Käigem vaimu järgi, et saada elu ja rahu

„Me ei käi mitte liha järgi, vaid vaimu järgi.” (ROOML. 8:4)

1., 2. a) Millised tagajärjed on olnud sellel, kui sõidukijuhid on keskendunud kõrvalistele asjadele? b) Milline oht on selles, kui kellegi vaimne tähelepanu on hajutatud?

USA transpordiministri hinnangul on üheks liikluses laialt levinud probleemiks see, et paljude sõidukijuhtide kogu tähelepanu pole juhtimisel, ja asi läheb aasta-aastalt aina hullemaks. Mobiiltelefonid on seadmete hulgas, mis võivad autojuhi tähelepanu kõrvale viia sellelt, mida ta peaks tegema – juhtimiselt. Rohkem kui kolmandik ühes küsitluses osalenutest ütles, et neile on otsa sõitnud või peaaegu otsa sõitnud mootorsõiduk, mille juht kasutas mobiiltelefoni. Mitme asjaga korraga tegelemine autojuhtimise ajal võib küll otstarbekas tunduda, kuid tagajärjed võivad olla traagilised.

² Sama peab paika ka meie vaimse heaolu puhul. Just nagu sõidukijuht, kelle tähelepanu on kõrvalistel asjadel, ei pruugi märgata ohte, võib ka kristlane, kelle vaimne tähelepanu on hajutatud, kergesti ohtlikku olukorda sattuda. Kui me kristlikult teelt ja teokraatlikust tegevusest kõrvale  triivime, võib tagajärjeks olla meie usulaeva põhjaminek (1. Tim. 1:18, 19). Apostel Paulus hoiatas selle ohu eest, kui ütles kaaskristlastele Roomas: „Liha mõtteviis tähendab surma, aga vaimu mõtteviis tähendab elu ja rahu” (Rooml. 8:6). Mida Paulus silmas pidas? Kuidas me võime hoiduda „liha mõtteviisist” ja kujundada endas „vaimu mõtteviisi”?

Nad „ei saa ... hukkamõistu osaliseks”

3., 4. a) Mis võitlusest Paulus kirjutas? b) Miks peaks Pauluse olukord meile huvi pakkuma?

³ Kirjas roomlastele räägib Paulus oma võitlusest – konfliktist liha ja mõistuse vahel. (Loe Roomlastele 7:21–23.) Seda kirjutades ei andnud Paulus vaba voli eneseõigustusele ega -haletsusele, justkui oleks ta niivõrd raske patukoorma all äganud, et lihtsalt poleks saanud midagi parata. Oli ta ju ikkagi küps vaimuga võitud kristlane, valitud „rahvaste apostliks” (Rooml. 1:1; 11:13). Miks siis Paulus oma võitlusest kirjutas?

⁴ Paulus tunnistas ausalt, et ta ei suuda omal jõul täita Jumala tahet nii hästi, nagu sooviks. Mis oli selle põhjus? „Kõik on pattu teinud ega suuda peegeldada Jumala auhiilgust,” ütles ta (Rooml. 3:23). Aadama järeltulijana oli Paulus allutatud oma patusele ja ebatäiuslikule lihale. Me mõistame teda, kuna meiegi oleme ebatäiuslikud ja peame pidama samasugust võitlust iga päev. Peale selle on mitmeid asju, mis võivad püüda meie tähelepanu ja juhtida meid kõrvale ’kitsalt teelt, mis viib ellu’ (Matt. 7:14). Kuid olukord polnud lootusetu Paulusel ega ole ka meil.

5. Mis oli Paulusele abiks ja kergenduseks?

⁵ Paulus kirjutas: „Kes päästab mind ...? Tänu olgu Jumalale Jeesus Kristuse, meie Issanda kaudu!” (Rooml. 7:24, 25). Seejärel pöördus ta nende poole, „kes on ühtsed Kristus Jeesusega”, see tähendab võitud kristlaste poole. (Loe Roomlastele 8:1, 2.) Jehoova lapsendab võitud püha vaimu kaudu oma poegadeks ja kutsub nad saama „Kristuse kaaspärijateks” (Rooml. 8:14–17). Tänu Jumala vaimule ja usule Kristuse lunastusohvrisse suudavad nad Pauluse kirjeldatud võitlusest võitjaina välja tulla ning nõnda ’ei saa nad hukkamõistu osaliseks’. Nad on vabastatud „patu ja surma seadusest”.

6. Miks peaksid kõik Jumala teenijad Pauluse sõnu tähele panema?

⁶ Kuigi Pauluse nõuanne, mille ta püha vaimu mõjutusel andis, oli suunatud võitud kristlastele, on sellest, mida ta ütles Jumala vaimu ja Kristuse lunastusohvri kohta, kasu kõigile Jehoova teenijaile sõltumata nende lootusest. Kõigil Jumala teenijail on tähtis tema sõnu mõista ja kuulda võtta.

Kuidas Jumal „mõistis patu hukka lihas”

7., 8. a) Mis mõttes oli Seadus „nõrk liha tõttu”? b) Mida on Jumal saatnud korda püha vaimu ja lunastuse kaudu?

