraali vallas.

² Peale meie enda õnne on asjaga seotud ka meie suhted Jehoova Jumalaga. Paulus andis 1. Korintlastele 7. peatükis nõu vallalisuse ja abielu teemal. Tema eesmärk oli motiveerida oma lugejaid tegema seda „mis on kohane, ja olema püsivalt Issanda teenistuses, ilma et miski tähelepanu hajutaks” (1. Kor. 7:35). Uurides tema nõuandeid selles tähtsas valdkonnas, püüa näha oma olukorda – on see siis vallalisus või abielulisus – kui võimalust Jehoovat täiel määral teenida.

Tähtis isiklik otsus

3., 4. a) Kuidas tekivad mõnikord probleemid, kui keegi on liigselt mures sõbra või sugulase pärast, kes pole abiellunud? b) Kuidas aitab Pauluse nõu kristlasel abiellumisse tasakaalukalt suhtuda?

³ Nii nagu see oli esimese sajandi juudi ühiskonnas, peetakse paljudes kultuurides ka tänapäeval abiellumist väga soovitavaks. Kui noorel mehel või naisel on möödumas iga, mil tavaliselt abiellutakse, võivad murelikud sõbrad või sugulased tunda soovi talle selles asjas mõningat nõu anda. Jutuajamise käigus nad võib-olla soovitavad tal aktiivsemalt kaasat otsida. Ehk annavad nad mõne vihje kellegi kohta, kes talle nende meelest sobiks. Nad võivad lausa kavaluse appi võtta, et kaht vallalist kokku viia. Niisuguste püüete tagajärjeks on mõnikord piinlikud olukorrad, purunenud sõprussuhted ja haavatud tunded.

⁴ Paulus ei avaldanud teistele abiellumise või vallaliseks jäämise küsimuses kunagi survet (1. Kor. 7:7). Talle endale meeldis teenida Jehoovat abielutuna, kuid ta tunnustas teiste õigust abielluda. Ka tänapäeval on igal kristlasel õigus otsustada, kas abielluda või jääda vallaliseks. Teised ei tohiks talle selles asjas enda eelistusi peale suruda.

Kuidas oma vallaspõlve hästi kasutada

5., 6. Miks soovitas Paulus vallalisust?

⁵ Pauluse sõnu korintlastele iseloomustab positiivne suhtumine vallalisusesse. (Loe 1. Korintlastele 7:8.) Kuid ehkki Paulus polnud abielus, ei tõstnud ta end abieluinimestest kõrgemale, nagu teevad seda tsölibaadis elavad ristiusu vaimulikud. Pigem rõhutas apostel üht eelist, mis on vallalistel hea sõnumi kuulutajatel. Mis see on?

⁶ Vallalisel kristlasel on tihti võimalik  võtta Jehoova teenistuses vastu ülesandeid, mis võivad olla kättesaamatud abielus inimesele. Paulus sai erilise eesõiguse olla „rahvaste apostel” (Rooml. 11:13). Loe Apostlite tegude raamatust peatükke 13 kuni 20 ning reisi mõtteis koos Pauluse ja tema kaasmisjonäridega, kui nad kuulutavad veel puutumata territooriumitel ja rajavad ühes paigas teise järel uusi kogudusi. Oma teenistuse jooksul kohtas Paulus raskusi, millistega tänapäeval vähestel tuleb rinda pista (2. Kor. 11:23–27, 32, 33). Kuid tema rõõm sellest, et ta sai aidata paljudel Kristuse jüngriteks saada, kaalus kõik need raskused üles (1. Tess. 1:2–7, 9; 2:19). Kas tal oleks olnud võimalik seda kõike korda saata, kui ta oleks olnud naisemees või pereinimene? Ilmselt mitte.

