Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Aidakem vendadel edasi pürgida

Aidakem vendadel edasi pürgida

Aidakem vendadel edasi pürgida

„Igaüks, kes on täiuslikult õpetatud, on oma õpetaja sarnane.” (LUUKA 6:40)

1. Kuidas rajas Jeesus oma maise teenistuse jooksul aluse tähelepanuväärsele kogudusele?

OMA evangeeliumi lõpus kirjutas apostel Johannes: „On ju veel palju muid asju, mida Jeesus tegi, ja kui need kõik üksikasjalikult kirja panna, siis ma arvan, et ka kogu maailm ei suudaks mahutada rullraamatuid, mis tuleks kirjutada” (Joh. 21:25). Kõige muu hulgas, mida Jeesus oma lühiaegse, kuid tegevusrohke teenistuse jooksul korda saatis, oli see, et ta otsis, õpetas välja ja organiseeris tegutsema mehed, kes oleksid valmis pärast tema maise elutee lõppu juhtimise enda peale võtma. Ajaks, kui Jeesus aastal 33 m.a.j taevasse naasis, oli ta pannud aluse tähelepanuväärsele kogudusele, mille liikmete arv kasvas kiiresti tuhandeteni (Ap. t. 2:41, 42; 4:4; 6:7).

2., 3. a) Miks on väga vaja, et ristitud mehed edasi pürgiksid? b) Millest me selles artiklis räägime?

2 Tänapäeval, kus on rohkem kui 7 miljonit aktiivset kuningriigikuulutajat enam kui 100 000 koguduses üle maailma, on jätkuvalt vajadus meeste järele, kes oleksid vaimses tegevuses eestvedajad. Näiteks on väga vaja kristlikke kogudusevanemaid. Need, kes selle teenistuseesõiguse poole pürgivad, väärivad kiitust, sest nad ’igatsevad suurepärast tööd’ (1. Tim. 3:1).

3 Ent mehed ei ole automaatselt sobivad koguduses teenistusametit pidama. Ainuüksi ilmalik haridus või elukogemus ei valmista mehi ette sedalaadi töö tegemiseks. Et mees võiks niisuguses ametis teenida, peab ta vaimses mõttes sobiv olema. Vaimsed omadused on tähtsamad kui võimed ja oskused. Kuidas võib koguduses olevaid mehi aidata, et nad hakkaksid Piiblis esitatud nõuetele vastama? Jeesus ütles: „Igaüks, kes on täiuslikult õpetatud, on oma õpetaja sarnane” (Luuka 6:40). Selles artiklis räägime mõningatest viisidest, kuidas meisterõpetaja Jeesus Kristus aitas oma jüngritel saada sobivaks kandma suuremat vastutust, ning sellest, mida meie võime temalt õppida.

’Ma olen nimetanud teid sõpradeks’

4. Millest ilmneb, et Jeesus oli oma jüngritele tõeline sõber?

4 Jeesus kohtles oma jüngreid kui sõpru, mitte kui alamaid. Ta veetis koos nendega aega, usaldas neid ja ’andis neile teada kõik, mis ta oma Isalt oli kuulnud’. (Loe Johannese 15:15.) Kujutle, kui põnevil jüngrid olid, kui Jeesus andis vastuse nende küsimusele „Mis on sinu juuresoleku ja selle ajastu lõpulejõudmise tundemärk?”! (Matt. 24:3, 4.) Samuti jagas ta jüngritega oma sisimaid mõtteid ja tundeid. Oma reetmise ööl näiteks võttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja Johannese kaasa Ketsemani aeda, kus ta ärevast südamest tungivalt palvetas. Kolm apostlit ei pruukinud kuulda, mida Jeesus palves ütles, kuid kindlasti tajusid nad olukorra tõsidust (Mark. 14:33–38). Mõtle ka sellele, millist mõju pidi Jeesuse muutumine olema varem neile kolmele avaldanud (Mark. 9:2–8; 2. Peetr. 1:16–18). Lähedane sõprussuhe, mille Jeesus oli oma jüngritega sõlminud, andis noile vajalikku kindlustunnet siis, kui nad hiljem vastutusrikkaid ülesandeid täitsid.

5. Millistel viisidel saavad kristlikud kogudusevanemad teisi aidata?

5 Nagu tegi Jeesus, pakuvad ka kristlikud kogudusevanemad tänapäeval teistele oma sõprust ja abi. Nad loovad usukaaslastega sooje lähedasi suhteid, võttes nende jaoks aega. Ehkki kogudusevanemad mõistavad konfidentsiaalsuse tähtsust, pole nad salatsevad. Vanemad usaldavad oma vendi ja räägivad neile piiblitõdesid, mida nad ise on õppinud. Nad ei kohtle ka võrdlemisi noori teenistusabilisi kunagi kui endast alamaid. Nad mõtlevad neist hoopis kui vaimsetest meestest, kellel on suur potentsiaal ja kes teevad koguduses väga vajalikku tööd.

