Aidakem meestel vaimselt edeneda

„Nüüdsest peale hakkad sa püüdma elavaid inimesi.” (LUUKA 5:10)

1., 2. a) Millist vastukaja Jeesuse kuulutustöö meeste hulgas leidis? b) Mida me hakkame selles artiklis arutama?

KORD Galileas kuulutustööretkel olles läksid Jeesus ja tema jüngrid paadiga kõrvalisse paika. Kuid rahvahulgad järgnesid neile mööda kallast. Neid, kes sel päeval sinna kokku tulid, oli „umbes viis tuhat meest ning peale nende veel naised ja väiksed lapsed” (Matt. 14:21). Ühel teisel juhtumil tuli Jeesuse juurde rahvahulk, et oma haigustest terveks saada ja kuulda teda kõnelemas. Rahva seas oli „neli tuhat meest ning peale nende veel naised ja väiksed lapsed” (Matt. 15:38). On ilmselge, et inimeste hulgas, kes Jeesuse juurde tulid ja tema õpetustest huvitusid, oli palju mehi. Tegelikult teadis Jeesus, et teda võtab kuulda veel palju inimesi, kuna pärast seda, kui jüngrid olid tema abiga saanud imelise kalasaagi, ütles ta oma jüngrile Siimonile: „Nüüdsest peale hakkad sa püüdma elavaid inimesi” (Luuka 5:10). Jüngrid pidid heitma oma võrgud nii-öelda inimkonna merre ning „püüdma” muu hulgas palju mehi.

² Ka tänapäeval huvituvad mehed Piibli sõnumist, mida me kuulutame, ning võtavad seda kuulda (Matt. 5:3). Samas hoiavad paljud neist end tagasi ega tee vaimseid edusamme. Kuidas me saame neid aidata? Kuigi Jeesus ei töötanud meestele kuulutamiseks välja mingit erilist meetodit, pööras ta siiski tähelepanu teemadele, mis meestele tema päevil muret valmistasid. Pidades silmas tema eeskuju, arutlegem selle üle, kuidas meie saaksime aidata meestel tulla toime kolme tänapäeval üldlevinud raskusega, milleks on 1) mure elatise teenimise pärast, 2) hirm avaliku arvamuse ees ja 3) küündimatuse tunne.

Elatise teenimine

3., 4. a) Mille pärast on paljud mehed eeskätt mures? b) Miks seavad mõned mehed elatise teenimise vaimsetest asjadest ettepoole?

³ „Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu iganes sa ka lähed,” ütles Jeesusele üks kirjatundja. Ent kui Jeesus ütles talle: „Inimese Pojal pole kohta, kuhu oma pea panna”, lõi ta kõhklema. Tõenäoliselt ei meeldinud kirjatundjale ebakindlustunne selles suhtes, kust ta järgmine kord süüa saab või kus ta elab, kuna Piibel ei näita, et temast oleks saanud Kristuse järelkäija (Matt. 8:19, 20).

⁴ Mehed seavad sageli materiaalse kindlustatuse vaimsetest asjadest ettepoole. Paljud neist peavad elus esmatähtsaks kõrgharidust ja heapalgalist tööd. Nad mõtlevad, et rahateenimisest tulenev kasu on palju otsesem ja käegakatsutavam kui mis tahes tulu, mida võiks tuua piibliuurimine ja Jumalaga lähedaste suhete rajamine. See, mida Piibel õpetab, võib neid küll köita, kuid „selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus” lämmatavad igasuguse huvi, mis neil võib olla (Mark. 4:18, 19). Pangem tähele, kuidas Jeesus aitas oma jüngritel seada asjad elus õigesse tähtsusjärjekorda.

5., 6. Mis aitas Andreasel, Peetrusel, Jaakobusel ja Johannesel kuulutustöös osalemise ja elatise teenimise oma elus õigesse tähtsusjärjekorda panna?

⁵ Andreas ja ta vend Siimon Peetrus ajasid koos kalaäri. Johannes, tema vend Jaakobus ja nende isa Sebedeus olid Andrease ja Peetruse kaasosanikud. Äri läks sedavõrd hästi, et  neil oli vaja abitööjõudu palgata (Mark. 1:16–20). Kui Andreas ja Johannes kuulsid Ristija Johannese käest esimest korda Jeesusest, jõudsid nad veendumusele, et on leidnud Messia. Andreas rääkis seda uudist oma vennale Siimon Peetrusele ning võib-olla andis Johannes selle teada oma vennale Jaakobusele (Joh. 1:29, 35–41). Järgnevad kuud veetsid nad kõik neljakesi Jeesuse seltsis, kui ta kuulutas Galileas, Judeas ja Samaarias. Seejärel naasid need neli jüngrit oma kalaäri juurde. Nad tundsid küll vaimsete asjade vastu huvi, kuid ei pidanud kuulutustööd esmatähtsaks.