7. Too näide vallalistest tunnistajatest, kes on kasutanud oma olukorda kuningriigitöö heaks.

⁷ Paljud abielutud kristlased kasutavad oma praegust olukorda selleks, et rohkem kuningriigitööd teha. Boliivias elavad vallalised pioneerid Sara ja Limbania kolisid ühte külla, kus inimesed polnud aastaid tunnistust saanud. Seal külas pole elektrit, kuid kas see on kohalikele probleem? Õed annavad teada: „Sealsetel inimestel pole raadiot ega televiisorit, niisiis ei sega miski neil keskenduda oma peamisele ajaviitele, milleks on lugemine.” Mõned külaelanikud näitasid pioneeridele Jehoova tunnistajate väljaandeid, mida nad ikka veel lugesid, kuigi neid juba kaua ei trükita. Kuna õed leidsid peaaegu igal uksel huvilisi, oli neil raske oma territooriumil kõiki maju läbi käia. Üks aastates naine ütles neile: „Lõpp peab küll lähedal olema, sest Jehoova tunnistajad on viimaks ka meieni jõudnud.” Mõned külaelanikud hakkasid peagi koguduse koosolekutel käima.

8., 9. a) Mis Paulusel meeles mõlkus, kui ta rääkis kiitvalt abielutusest? b) Millised eelised on vallalistel kristlastel?

⁸ Muidugi ka abielus kristlased saavad rasketel territooriumitel head sõnumit kuulutades häid tulemusi. Kuid mõned teenistusülesanded, mida vallalistel pioneeridel on võimalik vastu võtta, võivad osutuda liiga raskeks neile, kes on abielus või kellel on lapsed. Kui Paulus kirjutas kogudustele, oli tal  mõtteis see suur töö, mis hea sõnumi kuulutamisel veel teha tuli. Ta soovis, et kõik kogeksid rõõmu, nagu tema koges. Sellepärast rääkis ta kiitvalt Jehoova teenimisest abielutuna.

⁹ Üks vallaline pioneerõde Ameerika Ühendriikidest kirjutab: „Mõned inimesed arvavad, et vallalistele on õnn kättesaamatu. Kuid ma olen näinud, et kestev õnn tuleneb sõprusest Jehoovaga. Vallalisus – kuigi see on ohver – on imeline and, kui seda hästi kasutada.” Õnne leidmise kohta ta ütles: „Vallalisus võib olla hüppelauaks õnnele, mitte takistuseks selle ees. Ma tean, et Jehoova ei jäta ei vallalisi ega abieluinimesi ilma oma hellast kiindumusest.” Praegu teenib see õde õnnelikuna maal, kus on suurem vajadus kuningriigikuulutajate järele. Kui sina oled vallaline, kas saad kasutada oma vabadust, et rohkem kuulutus- ja õpetustöös osaleda? Ka sina võid leida, et vallalisus on Jehoova hindamatu and.

Vallalised, kes soovivad abielluda

10., 11. Kuidas Jehoova toetab neid, kes soovivad abielluda, aga pole veel leidnud sobilikku kaaslast?

¹⁰ Pärast mõnda aega vallaspõlve otsustavad paljud ustavad Jehoova teenijad abielluda. Mõistes, kui oluline on selles asjas hea juhatus, paluvad nad sobiva kaasa leidmiseks Jehoova abi. (Loe 1. Korintlastele 7:36.)

¹¹ Kui sa igatsed abielluda kellegagi, kes teenib kogu südamest Jehoovat, siis hoia seda teemat oma palvetes (Filipl. 4:6, 7). Ära heida meelt, isegi kui sul tuleks kaua oodata. Looda meie armastavale Jumalale kui abimehele ja ta pakub sulle emotsionaalset tuge sedamööda, kuidas sa vajad (Heebr. 13:6).

12. Miks tuleks kristlasel abieluettepanekut hoolega kaaluda?

¹² Abielluda soovivale vallalisele kristlasele võib teha abieluettepaneku keegi, kelle vaimsus on kehvavõitu või kes pole üldse meie usukaaslane. Kui nii juhtub sinuga, siis pea meeles, et vilets otsus abikaasa valikul võib tuua palju suuremat südamevalu, kui seda on üksindusega kaasneda võiv igatsus. Kord juba abielus, oled seotud terveks eluks – seda nii heas kui ka halvas (1. Kor. 7:27). Ära tee meeleheitest abiellumisotsust, mida hiljem kahetseksid. (Loe 1. Korintlastele 7:39.)