„Ma olen näidanud teile eeskuju”

6., 7. Kirjelda, millist eeskuju Jeesus oma jüngritele andis ja millist mõju see neile avaldas.

6 Ehkki Jeesuse jüngrid hindasid vaimseid asju, mõjutas nende mõtlemist mõnikord nende taust ja kultuur (Matt. 19:9, 10; Luuka 9:46–48; Joh. 4:27). Kuid Jeesus ei kritiseerinud ega ähvardanud oma jüngreid. Samuti ei esitanud ta neile ebamõistlikke nõudmisi ega soovitanud neil teha midagi, mida ta ise ei teinud. Selle asemel õpetas Jeesus neid oma eeskujuga. (Loe Johannese 13:15.)

7 Millist eeskuju Jeesus oma jüngritele andis? (1. Peetr. 2:21.) Ta hoidis oma elu lihtsana, nii et ta oleks vaba teisi teenima (Luuka 9:58). Jeesus oli tagasihoidlik ja tema õpetus põhines alati Pühakirjal (Joh. 5:19; 17:14, 17). Ta oli lahke ja temaga oli kerge suhelda. Kõigi tema tegude ajendiks oli armastus (Matt. 19:13–15; Joh. 15:12). Jeesuse eeskuju avaldas tema apostlitele head mõju. Näiteks ei löönud Jaakobus surmaga silmitsi seistes kartma, vaid jäi kuni oma hukkamiseni Jumalale ustavaks (Ap. t. 12:1, 2). Ja Johannes kõndis ustavalt Jeesuse jälgedes rohkem kui 60 aastat (Ilm. 1:1, 2, 9).

8. Millist eeskuju annavad kogudusevanemad endast noorematele meestele ja teistele?

8 Kogudusevanemad, kes on ennastohverdavad, alandlikud ja armastavad, annavad endast noorematele meestele eeskuju, mida need vajavad (1. Peetr. 5:2, 3). Ning vanematel on põhjust tunda rahulolu, kui teised saavad võtta neid eeskujuks usus, õpetamises, kristlikus elus ja kuulutustöös (Heebr. 13:7).

’Jeesus saatis nad välja, andes neile juhised’

9. Kust me teame, et Jeesus andis oma jüngritele väljaõpet evangeeliumikuulutamise tööks?

9 Pärast umbes kaht aastat innukat teenimist laiendas Jeesus kuulutustegevust sel moel, et saatis kuulutama oma 12 apostlit. Kõigepealt aga andis ta neile juhised (Matt. 10:5–14). Ja juhtumil, kui Jeesus toitis ime läbi mitu tuhat inimest, juhendas ta oma jüngreid, kuidas need peaksid inimesi rühmitama ja toitu laiali jagama (Luuka 9:12–17). Niisiis on selge, et Jeesus õpetas oma jüngreid välja sellega, et andis neile selged ja konkreetsed juhtnöörid. Niisugune väljaõpe koos püha vaimu võimsa mõjuga võimaldas apostlitel hiljem organiseerida laiaulatuslikku kuulutustööd, mida tehti aastal 33 ja pärast seda.

10., 11. Millistel viisidel saab uutele väljaõpet anda?

10 Tänapäeval algab meesterahva vaimne väljaõpe siis, kui me hakkame temaga Piiblit uurima. Ehk on meil tarvis aidata tal ladusalt lugema õppida. Piibliuurimise käigus saame talle pidevalt abi pakkuda. Mehe vaimne väljaõpe jätkub, kui ta hakkab korrapäraselt kristlikel koosolekutel käima, astub teokraatlikusse teenistuskooli, saab ristimata kuulutajaks ja teeb muid edusamme. Kui mees on ristitud, võib tema juhendamise hulka kuuluda ka see, et teda õpetatakse kuningriigisaali hooldustöid tegema. Hiljem võib aidata vennal mõista, mida tal tuleks teha, et olla sobilik teenima teenistusabilisena.