⁶ Mõne aja pärast esitas Jeesus Peetrusele ja Andreasele kutse saada tema järelkäijateks ja „inimestepüüdjateks”. Kuidas need kaks sellele reageerisid? „Kohe jätsid nad võrgud maha ja järgnesid talle.” Niisamuti toimisid Jaakobus ja Johannes. „Kohe jätsid nad maha paadi ja oma isa ning järgnesid talle” (Matt. 4:18–22). Mis aitas neil meestel astuda täisajalisse teenistusse? Kas tegid nad oma otsuse tunnete ajel ja rutakalt? Vaevalt küll. Eelnevate kuude jooksul olid nad Jeesust kuulanud, näinud tema imetegusid, jälginud tema innukust õiguse pärast ning olnud tunnistajaks hämmastavale vastukajale, mida tema kuulutustöö leidis. Selle tulemusena oli nende usk Jehoovasse ja usaldus tema vastu tugevnenud.

7. Kuidas me saame aidata piibliõpilastel kasvatada usku sellesse, et Jehoova suudab oma rahva eest hoolitseda?

⁷ Kuidas saame meie Jeesuse eeskujul aidata oma piibliõpilastel kasvatada usaldust Jehoova vastu? (Õpet. 3:5, 6, UM.) Väga oluline on meie õpetamisviis. Me võime õpetades rõhutada mõtet, et Jumal õnnistab meid, kui seame tema kuningriigi elus esikohale. (Loe Malakia 3:10; Matteuse 6:33.) Ehkki me saame erinevaid pühakirjatekste lugedes toonitada, et Jehoova hoolitseb oma rahva eest, ei või alahinnata ka mõju, mida avaldab meie enda eeskuju. Kui räägime kogemusi omaenda elust, saame palju ära teha, et meie piibliõpilased õpiksid toetuma Jehoovale. Samuti võime rääkida neile julgustavaid kogemusi, mida oleme lugenud meie kirjandusest. *

8. a) Miks on piibliõpilasel endal tähtis ’maitsta ja vaadata, et Jehoova on hea’? b) Kuidas me saame aidata oma piibliõpilasel isiklikult Jehoova headust kogeda?

⁸ Selleks et kellegi usk võiks tugevaks saada, on tarvis enamat kui lugeda ja kuulda lugusid selle kohta, kuidas teised on Jehoova õnnistust kogenud. Piibliõpilasel on vaja ka isiklikult Jehoova headust tunda saada. Laulik kirjutas: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib!” (Laul 34:9). Kuidas aidata piibliõpilasel mõista, et Jehoova on hea? Oletagem, et piibliõpilane, kellel on ka rahalisi raskusi, püüab vabaneda mõnest halvast harjumusest, nagu seda on näiteks suitsetamine, hasartmängude mängimine või liigjoomine (Õpet. 23:20, 21; 2. Kor. 7:1; 1. Tim. 6:10). Kas ei aitaks tal kogeda  Jehoova headust see, kui õpetaksime teda halvast harjumusest lahtisaamiseks Jehoovalt abi paluma? Või mõelgem, millised head tulemused võivad olla sellel, kui julgustame piibliõpilast seadma vaimsed asjad oma elus esikohale: võtma iga nädal aega Piibli uurimiseks, koosolekuteks valmistumiseks ja nendel käimiseks. Kui ta isiklikult kogeb, kuidas Jehoova tema pingutusi õnnistab, saab tema usk tugevamaks.

Hirm avaliku arvamuse ees

9., 10. a) Miks Nikodeemos ja Joosep Arimaatiast oma huvi Jeesuse vastu salajas hoidsid? b) Miks mõned mehed tänapäeval kõhklevad Kristuse järelkäijaks saada?