Valmistu abielu tegelikkuseks

13.–15. Millised asjad, mis võivad hiljem abielus „viletsust” tuua, peaks paar kurameerimise ajal läbi arutama?

¹³ Kuigi Paulus soovitas teenida Jehoovat abielutuna, ei vaadanud ta ülalt alla neile, kes otsustasid abielluda. Tema nõuanded, mis ta Jumala vaimust juhituna andis, hoopis aitavad paaril abielule kaine pilguga vaadata ja oma liit püsivaks teha.

¹⁴ Mõned paarid peavad muutma oma ootusi abielu suhtes. Kurameerimise ajal võib neile tunduda, et nende armastus on ainulaadne ja enneolematu, et see on abieluõnne kindel tagatis. Nad abielluvad unelmatest kantuina ja usuvad, et miski ei varjuta iial nende ühist õnne. Sellised ootused aga on ebarealistlikud. Abieluga kaasnev romantika on küll vaimustav, kuid sellest üksi ei piisa, et tulla toime „viletsusega”, mida igas abielus ette tuleb. (Loe 1. Korintlastele 7:28.) *

¹⁵ Paljud vastabiellunud on üllatunud või lausa pettunud, kui nende kaasa on olulistes küsimustes nendega eri meelt. Abikaasad võivad avastada, et nad pole üldsegi ühisel arvamusel selles, kuidas raha kasutada, vaba aega veeta või kus elada ja kui sageli ämma-äia külastada. Samuti on mõlemal omad puudused, mis võib-olla teist ärritavad. Kurameerimise ajal võib kergesti juhtuda, et  olulisi küsimusi peetakse vähetähtsaks, kuid hiljem, abielus, võivad need suuri pingeid tuua. Tulevased abikaasad teevad hästi, kui lahendavad tähtsad küsimused enne abiellumist.

16. Miks peaks paar kokku leppima, kuidas keerulistes olukordades toimida?

¹⁶ Et abielu hästi korda läheks ja õnne tooks, peavad kaasad raskustes ühtseks jääma. Neil tuleks jõuda üksmeelele selles, kuidas lapsi distsiplineerida ja kuidas eakate vanemate eest hoolitseda. Pereelu raskused ei peaks neid teineteisest eemale tõukama. Piibli nõuannete järgi toimides suudavad nad paljud probleemid lahendada ja teisi, mis visalt püsivad, taluda ning ikka õnnelikult kokku jääda (1. Kor. 7:10, 11).

17. Milliseks mureks „maailmale kuuluva pärast” peab paar valmis olema?

¹⁷ Kirjakohas 1. Korintlastele 7:32–34 mainib Paulus veel üht abielu puudutavat tõsiasja (loe). Abielus inimestel tuleb paratamatult „muretseda maailmale kuuluva pärast” nagu toit, riided, eluase ja teised maised asjad. Näiteks vallalisena võis vend end täielikult Jehoova teenimisele pühendada, kuid abielumehena ta mõistab, et peab osa oma ajast ja energiast abikaasa eest hoolitsemiseks kasutama, et nii tema heakskiitu pälvida. Sama käib ka abielunaise kohta. Oma tarkuses Jehoova tunnustab seda tarvidust. Ta teab, et tihti tuleb mehel ja naisel kooselu õnnestumiseks osa sellest ajast ja energiast, mida nad vallalisena tema teenimisele pühendasid, nüüd abielu heaks kasutada.

18. Milliseid muudatusi seoses seltskondliku tegevusega peavad mõned pärast abiellumist tegema?

¹⁸ Viimatiöeldu pole aga kogu õpetus, mille Pauluse sõnadest leiame. Kui abikaasad peavad teineteise eest hoolitsemiseks kasutama mingil määral aega ja energiat jumalateenimise arvelt, kas ei peaks neil siis olema  samasugune suhtumine ka sellesse aega ja energiasse, mis neil vallalisena seltskondliku tegevuse peale kulus? Mõelgem, kuidas mõjuks see naisele, kui tema mees pühendaks endist viisi suure osa vabast ajast sporditegemisele koos oma sõpradega. Või kuidas tunneks end mees, kui tema naine veedaks lemmikharrastustega tegeledes palju aega koos oma sõbrannadega? Hooletusse jäetud kaasa võiks peagi hakata tundma end üksildase, õnnetu ja mittearmastatuna. Asjad ei lähe aga seda rada, kui abiellunud teevad kõik, mis suudavad, oma liidu tugevdamiseks (Efesl. 5:31).