11 Kui kogudusevanem annab ristitud vennale mõne ülesande, selgitab ta temale hea meelega asjakohaseid organisatsioonilisi toimimisviise ja jagab vajalikke juhtnööre. Väljaõpet saav vend peab mõistma, mida talt oodatakse. Kui vend sellega, mida tal teha paluti, hästi hakkama ei saa, ei järelda armastav kogudusevanem kiiresti, et see vend pole teenistuskõlblik. Selle asemel käsitleb kogudusevanem lahkelt murevaldkondi ja selgitab uuesti, mida ja kuidas teha. Kui kogudusevanem näeb, et vend võtab tema abi vastu ja kogeb teiste teenimisest tulevat rõõmu, siis toob see rõõmu ka kogudusevanemale endale (Ap. t. 20:35).

„Tark võtab nõu kuulda”

12. Miks olid Jeesuse nõuanded tõhusad?

12 Jeesus õpetas oma jüngreid välja ka sellega, et andis neile nõu, mis oli just nende jaoks kohandatud. Näiteks tõreles ta Jaakobuse ja Johannesega selle pärast, et need tahtsid kutsuda tule taevast alla mõningate samaarlaste peale, kes Jeesust vastu ei võtnud (Luuka 9:52–55). Kui Jaakobuse ja Johannese ema palus oma poegade nimel Jeesuselt, et need saaksid head kohad kuningriigis, suunas Jeesus oma vastuse otse kahele vennale, öeldes: „Istuda mu paremal või vasakul käel – see ei ole minu anda, vaid need kohad kuuluvad neile, kellele mu Isa need on valmistanud” (Matt. 20:20–23). Jeesuse nõuanded olid alati selged ja praktilised ning rajanesid täielikult jumalikel põhimõtetel. Jeesus õpetas oma jüngreid nende põhimõtete üle arutlema (Matt. 17:24–27). Samuti arvestas ta sellega, et tema järelkäijatel on omad piirid, ning ta ei oodanud neilt täiuslikkust. Jeesus andis nõu ehtsa armastuse ajel (Joh. 13:1).

13., 14. a) Kes nõuannet vajavad? b) Näiteks millist isiklikku nõu võib kogudusevanem anda vennale, kes vaimseid edusamme ei tee?

13 Iga mees, kes pürgib kristlikus koguduses suurema vastutuse poole, vajab varem või hiljem Piiblil põhinevat nõu. „Tark võtab nõu kuulda,” ütleb Õpetussõnad 12:15. Üks noor vend meenutab: „Raskeimaks proovikiviks oli mulle omaenda ebatäiusega hakkama saada. Ühe kogudusevanema nõuanne aitas mul hakata olukorda õigesti suhtuma.”

14 Kui kogudusevanemad panevad mehe käitumise juures tähele midagi, mis pidurdab tema vaimset edenemist, võtavad nad ette parandada teda tasaduse vaimus (Gal. 6:1). Mõnikord on vaja vennale nõu anda mõne tema iseloomujoone tõttu. Kui vend näib olevat mugavavõitu, võib kogudusevanem tunda olevat kasuliku juhtida tema tähelepanu Jeesusele kui innukale kuningriigikuulutajale, kes käskis oma järelkäijatel jüngreid teha (Matt. 28:19, 20; Luuka 8:1). Kui vend paistab olevat ambitsioonikas, võib vanem viidata sellele, kuidas Jeesus aitas oma jüngritel mõista, milline oht on silmapaistvuse otsimisel (Luuka 22:24–27). Mis siis, kui vend kaldub teiste eksimusi mitte andestama? Tähendamissõna orjast, kes keeldus kustutamast väikest võlga, kuigi tema enda palju suurem võlg oli tühistatud, võib sellisele vennale sügavat mõju avaldada (Matt. 18:21–35). Kui on vaja nõu anda, tasuks kogudusevanematel teha seda esimesel võimalusel. (Loe Õpetussõnad 27:9, UM.) *

„Treeni ennast”

15. Kuidas saavad pereliikmed aidata mehel teisi teenida?

15 Eeskätt on need kogudusevanemad, kes annavad meestele väljaõpet, mis aitab neil edasi pürgida, kuid ka teised saavad selliseid mehi edusammude tegemises aidata. Näiteks on seda võimalik ja ka vajalik teha mehe pereliikmetel. Ja kui mees juba on kogudusevanem, on talle suureks abiks armastava abikaasa ja isetute laste toetus. Nende valmidus jagada teda kogudusega on väga tähtis, et ta suudaks oma vastutuskoormat hästi kanda. Pereliikmete ennastohverdav vaim toob mehele endale rõõmu ja seda hindavad kõrgelt ka teised (Õpet. 15:20; 31:10, 23).

16. a) Kes on oma edasipürgimise eest peamiselt vastutav? b) Kuidas saab mees koguduses edasi pürgida?