⁷ Roomlastele 7. peatükis tunnistas Paulus, et patul on vägi ebatäiusliku liha üle. 8. peatükis rääkis ta püha vaimu väest. Apostel selgitas, kuidas Jumala vaim võib aidata kristlasi nende võitluses patu väe vastu, nii et nad suudaksid elada kooskõlas Jehoova tahtega ja saavutaksid tema heakskiidu. Paulus näitas, et püha vaimu ja oma Poja lunastusohvri kaudu on Jumal saatnud korda midagi, mida Moosese seadus ei suutnud.

⁸ Seadus oma paljude käskudega mõistis patustajad hukka. Pealegi olid Seaduse all teeninud Iisraeli ülempreestrid  ebatäiuslikud ega suutnud tuua patu eest küllaldast ohvrit. Niisiis oli Seadus „nõrk liha tõttu”. Kuid „saates omaenda Poja patuse liha sarnasuses” ja andes ta lunastusohvriks, „mõistis [Jumal] patu hukka lihas”, ületades nii ’Seaduse võimetuse’. Sellest tulenevalt on Jumal arvanud võitud kristlased õigeks nende usu alusel Jeesuse lunastusohvrisse. Neid on õhutatud ’mitte käima liha järgi, vaid vaimu järgi’. (Loe Roomlastele 8:3, 4.) Nad peavad tegema seda ustavalt kuni oma maise elutee lõpuni, et saaksid „elupärja” (Ilm. 2:10).

9. Mida tähendab sõna „seadus” kirjakohas Roomlastele 8:2?

⁹ Peale Moosese seaduse mainib Paulus veel „vaimu seadust” ning „patu ja surma seadust” (Rooml. 8:2). Mis seadused need on? Sõna „seadus” ei viita siin mingitele kindlatele juhistele, nagu need olid Moosese seaduses. Üks teatmeteos ütleb: „Kreekakeelne sõna vastele seadus tähendab siin seesmist tegutsemispõhimõtet – kas head või halba –, mis toimib seaduse järjepidevusega. See sõna tähistab ka inimese elunorme.”

10. Mis mõttes me oleme patu ja surma seaduse all?

¹⁰ Apostel Paulus kirjutas: „Just nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Rooml. 5:12). Aadama järeltulijaina oleme kõik patu ja surma seaduse all. Meie patune liha avaldab meile pidevalt survet teha seda, mis Jumalale ei meeldi ja mis viib surma. Oma kirjas galaatlastele nimetas Paulus niisuguseid tegusid ja loomujooni „liha tegudeks”. Ta lisas: „Need, kel on harjumus nõnda käituda, ei päri Jumala kuningriiki” (Gal. 5:19–21). Inimesed, kes teevad selliseid asju, on needsamad, kes käivad liha järgi (Rooml. 8:4). Niisuguste inimeste „seesmine tegutsemispõhimõte” ja „elunormid” on täiesti lihalikud. Kuid kas need, kes hooravad, kummardavad ebajumalaid, tegelevad spiritismiga või teevad muid raskeid patte, on ainsad, kes käivad liha järgi? Ei ole. Liha tegude hulgas on ka selliseid pahesid, mida mõned peavad kõigest isiksuse nõrkusteks, nagu näiteks kiivus, vihapursked, tülitsemised ja kadetsemised. Kas keegi võiks öelda, et ta on saanud täiesti lahti liha järgi käimisest?

11., 12. Mida on Jehoova teinud selleks, et aidata meil patu ja surma seaduse alt vabaks saada, ja mida me peame tegema, et meil võiks olla Jumala heakskiit?

 ¹¹ Kui õnnelikud me küll oleme, et Jehoova on teinud meile võimalikuks patu ja surma seaduse alt lahti saada! Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Kui võtame vastu Jumala armastuse ja usume Jeesus Kristuse lunastusohvrisse, võime vabaneda hukkamõistust, mis tuleneb päritud patust (Joh. 3:16–18). Ehk oleme seetõttu ajendatud hõiskama nagu Paulus, kes ütles: „Tänu olgu Jumalale Jeesus Kristuse, meie Issanda kaudu!”

¹² Meie olukorda võiks võrrelda sellega, nagu oleks me paranemas raskest haigusest. Kui haige soovib täiesti terveks saada, peab ta tegema täpselt, nagu arst ütleb. Seega, kuigi uskumine lunastusse võib meid patu ja surma seaduse alt vabastada, oleme ikkagi ebatäiuslikud ja patused. Et vaimses mõttes täit tervist saada ning Jumala heakskiitu ja õnnistust nautida, peame tegema veel midagi. Seoses ’Seaduse õigete nõuete täitmisega’ räägib Paulus ka vaimu järgi käimisest.

Kuidas käia vaimu järgi

13. Mida tähendab käia vaimu järgi?

¹³ Käies liigume mingi kindla sihtkoha poole. Niisiis, vaimu järgi käimine nõuab pidevaid vaimseid edusamme – mitte vaimset täiuslikkust (1. Tim. 4:15). Me peame tegema päevast päeva oma parima, et käia ehk elada vaimu juhtimise järgi. ’Vaimus käimine’ toob Jumala heakskiidu (Gal. 5:16).