⁹ Mõned mehed kõhklevad hakata Kristust täielikult järgima teiste inimeste arvamuse tõttu. Nikodeemos ja Joosep Arimaatiast hoidsid oma huvi Jeesuse vastu salajas, kuna nad kartsid, mida teised juudid võivad sellest teada saades öelda või teha (Joh. 3:1, 2; 19:38). See hirm ei olnud alusetu. Religioonijuhtide vihkamine Jeesuse vastu kasvas lõpuks nii suureks, et igaüks, kes tunnistas end temasse uskuvat, heideti sünagoogist välja (Joh. 9:22).

¹⁰ Tänapäeval on paiku, kus meestele, kes Jumala, Piibli või religiooni vastu tõsisemat huvi tunnevad, saab osaks töökaaslaste, sõprade või sugulaste halvakspanu. Teistes kohtades võib olla lausa ohtlik usu vahetamist jutuks võtta. Eriti tugeva surve alla võivad sattuda mehed, kes on kas sõjaväelased, poliitikud või ühiskonnategelased. Näiteks möönis üks mees Saksamaalt: „See, mida teie, tunnistajad, Piibli järgi jutlustate, on õige. Aga kui ma saan täna tunnistajaks, teavad homme seda kõik. Mida mõtleksid sellest töökaaslased, naabrid ja inimesed klubist, kuhu ma oma perega kuulun? Ma ei suudaks seda taluda.”

11. Kuidas aitas Jeesus oma jüngritel inimesekartust võita?

¹¹ Kuigi keegi Jeesuse apostlitest polnud arg, võitlesid nad kõik inimesekartusega (Mark. 14:50, 66–72). Kuidas Jeesus neid aitas, nii et nad suudaksid kaaslaste tugevast survest hoolimata edusamme teha? Jeesus valmistas oma jüngreid ette vastupanuks, mida nad hiljem pidid kohtama. Ta ütles: „Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid solvavad ja panevad teie nime põlu alla inimese Poja pärast” (Luuka 6:22). Niisiis hoiatas Jeesus oma järelkäijaid, et neile saab osaks inimeste halvakspanu ja seda „inimese Poja pärast”. Samas kinnitas Jeesus neile, et Jumal toetab neid, niikaua kui nad temalt abi ja tuge otsivad (Luuka 12:4–12). Lisaks ergutas Jeesus neid, kes olid uued, oma jüngritega seltsima ja nendega sõbraks saama (Mark. 10:29, 30).

12. Mida me saame teha, et aidata uutel inimesekartusest jagu saada?

¹² Meilgi tuleb aidata piibliõpilastel inimesekartusest võitu saada. Kui keerulise olukorra tekkimiseks ollakse valmis, on sellega sageli  palju kergem toime tulla (Joh. 15:19). Näiteks oleks hea aidata huvilisel ette valmistada lihtsad ja loogilised Piiblil põhinevad vastused küsimustele ja vastuväidetele, mida võib esitada mõni tema töökaaslane või keegi teine. Ja peale selle, et oleme ise tema sõbrad, võiksime teha teda tuttavaks ka teiste koguduseliikmetega, eriti nendega, kellega tal võib olla midagi ühist. Mis kõige tähtsam, me peaksime õpetama teda palvetama sageli ja südamest. See võib aidata tal Jumalaga lähedaseks saada ja hakata tundma, et Jehoova on tema varjupaik ja kaitsekalju. (Loe Laul 94:21–23; Jaakobuse 4:8.)

Küündimatuse tunne

13. Kuidas võib küündimatuse tunne hoida kedagi tagasi vaimses tegevuses kaasa löömast?

¹³ On mehi, kes hoiduvad vaimses tegevuses kaasa löömast seetõttu, et nad ei oska hästi lugeda või ei suuda end soravalt väljendada või on lihtsalt ujedad. Mõnedel meestel on ebamugav teiste ees oma mõtetest või tunnetest rääkida. Neid võib hirmutada juba ainuüksi mõte uurimisest või sellest, et neil tuleks kristlikel koosolekutel vastata või teistele oma usust rääkida. Üks kristlik vend tunnistab: „Noorena tegin tihti nii, et läksin kiiresti ukse taha, tegin, nagu helistaksin kella, ja jalutasin seejärel vaikselt minema, lootes, et keegi ei kuulnud ega näinud mind. ... Üksnes mõte minna ukselt uksele kuulutama tegi mind füüsiliselt haigeks.”