Jehoova nõuab moraalset puhtust

19., 20. a) Miks võib öelda, et abielus inimesed ei ole vabad ebamoraalsetest ahvatlustest? b) Millega abikaasad riskivad, kui nad on pikka aega teineteisest eemal?

¹⁹ Jehoova teenijatel on kindel nõu moraalselt puhtaks jääda. Mõnede abiellumise põhjuseks on soov vältida raskusi moraali vallas. Abielu ei ole aga automaatne kaitse seksuaalse ebamoraalsuse eest. Piibliaegadel kaitsesid kindlustatud linnad selle elanikke, kuid seda vaid juhul, kui elanikud linnamüüride sisse jäid. Kui keegi läks linnaväravast välja sellisel ajal, kui röövlid ringi hulkusid, võidi teda paljaks riisuda või tappa. Nii pakub ka abielu moraalituse eest kaitset vaid sel juhul, kui kaasade seksuaalkäitumine jääb abielu looja seatud piiridesse.

²⁰ Paulus räägib nendest piiridest tekstis 1. Korintlastele 7:2–5. Naisel on ainuõigus olla seksuaalsuhetes oma mehega, samuti on tema mehel ainsana õigus olla sellistes intiimsuhetes temaga. Jumal ootab, et mõlemad abikaasad ’täidaksid oma kohust’ teineteise vastu ehk ei keelduks seksuaalsuhetest, millele nende kaasal on õigus. Kuid mõned abielupaarid on pikka aega lahus: nad veedavad oma puhkust eraldi või on teineteisest kaugel oma töö pärast. Nii jätavad nad üksteist seksuaalsest lähedusest ilma. Kujutle, milline traagika oleks see, kui keegi oma „talitsematuse pärast” annaks Saatana survele järele ja rikuks abielu! Jehoova õnnistab perepeasid, kes kannavad oma pere eest hoolt abielutruudust ohtu seadmata (Laul 37:25).

Piibli nõuannetele kuuletumise kasu

21. a) Miks on vallalisust ja abiellumist puudutavad otsused nii rasked? b) Kuidas tulevad meile kasuks nõuanded, mis on kirjas 1. Korintlastele 7. peatükis?

²¹ Vallalisust ja abiellumist puudutavad otsused on ühed raskemad elus. Ebatäius – enamike suhteprobleemide põhjus – on omane igaühele. Niisiis ei saa isegi need, keda Jehoova heaks kiidab ja õnnistab, täielikult vältida pettumusi, ükskõik kas nad on vallalised või abielus. Kui sa aga järgid tarku nõuandeid, mis on kirjas 1. Korintlastele 7. peatükis, võid hoida selliste probleemide hulga võimalikult väikese. Ükskõik kas oled vallaline või abielus, ’teed hästi’ Jehoova silmis. (Loe 1. Korintlastele 7:37, 38.) Parim asi, mida sa oma elus võid saada, on Jehoova heakskiit. Kui sul on Jumala soosing, oled teel tõelise elu poole tema uues maailmas, kus pole meeste ja naiste vahelistes suhetes enam pingeid, mis on tänapäeval nii tavalised.

[Allmärkus]

Kas sa oskad vastata?

• Miks ei tohiks keegi avaldada teisele survet abielluda?

• Kui sa oled vallaline Jehoova teenija, siis kuidas sa saad oma aega parimal moel kasutada?

• Kuidas saab kurameeriv paar end abielu tegelikkuseks ette valmistada?

• Miks ei ole abielu automaatne kaitse seksuaalse ebamoraalsuse eest?

[Küsimused]

[Pildid lk 14]

Vallalised kristlased, kes kasutavad oma vabadust Jehoova teenistuse laiendamiseks, on õnnelikud

[Pilt lk 16]

Milliseid muudatusi elus peavad mõned pärast abiellumist tegema?