16 Ehkki teised saavad venda aidata ja toetada, lasub peamine vastutus edasi püüelda vennal endal. (Loe Galaatlastele 6:5.) Muidugi ei pea olema teenistusabiline või kogudusevanem, et teisi aidata ja kogu hingest kuulutustöös osaleda. Kuid kui vend tahab saada teenistusametisse, on tal tähtis vastata Piiblis esitatud sobivusnõuetele (1. Tim. 3:1–13; Tiit. 1:5–9; 1. Peetr. 5:1–3). Niisiis, kui mees soovib saada teenistusabiliseks või kogudusevanemaks, kuid teda pole sellesse ametisse veel määratud, peaks ta pöörama tähelepanu valdkondadele, kus tal on tarvis vaimselt edeneda. See eeldab korrapärast piiblilugemist, hoolikat isiklikku uurimist, sügavat mõtisklemist, südamesttulevat palvetamist ja innukat osalemist kristlikus teenistuses. Neil viisidel saab vend järgida nõuannet, mille Paulus Timoteosele andis, kui ütles: „Treeni ennast, eesmärgiks Jumalale andumus” (1. Tim. 4:7).

17., 18. Mida võib ristitud vend teha, kui kartus, küündimatuse tunne või motivatsiooni puudumine hoiab teda tagasi?

17 Mis aga siis, kui mees ei pürgi edasi seetõttu, et tunneb end küündimatuna ja kardab, et ei saa hakkama? Tal tasuks mõelda sellele, kui palju Jehoova ja Jeesus Kristus meie heaks teevad. Tõesti, Jehoova ’kannab päevast päeva meie koormat’ (Laul 68:20). Seega saab taevaisa aidata vennal koguduses vastutust enda õlule võtta. Vennal, kes pole teenistusabiline ega kogudusevanem, oleks hea mõelda ka sellele, et Jumala organisatsioonis on suur vajadus küpsete meeste järele, kes võiksid võtta vastu teenistusameti. Selliste asjade peale mõtlemine võib ajendada venda pingutama negatiivsetest tunnetest jagusaamiseks. Ta võib paluda püha vaimu, kuna selle vilja hulka kuulub rahu ja enesevalitsus – omadused, mida on vaja kartusest ja küündimatuse tundest vabanemiseks (Luuka 11:13; Gal. 5:22, 23). Ning vend võib olla täiesti kindel, et Jehoova õnnistab kõiki, kes pürgivad edasi õige ajendiga.

18 Kas võib olla, et ristitud meest takistab edasi pürgimast motivatsiooni puudumine? Mis võiks aidata venda, kel napib soovi teenida? Apostel Paulus kirjutas: „Jumal ise tegutseb teis, nagu on talle meelepärane, et te niihästi tahaksite kui ka tegutseksite” (Filipl. 2:13). Soov teenida tuleb Jumalalt ning tema vaim võib anda inimesele pühaks teenistuseks jõudu (Filipl. 4:13). Kristlane võib paluda Jumalalt, et ta aitaks tal teha seda, mis on õige (Laul 25:4, 5).

19. Mida tõotab meile Pühakirja kinnitus, et eestvedajaks tõstetakse „seitse karjast, jah kaheksa vürsti”?

19 Jehoova õnnistab kogudusevanemate pingutusi, mis nad teiste väljaõpetamisel teevad. Tema õnnistus saab osaks ka neile, kes end juhendada lasevad ja koguduses suurema vastutuse poole pürgivad. Pühakiri kinnitab meile, et Jumala rahva hulgas tõstetakse eestvedajaks „seitse karjast, jah kaheksa vürsti” – vajalik hulk pädevaid mehi (Miika 5:4, UM). Milline õnnistus on küll see, et nii paljud kristlikud mehed saavad väljaõpet ja pürgivad alandlikult võimaluse poole teenida kogudust Jehoova kiituseks!

[Allmärkus]

^ lõik 14 Õpet. 27:9 (UM): „Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, nii ka hea sõber, kelle nõuanne tuleb hingest.”

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas aitas Jeesus oma jüngritel saada sobivaks kandma suuremat vastutust?

• Kuidas saavad kogudusevanemad Jeesust järgida, kui nad aitavad meestel koguduses vastutust enda õlule võtta?

• Milline osa on mehe pereliikmetel tema edasipürgimises?

• Mida võib mees ise teha, et pürgida teenistusülesannete poole?

[Küsimused]

[Pildid lk 31]

Millist väljaõpet võid sa anda piibliõpilasele, kes püüab edeneda?

[Pilt lk 32]

Millest ilmneb, et vend pürgib edasi?