14. Miks ei suutnud Jeesuse jüngrid deemonist vaevatud poissi tervendada?

¹⁴ Mõtle, kuivõrd võis Jeesuse jüngrite eneseusaldus kõikuma lüüa, kui nad ei suutnud deemonist vaevatud poissi tervendada. Poisi isa tuli Jeesuse juurde ja ütles: „[Mu poeg] on langetõbine ja on haige: tihti kukub ta tulle ja tihti vette. Ma tõin ta su jüngrite juurde, kuid nad ei suutnud teda terveks teha.” Jeesus ajas deemoni poisist välja ja tegi ta nõnda terveks. Pärastpoole tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Miks meie ei suutnud teda välja ajada?” Jeesus vastas: „Teie vähese usu tõttu. Sest ma ütlen teile, ja see on tõsi: kui teie usk on kas või sinepiseemne suurune ja te ütlete sellele mäele: „Mine siit sinna”, siis see läheb ja miski pole teile võimatu” (Matt. 17:14–20). Jah, selleks et ületada mäekõrguseid takistusi, on vaja usku Jehoovasse. Ent mis saab siis, kui inimene kaotab selle tõsiasja silmist ja hakkab lootma omaenda võimetele? Ta kogeb paratamatult pettumust ning see röövib temalt kindlustunde.

15., 16. Kuidas me võime aidata piibliõpilasel küündimatuse tundest üle saada?

¹⁵ Üks hea viis aidata kedagi, kes võitleb küündimatuse tundega, on julgustada teda lootma Jehoovale, mitte iseendale. Peetrus kirjutas: „Alanduge siis Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal; seejuures heitke kõik oma mured tema peale” (1. Peetr. 5:6, 7). Niisiis tuleb meil aidata piibliõpilasel vaimselt edeneda. Vaimse meelsusega inimene peab vaimseid asju kalliks. Ta armastab Jumala Sõna ja ilmutab oma elus „vaimu vilja” (Gal. 5:22, 23). Ta peab palvetamist tähtsaks (Filipl. 4:6, 7). Ta otsib Jumalalt abi, et saada jõudu ja julgust tulla toime mis tahes olukorraga või täita mis tahes ülesannet. (Loe 2. Timoteosele 1:7, 8.)

¹⁶ Mõned piibliõpilased võivad vajada ka praktilist laadi abi, et parandada oma lugemis-, vestlemis- või kõnelemisoskust. Teised võivad tunda, et nad pole väärt Jumalat teenima oma halbade tegude tõttu, mis nad enne Jehoova tundmaõppimist tegid. Milline  olukord ka poleks, võib meie armastav ja kannatlik abi olla just see, mida nad vajavad. Jeesus ütles: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged” (Matt. 9:12).

Püüdkem saada kontakti rohkemate meestega

17., 18. a) Mida teha selleks, et teenistuses rohkemate meestega kontakti saada? b) Mida me uurime järgmine kord?

¹⁷ Meie soov on, et veel paljud mehed võtaksid vastu selle sügavat rahuldust pakkuva sõnumi, mis leidub ainult Piiblis (2. Tim. 3:16, 17). Mida siis selleks teha, et teenistuses rohkemate meestega kontakti saada? Võiksime püüda olla teenistuses rohkem aega õhtuti, nädalavahetuste pärastlõunati või pühade ajal, kui paljud mehed on kodus. Võimaluse korral võiksime uksel küsida, kas saaksime rääkida peremehega. Kuulutagem eraviisil ka oma meessoost töökaaslastele, kui see on sobiv, ning püüdkem leida võimalusi vestelda meie kristlike õdede mittetunnistajast abikaasadega.

¹⁸ Kuulutagem siis igaühele, kellega kohtume. Me võime olla kindlad, et need, kel on õige südamehoiak, võtavad meid kuulda. Aidakem kannatlikult kõiki, kes on tõest siiralt huvitatud. Ent kuidas aidata meestel, kes on ristitud koguduseliikmed, tões edasi pürgida ja saada pädevaks Jumala organisatsioonis vastutust kandma? See küsimus võetakse vaatluse alla järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas aidata mehi, et nad hakkaksid pidama vaimseid asju esmatähtsaks?

• Mil moel saame aidata uutel tulla toime kaaslaste survega?

• Mis võib aidata jagu saada küündimatuse tundest?

[Küsimused]

[Pilt lk 25]

Kas sa otsid võimalusi kuulutada head sõnumit meestele?

[Pilt lk 26]

Kuidas sa saad piibliõpilast proovilepanevateks olukordadeks ette valmistada?