14. Mis iseloomustab neid, „kes käivad liha järgi”?

¹⁴ Järgmisena rääkis Paulus oma kirjas roomlastele kahte tüüpi inimestest, kellel on vastandlik mõtteviis. (Loe Roomlastele 8:5.) Selles kirjakohas ei tähenda „liha” tingimata füüsilist keha. Mõnikord kasutatakse Piiblis sõna „liha” inimese patuse ja ebatäiusliku olemuse kohta. Selline olemus põhjustabki meis liha ja mõistuse vahelist konflikti, millest Paulus varem rääkis. „Need, kes käivad liha järgi” aga isegi mitte ei võitle oma patuste soovide vastu, nagu seda tegi Paulus. Selle asemel et  mõelda, mida Jumal neilt nõuab, ja võtta vastu tema abi, kalduvad nemad ’suunama oma mõtteid lihalikele asjadele’. Sageli keskenduvad nad oma mugavuse tagaajamisele ja lihalike soovide rahuldamisele. Seevastu „need, kes käivad vaimu järgi” suunavad oma mõtted „vaimsetele asjadele”: Jumala andidele ja kristlikule tegevusele.

15., 16. a) Kuidas mõjutab inimese mõtteviisi see, millele ta oma mõtted suunab? b) Mida võib öelda enamiku tänapäeva inimeste mõtteviisi kohta?

¹⁵ Loe Roomlastele 8:6. Selleks et midagi teha – ükskõik, kas head või halba –, peab inimene suunama sellele oma mõtted. Neil, kes pidevalt suunavad oma mõtted lihalikele asjadele, kujuneb kiiresti välja niisugune hoiak või mõtteviis, mida iseloomustab keskendumine vaid lihalikele asjadele. Viimastega seostuvad tavaliselt kõik selliste inimeste mõtteavaldused, huvid ja tunded.

¹⁶ Millest huvitub enamik tänapäeva inimesi? Apostel Johannes kirjutas: „Kõik, mis on maailmas – lihalik himu ja silmahimu ja varaga uhkeldamine –, ei lähtu Isast, vaid maailmast” (1. Joh. 2:16). Selliste himude hulka kuulub näiteks soov juhuseksi, silmapaistvuse ja igasugu omandi järele. Raamatud, ajakirjad, ajalehed, filmid, telesaated ja internet kubisevad selleteemalisest materjalist ning seda eeskätt seetõttu, et just niisugustele asjadele suunab suurem osa inimesi oma mõtted ja just sellist enamik soovib. Kuid „liha mõtteviis tähendab surma” – vaimses mõttes juba praegu ja lähitulevikus sõna otseses mõttes. Miks? „Sest liha mõtteviis tähendab vaenu Jumalaga, kuna liha ei allu Jumala seadusele ega saagi alluda. Seega need, kes käivad kooskõlas lihaga, ei saa olla Jumalale meelepärased” (Rooml. 8:7, 8).

17., 18. Kuidas me saame omandada vaimu mõtteviisi ja mis on sellise mõtteviisi tulemus?

¹⁷ Teisest küljest, „vaimu mõtteviis tähendab elu ja rahu” – igavest elu tulevikus ning sisemist rahu ja rahu Jumalaga juba praegu. Kuidas me võime omandada „vaimu mõtteviisi”? Selleks on vaja suunata oma mõtted korrapäraselt vaimsetele asjadele ning lasta endas kujuneda vaimsel hoiakul ja mõtteviisil. Kui nii teeme, allub meie mõtlemine Jumala seadusele ja on kooskõlas tema mõtetega. Ahvatlusi kohates pole me ebakindlad selles suhtes, mida peaksime tegema. Me oleme ajendatud tegema õige otsuse – sellise, mis on kooskõlas vaimuga.

¹⁸ Seepärast on ülitähtis, et me suunaksime oma mõtted vaimsetele asjadele. Me saame seda teha nii, et ’paneme oma meele tegutsemisvalmis’ ja elame sellist elu, mille keskmes on vaimne tegevus, nagu korrapärane palvetamine, Piibli lugemine ja uurimine, koosolekutel käimine ja kristlik kuulutustöö (1. Peetr. 1:13). Selle asemel, et lasta lihalikel asjadel oma tähelepanu hõivata, suuname meie oma mõtted vaimsetele asjadele. Nii tehes käime vaimu järgi ja saame rikkalikke õnnistusi, kuna vaimu mõtteviis tähendab elu ja rahu (Gal. 6:7, 8).

Kas oskad selgitada?

• Milles seisnes ’Seaduse võimetus’ ja kuidas Jumal selle ületas?

• Mis on „patu ja surma seadus” ja kuidas me võime selle alt vabaks saada?

• Mida me peame tegema, et arendada endas „vaimu mõtteviisi”?

[Küsimused]

[Pildid lk 12, 13]

Kas sa käid liha või vaimu järgi?